) § 10 lg 31 kohaselt Tallinna Halduskohtu lahendada taotleja riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks haldusmenetluses, s.o võimalikus Tartu Vanglas toimuvas kohtueelses menetluses. Tallinna Halduskohus jätab taotluse rahuldamata. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 110 lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab
.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused sätestab
5. Kohus leiab, et riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esinevad mitmed
5.1.
lg 1 punkti 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus jagab Tartu Halduskohtu 23.03.2022 määruses esitatud seisukohti taotleja suutelisuse kohta. Vaatamata sellele, et taotleja sõnul ei saa ta keeleoskamatuse tõttu esitada Tartu Vanglale eestikeelset kahju hüvitamise taotlust, on taotleja võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et taotleja esitas kohtule eestikeelse riigi õigusabi taotluse, milles on selgitatud arusaadavalt vaidluse olemust ja asjaolusid, ei vaja taotleja Tartu Vanglale kahjunõude esitamiseks esindajat, vaid ta suudab ise haldusmenetluses selgitada enda kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid. Vanglale kahjunõude esitamisel ei eeldata taotlejalt põhjalikku õiguslikku argumentatsiooni, vaid faktilisi põhjendusi, milliseid asjaolusid peab taotleja enda õigusi rikkuvaks ning milles talle tekitatud kahju seisneb. Asjaolusid ei saaks taotleja eest kirjeldada ka esindaja ilma, et taotleja neid ise ei talle selgitaks. Kahjunõude lahendamisel on haldusorgan (Tartu Vangla) kohustatud kohaldama ise õigust ning järgima selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet, mis kompenseerib taotleja õigusalaste teadmiste puudumist. Eelnevaid järeldusi ei muuda ka asjaolu, kui taotleja kasutas eestikeelse taotluse koostamisel teise isiku abi. Juhul, kui taotleja seda tegi, kinnitab see pigem seisukohta, et esindaja määramiseks puudub vajadus. Lisaks on haldusmenetluses võimalik kasutada tõlketeenust taotleja kulul. 5.2. Riigi õigusabi ei anta ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (
Kohus nõustub Tartu Halduskohtu 23.03.2022 määruses põhjendatuga, et taotlejal ei ole ilmselt täidetud kõik kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ette nähtud tingimused (vt põhjenduste punkte 8 ja 8.2). Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Mittevaralise kahju puhul lisandub eeldustesse ka avaliku võimu kandja süü (sama seaduse § 9 lg 1). Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotleja kasutanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, sh käeraudade kasutamise vaidlustamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mille kasutamine oleks võimaldanud väidetavalt tekitatud kahju ära hoida, viitab see hüvitamiskaebuse vähesele edulootusele. 2 5.3. Lisaks esineb keeldumise alus
lg 1 punkti 6 näol, sest eelduslikult taotletakse riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotleja viited õigusvastastele tingimustele võiksid eelkõige olla suunatud sellele, et taotleja arvates on tema väärikust alandatud või tervist kahjustatud, mis mõlemad saavad aga olla aluseks just mittevaralise kahju hüvitamise taotlusele. Kohtu arvates ei ole asja suhtes tungivat avalikku huvi. 6. Kuna esinevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks
lg 1 punktide 1, 5 ja 6 näol, siis ei ole vajalik hinnata taotleja majanduslikku seisu
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.