KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2856 Haldusasi X OÜ kaebus Rahapesu An

) § 54 lg 1 p 2, § 58 lg 1 ja § 58 lg 2 alusel. Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.

2. X OÜ edastas 18.08.2021 vastuse ettekirjutusele, mille vastusest selgus, et ettevõte ei ole teenuse pakkumist alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest, s.o hiljemalt 29.04.
3. Teenuse pakkuja ei olnud teenuse pakkumist alustanud ka ettekirjutusele vastamise hetkeks, s.o hiljemalt 18.08.
5. RAB-i 10.11.2021 otsusega nr 6-1/285-1 tunnistati kehtetuks X OÜ tegevusload nr FVR001176 ja nr FRK001062 ning nimetatud loaga seotud MTR andmed. Otsust põhjendati kokkuvõtlikult järgmiselt. RAB-l on kohustus

§ 75

punkti 3 alusel tunnistada X OÜ tegevusluba kehtetuks, kuivõrd ettevõtja ei ole alustanud teenuse pakkumist kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest. Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates (vt MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5). Otsuse eesmärk on ühelt poolt täita seadusandja poolt sätestatud kohustust tegevusluba kehtetuks tunnistada, kuid teiselt poolt hoida ära kahju, mis tekib asjaolust, et teenusepakkuja võetavad riskid ning nende juhtimiseks kasutatavad meetmed ei pruugi olla tasakaalus.

§ 75

p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust, vaid seab RAB-le kohustuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui teenuse osutamisega ei ole alustatud kuue kuu möödumisel tegevusloa väljastamisest. Sellele vaatamata esitab RAB põhjendused, miks ka seadusest tuleneva expressis verbis sätestatud kohustuseta oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne. Tegutsedes majandustegevuse valdkonnas, kus esinevad kõrgemad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ning sellest tulenevalt ka seadusandja poolt sellele sektorile kehtestatud näiteks täiendavad nõuded hoolsusmeetmete kohaldamisel kui ka seetõttu, et see sektor peab tegutsemiseks taotlema tegevusluba, pidid ettevõttele olema tegevuse mittealustamisega seonduvad tagajärjed teada ning juba tegevusloa taotlemisel pidi ta olema arvestanud sellega, et tal on kohustus asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates. See informatsioon ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on lisaks seadusele kättesaadavad mh RAB-i veebilehel ning 25.06.2021 saatis RAB MTR-i vahendusel vastava informatsiooni täiendavalt ka kõikidele teenusepakkujatele. Ärakuulamisõigust rikutud ei ole. 6. X OÜ esitas 10.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 10.11.2021 otsuse nr 61/285-1 tühistamise nõudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Kaebaja leiab, et vastustaja on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusnorme, mistõttu on vaidlusalune otsus tühine. 2

§ 75

p-s 3 sisalduv nõue alustada tegevusalal tegevust kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb. Vastustaja on ka eelnevalt korduvalt nii suuliselt, kui ka kirjalikult kinnitanud, et

§ 75

p-s 3 märgitud 6-kuulise tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajaks (vt kaebuse lisad 2 ja 3; digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl-d) 17-19) ning selliselt on vastustaja käsitlenud ajutise loobumisega seotud asjaolusid oma varasemates menetlustes. Ajutise majandustegevuse loobumise kohta teate esitamise hetke seisuga möödus tegevuslubade väljastamisest vähem, kui 6 kuud. Tegevuse taastamisel jääb äriühingul teatud aeg asuda tegutsema taotletud tegevusalal, enne kui äriühingu vastu saab rakendada

§ 75p 3.

Äriühing loobus ajutiselt majandustegevusest, juhindudes vastustaja seisukohtadest ja menetluspraktikast. Seetõttu on kaebajal õiguspärane ootus, et

§ 75p-s 3 sätestatud 6-kuulise tähtaja kulgemine peatub ajutise loobumise ajal.

7.2.

