KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-20-1888 Ha

) §-st 61 ei tulene, et teabe kogumine kolmandalt isikult peab ilmtingimata toimuma suulise seletuse vormis. Kolmandal isikul on õigus keelduda teabe andmisest, kui ta on

§ 64lg-s 1 nimetatud isikuks.

Sunniraha tasumise korralduse andmisel ei ole mingeid alternatiive kaalutud. 5. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja sai 09.07.2020 korralduse kätte. Maksuhaldur pikendas korduvalt korralduse täitmise tähtaega, kuid kaebaja ei andnud suulisi selgitusi. Täidetud on

§ 67lg-s 2 ja ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused sunnivahendi rakendamiseks.

Kaebaja ei väitnud, et seletuste andmine Tartus on talle ebamõistlikult koormav. MTA 09.07.2020 korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2021 otsusega kaebuse, tühistas MTA 14.09.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-6-1 ning kohustas vastustajat tagastama kaebajale sunniraha 320 eurot. Vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena viidatud

§-le 46 ja § 67 lg-le 2.

§-s 46 on fikseeritud üldised põhinõuded, mida vastustaja haldusaktide puhul eeldatakse. Selles osas pooltel vaidlust pole.

§ 67

lg 2 võimaldab maksuhalduril anda korralduse sunniraha tasumise kohta, kui isik ei ole täitnud talle pandud kohustust. Kaebaja väidab, et ta pole korralduse täitmisest keeldunud. Vaidlus on selles, kas tegemist on kohustuse täitmata jätmisega, kui isik on valmis informatsiooni jagama, kuid soovib selle eelnevalt läbi mõelda ning vastata küsimustele kirjalikult. Kaebaja selgitas, et ilmus 02.09.2020 MTA-sse ning oli valmis küsimustele kirjalikult vastama. Maksuhaldur keeldus selle informatsiooni vastuvõtmisest, mille esitamiseks oli kaebaja valmis ja seda pelgalt seetõttu, et pidas vajalikuks suulisi vastuseid. Kaebus on põhjendatud. Kaebaja oli valmis selgitusi kirjalikult vormistatuna jagama, mis kokkuvõttes tähendab seda, et ettekirjutust ei ole jäetud täitmata. Oluline on saada vajalik informatsioon ning määrav pole selle andmise vorm. Maksuhalduri keeldumine kirjalike selgituste võtmisest on vastuolus

§ 10lg-ga 3. Kaebaja oleks tundnud end suulise vestluse käigus ebamugavalt. 3

§ 11

lg 2 kohaselt pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MTA selgitas korralduses kaebajale, et suulise vestlusega on võimalik küsimused efektiivsemalt lahendada. Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus on

§ 61lg 1 alusel õiguspärane.

Suuliste selgituste andmine tagab kirjalikust suhtlusest kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimise ning on seetõttu kooskõlas

§ 10lg-s 3 sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõttega.

MTA 09.07.2020 korraldus on jõustunud haldusakt. Praeguses asja ei esine ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid aluseid.

1. Soojusekspert Tallinn OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 28.06.2021 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab Soojusekspert Tallinn OÜ kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad.
3. MTA andis 09.07.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-6 kaebajale kui kolmandale isikule

§ 61

alusel.

§ 61

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kolmandat isikut muu hulgas kohustada ütluste andmiseks ilmuma maksuhalduri juurde. Maksuhaldur on 09.07.2020 korralduses märkinud, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus; suulise vestlusega on kergem vältida vääriti mõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Kaebaja ei vaidlustanud eelnimetatud korraldust. Küll vaidlustas EK talle kui füüsilisele isikule antud MTA 09.07.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-5. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.02.2022 otsuses haldusasjas nr 3-20-1800 (jõustunud 15.03.2022) järgmist: „MTA 09.07.2020 korralduses on suulise teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet põhjendatud sellega, et suulisel vestlusel on kergem vältida vääriti mõistmist, lahendada vastuolusid ja saada küsimustele ammendavad vastused. Maksuhalduriga tuleb nõustuda, et vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda ettevalmistatud kirjalikest vastustest (nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis – vrd Riigikohtu 12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on seletuste andmiseks maksuhalduri juurde kutsumine tema jaoks ülemäära koormav.“ Täiendavalt leidis ringkonnakohus eelviidatud lahendis: „

§ 11

lg-st 2 tulenevalt on maksuhalduril kaalutlusõigus (

§ 12

) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike tõendite kogumine on ajakriitiline (sh tulenevalt maksude määramise aegumistähtaegadest ja 4

§ 64) oleks tulnud esitada maksuhaldurile.

Kaebaja võimalik ebamugavus või subjektiivne nägemus sellest, et kirjalikult antud selgitused on õigemad, ei mõjuta 09.07.2020 korralduse kehtivust ja õiguspärasust. Nagu eespool märgitud, otsustab maksumenetluse läbiviimise viisi üle maksuhaldur (

§ 11

). Maksuhalduri kaalutlusi, miks peab kaebaja andma suulisi ütlusi, pole alust pidada meelevaldseks. Halduskohtu poolt viidatud

§ 10

lg 3, mille järgi maksuhaldur viib menetluse läbi üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi vältides, ei tähenda keeldu tekitada isikutele mistahes ebamugavusi.

1. Kuna kaebaja ei täitnud 09.07.2020 korraldust osas, mis puudutas suuliste selgituste andmist, oli sunniraha määramine 14.09.2020 korraldusega lubatav ja põhjendatud (ATSS § 2 lg 1 ja § 8). Vastustaja jäi põhjendatult suuliste ütluste andmise nõude juurde ega pidanud sunniraha määramisel kaaluma muid alternatiive. Kaebaja oli korduvalt ja põhjendamatult suuliste ütluste andmisest keeldunud.
2. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab kaebuse rahuldamata, jäävad esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 4). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 5