KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-22-4948 Määruse tegemise aeg ja koht 26.aprill 2022, kell 18.35, Pärnu Tsiviilasi XX pankrotiavaldus Menetlust

) § 102 lg 2 võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot). 2-22-4948
3. Menetluskulud jäävad XX kanda.
4. Maksta XX ajutise pankrotihalduri tasu katteks x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
5. Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot), mõista välja võlgniku XX pankrotivara arvelt Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks.
6. Avaldada pankrotiteade väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED XX esitas 05.04.2022 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse tekkimise selgituse kohaselt on XX sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda. Avaldaja on osalise töövõimega ja avalduse esitamise ajal töötu, arvel Töötukassas tööotsijana. Igakuised sissetulekud ei võimalda võlakohustuste täitmist ka pikema perioodi jooksul. Avaldaja ülalpidamisel on x-aastane poeg. Avaldaja võttis alates 2015.aastast kuni 2020.aastani kiirlaene ja tehnikat järelmaksude peale. Enne 2015.aastat oli avaldaja aastaid alkoholi, narkootikumide ja ravimite sõltlane. Oli raskusi üürikorteri, toidu ja kõige muu eluks vajaliku eest tasumisega ja oma sõltuvuse rahuldamiseks raha leidmisega. Seoses sellega võttis avaldaja esimesed kiirlaenud, et võlgnevused saaksid tasutud, et avaldajal ja lapsel, keda ta kasvatab üksinda, oleks olemas kodu ja toit. Kahjuks ei osanud arvestada, et puudub võimalus miinimumpalgast neid laene tasuda. Tasumata laenude maksmiseks võttis avaldaja uusi kiirlaene teistest firmadest. Uute laenudega tasus osaliselt varasemaid laene ning osaliselt kasutas raha igapäevastes kuludeks. Avaldaja kahetseb oma vigu. Kõik kodus väärtuslikum ja kogu järelmaksudega soetatud tehnika läks müüki, et leida sõltuvuste tarbeks raha. 2016.a hakkas avaldaja tervis halvenema, alates 2017.a on ta puuduva töövõimega, mis raskendab tööl käimist. 2019 – 2021 on avaldaja korduvalt olnud Pärnu Haiglas ravil sõltuvusprobleemidega. Avaldaja kinnitab, et viimased 6 kuud on ta olnud kaine ning viimased 18 kuud ei ole tarvitanud ka narkootikume. Tervis ei võimalda lähiaastatel hakata teenima suurt sissetulekut, mis võimaldaks laene tagastada. Avaldaja peab viimased aastad ennast ja oma last üleval pensionist ja peretoetustest. Vara, mille arvelt saaks võlga tasuda, puudub. Avaldaja märgib, et arvestades tervislikku seisundit, on ta väljapääsmatus olukorras. Avaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 15 509,80 euro ulatuses. Summale lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. Võlgniku varaks on puuduva töövõime toetus 440 eurot kuus, elatisabi 100 eurot ja lastetoetus 60 eurot. Avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. AJUTISE HALDURI ARUANNE 14.04.2022 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 21.04.2022 kirjaliku aruande kohaselt võlgniku varade väärtuseks 0 eurot: - Võlgniku laekumised kokku 642,55€/kuus, sh: 1) Töövõimetoetus 440,87€ 2) Sotsiaaltoetus 41,68€ 2 2-22-4948 3) Peretoetus 60,00€ 4) Elatisabi 100,00€ 5) töötasu xxxxxxxxxxxxxx xx-ist pole teada, kuna alustas tööd sel nädalal. Punktides 1)-4) märgitud laekumistest pole lubatud kinnipidamisi teostada. Võlgnikul on avatud järgmised pangakontod: Swedbank AS-is - arvelduskonto nr EExxx, mille saldo 19.04.2022 seisuga on 84,48€. ja kontol on broneering 88,32€ kaardi kuutasudest SEB Pank AS-is - arvelduskonto nr EExxx, mille saldo 18.04.2022 seisuga on 0,27€. Sõlmitud on internetipanga ja kiirteavitamise teenuselepingud. LHV Pank AS-is - arvelduskonto nr EExxx mille saldo 19.04.2022 seisuga on 0,00€. Pensionikeskuse andmetel on võlgniku kogumispensioni (II samba) konto jääk 0,00€. Võlgnik ei ole liitunud 3.sambaga. Täitemenetluse registri andmetel on XX suhtes seisuga 15.04.2022 avatud üksteist