§ 75

p 3 ega mistahes muu

säte ei kohusta ettevõtet alustama või jätkama majandustegevust. Virtuaalvääringute teenuste osutajate puhul puudub MSÜS § 34 lgs 5 sätestatud kohustus jätkata majandustegevusega. MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuste osutajate tegevuse reguleerimiseks, millel on ühiskonna ees reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused. 7.3. Vastustaja on rikkunud kaebaja õiguspärast ootust, kui tunnistas kaebaja tegevusload kehtetuks. Vastustaja ei ole põhjendanud oma seisukoha muutmist ega viidanud kehtivate õigusaktide asjakohastele sätetele või kohtupraktikale, miks

§ 75p 3 sätestatud tähtaja kulgemine ei peatu ajutise loobumise ajaks.

7.

1. Vastustaja otsus piirab kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31). Vaidlusalune otsus on ülekoormatud asjasse mittepuutuvate andmetega. Haldusakt peab olema selge ja üheselt arusaadav.
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 8.
3. Vaidlusalune otsus on õiguspärane.

§ 75p 3 ei võimalda vastustajale kaalutlusõigust.

Otsus on kooskõlas hea halduse tavaga ning rikutud ei ole kaebaja ettevõtlusvabadust ega õiguspärast ootust. 8.

1. Kaebajal oli kohustus alustada tegevusloa teenuse osutamist 6 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist, s.o 29.04.
2. Kaebaja seda aga ei teinud. Kaebaja loobus majandustegevusest peale nimetatud kuupäeva, s.o 27.06.2020.

§ 75

p 3 kohaldub kaebaja suhtes ka siis, kui kaebaja on ajutiselt loobunud majandustegevusest. Vastustaja ei kohusta kaebajat tegevusega alustama. Tegevuse alustamise või jätkamise otsuse teeb kaebaja ise tingituna oma tegevuse eripäradest ja võimekusest teenust pakkuda. Kui kaebaja ei ole valmis teenuse pakkumisega alustama seaduses sätestatud kuue kuu jooksul, peab kaebaja sellisel juhul arvestama, et vastavalt

§ 75

p-s 3 sätestatud nõudele on vastustajal kohustus tegevusluba kehtetuks tunnistada.

§ 75p 3 ei anna vastustajale kaalutlusõigust.

8.3.

§ 75

p 3 kohta on seadusandja seletuskirjas märkinud, et eesmärk on takistada olukordi, kus litsentsi kasutatakse mittesihipäraselt1.

§ 75p 3 on erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes.

Kaebaja esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. MSÜS § 34 reguleerib ettevõtja majandustegevusest loobumist. MSÜS § 34 lg 5 kohaselt ei loeta ettevõtjat majandustegevusest ajutiselt loobunuks, kui tal on seadusest tulenev kohustus majandustegevust jätkata.

§ 75

p 3 on seadusest tulenev kohustus 1

eelnõu seletuskiri https://www.riigikogu.ee/download/c041b4cb-8a45-46d5-a069-a3e5bd4ace74 3

§ 75

p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba kehtetuks tunnistada, kui teenuse pakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist, on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning krediidiasutuste seaduse (KAS) § 17 lg 1 p 1. MERAS-s ja KAS-s viidatud sätte kohaselt võib Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus ja finantsasutus ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates. Nimetatud sätted on analoogia mõttes olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse

§ 2

lg 5 kohaselt ka virtuaalvääringu teenusepakkujatele samu nõudeid, mis kohalduvad teistele finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). 8.4. Järelevalveasutused peavad juhinduma riskipõhisest lähenemisest. Rohkem ressurssi tuleb panna järelevalvesubjektidesse, kellega kaasnevad suuremad riskid. Tegevusloa taotlemisel hindab haldusasutus, milline on teenuse pakkuja tegevuskava või tegevusplaan (nn äriplaan) ning milliseid meetmeid rakendab turuosaline nende juhtimiseks. Tegevusloa taotlemisel märgivad ettevõtted, millal nad hakkavad teenust osutama. Kui ei ole kõrvalekaldumisi ja põhjendatud asjaolusid, siis eeldatakse, et teenust hakatakse kirjeldatud viisil pakkuma tegevusloa saamise hetkest. Vastupidine olukord tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusasutus olla ka kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on hiljem piisavalt tõhusad. Riskide realiseerumisel võib

mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha või rahastada terrorismi. See on vastuolus

§ 1lg-s 1 sätestatud eesmärgiga.

