Obsah (12)

§ 468§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-18209 Tsiviilasi L. P.i hagi K. L.

§ 468lg 1 p 2).

6.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. 1 Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. L. P. (hageja) esitas K. L. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõude. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 5000 eurot hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on hagejal töösuhe X AS-ga, kus töötab turvamehena. Hageja viibis 08.09.2021 X tööl, kui kostja pöördus tema poole põhjusel, et oli kaotanud R-Kioskis mobiiltelefoni. Hageja selgitas kostjale, et turvateenust osutav ettevõtte ei saa kostjat aidata, sest X müügipinda omavad rentnikud on iseseisvad ettevõtjad, kellel puudub lepinguline suhe X ASga. Vestluses kostjaga sai hageja aru, et kostja on tarbinud uimastavaid aineid ning kostja käitumine oli ebaadekvaatne. Hageja palus kostjal keskusest lahkuda, kuid kostja eiras hageja palveid ning muutus agressiivsemaks. Hageja püüdis kostjat kinni pidada, mille tulemusena kostja sülitas ja ründas hagejat uuesti. Tekkinud rüseluse käigus kukkusid hageja ja kostja põrandale, kus kostja keeras end hagejale peale ning lõi hagejat korduvalt rusikatega pea piirkonda. Hageja kaotas peale esimest lööki teadvuse. Peksmise tagajärjel tekkis hagejal suust märkimisväärne verejooks ning arvestades hageja asendit maas lamamisel oli reaalne oht, et hageja lämbub oma veresse. Kostja märkas seda ning korrigeeris hageja asendit, et veri ei kogunenud enam suhu ega hingamisteedesse. Politsei pidas kostja kinni ja kiirabi toimetas hageja haiglasse. Tulenevalt asjaoludest esitab hageja kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja põhjendab hagiavalduse esitamist, et kehavigastuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist ning see tuleb hüvitada mõistliku rahasumma tasumisega kannatanule. Hageja palub mõistliku rahasumma suuruse kujundamisel arvesse võtta teo julmust ning erilist jultumust, kuriteo toimepanemisel oli kostja narkojoobes ning hageja peksmise tagajärjel sattus hageja eluohtlikku seisundisse. Hageja palub kostjalt välja mõista 5000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kohus võttis 22.11.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale on 2 menetlusdokumendid kätte toimetatud 10.01.
3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu takistab menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist. Kohus määrab menetluskulud kindlaks vastavalt

§ 174lg 4-le ja § 177 lg-le 2.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3