8.5. Kaebaja on tegevusluba kasutanud mittesihipäraselt (tegevusega ei ole alustatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul) ning see kogumis ei võimalda vastustajal rakendada riskipõhist järelevalvet, tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna ning on vastuolus

§ 1lg-s 1 sätestatud eesmärgiga.

Vastustaja kohustus on kõrvaldada turult ja majanduskeskkonnast ettevõtted, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ning ei täida neile seadusest tulenevaid kohustusi, sh kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 8.6. Kaebajale pidi olema juba tegevusloa väljastamise ajal teada kohustus alustada ettevõtlusega hiljemalt 29.04.2020, vastasel juhul tunnistab vastustaja

§ 75p 3 alusel ettevõtte tegevusloa kehtetuks.

Vastustajale said asjaolud kaebaja tegevusega mittealustamisest teatavaks 18.08.2021, kui kaebaja esitas sellekohase info vastustajale. 8.

1. Kaebaja suhtes kohaldub MSÜS § 34 lg
2. Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine on reguleeritud eraldi MSÜS §-s 35.

§ 75

p-st 3 tuleneb kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul loa väljastamisest arvates. 8.

1. Vastustaja ei ole rikkunud ettevõtlusvabadust (PS § 31; vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-312, p 41). Olukorras, kus kaebaja ei tegele reaalselt loakohustusega tegevusalal ega kavatsegi enne 27.06.2023 tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne MTR-s vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ei riiva ka äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib kaebaja MSÜS § 37 lg 5 alusel taotleda uut tegevusluba. Kaebajal puudus vajadus tegevuslubade järele ja need tuli kehtetuks tunnistada. Igaks juhuks tegevuslubade omamine tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse ega kavatsegi tegutseda vähemalt kolm aastat, ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust. 8.
2. Vastustaja ei ole õiguspärase ootuse põhimõtet rikkunud. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada 4

§ 2

lg-s 5 sätestatut, et virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kohaldatakse finantseerimisasutuste kohta sätestatut. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi ebaõigesti kohaldatud, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-175). 8.

1. Kaebaja majandustegevusest loobumine kolmeks aastaks on vastuolus MSÜS § 34 lg 2 tõlgendusega. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kaebaja ei olnud alustanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul taotletud tegevusalal tegevust ning seadus nägi selle tagajärjeks ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
3. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud kaebajale väljastatud tegevusload kehtetuks ajal, mil kaebaja oli majandustegevusest ajutiselt loobunud, kuigi kaebaja ei olnud alustanud tegevuslubade kohast tegevust hiljemalt 6 kuu jooksul tegevuslubade väljastamisest arvates.
4. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes: 1) kaebajale väljastati 29.10.2019 tegevusluba nr FVR0001176 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks ja tegevusluba nr FRK001062 virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks; 2) kaebaja ei olnud seisuga 29.04.2020 taotletud tegevusalal tegevust alustanud; 3) kaebaja esitas 27.06.2020 MTR keskkonnas majandustegevusest ajutise loobumise teate, mille kohaselt loobuti majandustegevusest ajutiselt kuni 27.06.2023; 4) vastustaja edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sh kaebajale ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks

§ 54

lg 1 p 2, § 58 lg-te 1 ja 2 alusel ning 5) kaebaja vastas ettekirjutusele 18.08.2021, millest selgus, et kaebaja ei ole tegevust alustanud.

1. Kahtlust ei ole selles, et vaidlusalune RAB-i 10.11.2021 otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).
2. Kaebaja hinnangul on tegemist tühise haldusaktiga. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi põhjendust, miks on tegemist tühise haldusaktiga, arvestades, et haldusakti tühisuse alused on ammendavalt välja toodud HMS § 63 lg-s
3. Vastavalt HMS § 63 lg-le 2 on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise ning 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohtu hinnangul vaidlusaluses otsuses haldusakti tühisuse tunnuseid ei esine, mistõttu on tegemist kehtiva haldusaktiga. Alljärgnevalt kontrollib kohus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust. 5

. Nii on ka vaidlusaluse otsuse õiguslikuks aluseks

§ 75

p 3, mille kohaselt tunnistab RAB lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule

§ 70

lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna pädevale haldusorganile kaalutlusõigust otsustamaks, kas tegevusluba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus normi eeldused on täidetud tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada. Sellisteks eeldusteks on, et 1) ettevõtjale on RAB väljastanud tegevusload ning 2) ettevõtja ei ole 6 kuu jooksul tegevusloa väljastamisest arvates taotletud tegevusalal tegutsema asunud.
2. Vaidlusaluse otsuse faktiliste asjaolude kohaselt väljastati kaebajale tegevusload 29.10.
3. Kuus

§ 75

punktis 3 ning seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli vahepeal esitanud majandustegevusest ajutise loobumise teate.

1. Seoses vastustaja 15.05.2020 e-kirjas märgituga, et ettevõte peab olema uue seadusega vastavuses ajutise loobumise lõpu kuupäevaks, selgitab kohus järgmist.
2. Ka viidatud vastustaja seisukohast ei tulene, et ajutiselt majandustegevusest loobunud ettevõtjale

§ 75p 3 ei kohaldu.

Y 13.05.2020 e-kirja punktis 5 esitatud küsimus puudutas 10.03.2020 jõustunud

-i redaktsiooni ning sellest tulenevaid nõudeid. Käesoleval juhul aga ei tunnistanud vastustaja kaebaja tegevuslube kehtetuks

§ 1182

lg 2 alusel, vaid

§ 75

p 3 alusel.

§ 1182

lg 2 reguleerib tegevuslubade kehtetuks tunnistamist olukorras, kus ettevõtja ei viinud oma tegevust 10.03.2020 jõustunud

-s sätestatud nõuetega kooskõlla selleks sätestatud tähtaja jooksul või kui majandustegevusest oli ettevõtja ajutiselt loobunud, siis majandustegevuse taastamise hetkeks. Nii on ka kohtupraktikas leitud, et majandustegevuse ajutise peatamise tulemusena ei kadunud 7

§ 1182

lg-st 1 ehk erinormist tulenev kohustus, vaid see kohustus tuli täita majandustegevuse taastamise hetkel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2022 otsus nr 3-21332, p 15). Praegusel juhul aga ei puuduta vaidlus

§ 1182

lg-st 1 tulenevate nõuete täitmist ega tegevuslubade kehtetuks tunnistamist

§ 1182lg 2 alusel.

25. Ülaltoodu kokkuvõtteks ei nõustu kohus kaebajaga, et majandustegevuse ajutine peatamine välistas kaebajale väljastatud tegevuslubade kehtetuks tunnistamise

§ 75punkti 3 alusel.

1. Asjaolu, et vastustaja ei tunnistanud kohe peale 6-kuu möödumist kaebaja tegevuslubasid kehtetuks, ei võta vastustajalt õigust tunnistada tegevusload kehtetuks majandustegevuse ajutise peatamise ajal, mil vastavad asjaolud ilmnesid. Vaidlusaluse otsuse kohaselt sai vastustaja 18.08.2021 teada, et kaebaja ei ole majandustegevusega alustanud 6-kuu jooksul peale tegevuslubade väljastamist (vt kaebuse lisa 1; dtl 9). Haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise välistaks usalduse kaitse, mida aga käesoleval juhul kaebajal ei esinenud (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 22).
2. Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv MSÜS § 34 lg 5, kuivõrd praegusel juhul möödus 6 kuud ajal, mil kaebaja ei olnud ajutiselt majandustegevusest loobunud. MSÜS § 34 lg 5 reguleerib olukorda, kus sõltumata ettevõtja soovist peatada ajutiselt majandustegevus, ei saa ettevõtja seda õigust kasutada, kui seadusest, haldusaktist või lepingust tuleneb kohustus majandustegevust jätkata. Praegusel juhul ei keelanud

§ 75

p 3 kaebajal majandustegevusest ajutiselt loobuda, kuid majandustegevusest ajutine loobumine ei välista

§ 75

p-s 3 sätestatud õigusliku tagajärje saabumist kaebaja suhtes ka ajutiselt tegevusest loobumise ajal, sest normi eeldused olid täidetud enne majandustegevuse ajutist peatamist. Iseküsimus on, kas ettevõtja, kes ei ole üldse majandustegevust taotletud tegevusalal alustanud saab loobuda ajutiselt majandustegevusest ning kas sellisele ettevõtjale kohaldub MSÜS § 34 lg 2. Sisuliselt ei ole kaebaja käesoleval juhul majandustegevusega üldse alustanudki, mida on kaebaja ka ise kinnitanud. Kuivõrd käesoleval juhul on vaidluse lahendamiseks määrav

§ 75

p-s 3 sätestatud eelduste olemasolu kontroll, siis ei võta kohus seisukohta osas, kas kaebaja sai majandustegevusest ajutiselt loobuda, kui majandustegevusega ei oldud üldse alustatudki taotletaval tegevusalal. 28. Kohus nõustub vastustajaga, et

§ 75

p 3 kehtestamisel oli seadusandja eesmärgiks maandada riske seoses kahjuga avalikule huvile, aga ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele, arvestades seejuures ka asjaolu, et virtuaalvääringu teenuse pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor (vt vaidlusaluse otsuse punkt 4.11; dtl 12). Fakt, et tegevusloa adressaat ei ole alustanud taotletud tegevusalal tegevust peale 6 kuu möödumist arvates tegevusloa väljastamisest ning on peale seda ka esitanud teate majandustegevuse ajutisest loobumisest veel 3 aastaks (käesoleval juhul esitati majandustegevusest ajutise loobumise teade 27.06.2020 ning tegevus peatati kuni 27.06.2023), annab alust kahtluseks, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei pruugi vastata tegelikkusele. Küll aga praegusel juhul puudus vajadus

§ 75

p 3 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisel asuda analüüsima, kas ja millised rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid võivad kaasnevad.

§ 75

p 3 kohaldamise eelduseks on, et kaebaja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates ning need eeldused olid käesoleval juhul täidetud. Seetõttu puudub vajadus täiendavalt analüüsida ülekaaluka avaliku huvi esinemist tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks. 29. Kohus nõustub vastustajaga, et ettevõtlusvabadust rikutud ei ole ega pea vajalikuks vaidlusaluse otsuse punktis 4.17 ja vastustaja vastuses kaebusele (punktid 2.30-2.37; dtl-d 3839) neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). 8

§ 75

p 3 ei ole kaalutlusnorm, siiski analüüsitakse ka tegevuslubade kehtetuks tunnistamise proportsionaalsust. Asjaolu, et vastustaja on pidanud vajalikuks põhjalikumalt selgitada kaebajale, miks tulenevalt normi eesmärgist on tegevuslubade kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede, ei muuda haldusakti ebaselgeks ega vähenda selle arusaadavust. 31. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja õiguspäraselt tunnistanud kaebajale väljastatud tegevusload

§ 75punkti 3 alusel kehtetuks, mistõttu on tegemist õiguspärase haldusaktiga.

Seetõttu jääb kaebus tervikuna rahuldamata. 32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9