§ 1

lg 2) ning täitemenetluste ja täitemenetlustes toimuvate enampakkumiste kohta, avalduse esitamise seisuga, et kohus saaks otsustada täitetoimingute/ täitemenetluste jätkamise (

§ 17lg 3 ja § 31 lg 6).

XX teadaolevad kohustused kokku on kuni 16 967,33 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatavad viivised. Võlgnikul vara käesolevaks ajaks pole tuvastatud. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxx xx-is. Kuna ta asus tööle 18.04.2022 (st 4 päeva tagasi), siis sissetuleku suurus ei ole teada. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks sissenõutavaks muutunud kohustusi nõuetekohaselt tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks vastutustundetu laenude ja järelmaksude võtmine olukorras, kus tal puudus sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Olemasolevatele andmetele tuginedes muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2016. aasta keskel, kui võlausaldajad asusid nõudeid täitemenetlustes sisse nõudma. 4 2-22-4948 Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Käesoleval ajal puuduvad andmed, et võlgnik oleks teostanud tagasivõidetavaid tehinguid pankrotiseaduse mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e

§ 108lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara.

Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgnik on

§ 13kohaselt põhistanud oma maksejõuetuse.

Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt

§ 31lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.

XX on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged ning lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused. Haldur taotleb kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot), millest x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot (kokku x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (

§ 31lg 6).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31

lg 7).

§ 171

lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud. 2. Kohus leiab, et kohtule esitatud andmed kinnitavad, et võlgnik XX on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud.

§ 31lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi avalduses näidatust rohkemgi – kokku vähemalt 16 967,33 euro ulatuse, mis on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Nõuetele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurdearvestatud viivised. Võlgniku varade väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 0 eurot. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav. Võlgniku sissetulekuks seni on olnud töövõimetoetus, elatisabi ning peretoetus. Võlgniku sissetulekud ei ole kõigi kohustuste täitmiseks piisavad. Alates 17.04.2022 asus võlgnik tööle, kuid ei ole töötasu veel saanud. Võlgnik kohtuistungil kinnitas, et 4 kuulise katseaja jooksul teenib ta miinimumpalka, millele võib lisanduda 5 2-22-4948 müügiboonus. Võlgniku ei pruugi tervise seisundist tulenevalt olla suuteline pikemat aega täistööajaga töötada. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole.

1. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – vastutustundetu ja maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu.
2. Võlgnikul igasugune vara puudub. Võlgniku senised sissetulekud koosnevad toetustest ja lapsele makstavast riiklikust elatisabist, millele sissenõuet pöörata ei saa. Samuti ei saa sissenõuet pöörata võlgniku miinimumtöötasule. Seega sisuliselt on praegu tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek nii pankrotimenetluse kulude tasumiseks kui võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Täidetud on

§ 29

lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb

§ 171

lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus möönab, et XX maksejõuetuse tekkimine on seotud alkoholi-, narko- ja ravimsõltuvusega. Sõltuvuste rahastamiseks laenude võtmine võib olla käsitatav võlausaldajate huve kahjustava raiskamisena, mis

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt võib anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Sellisel juhul tuleks ka pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Kõik võlgniku kohustused on tekkinud rohkem kui aasta enne ajutise halduri nimetamist ehk täidetud ei ole

§ 171

lg 2 p 4 sätestatud eeldus pankrotimenetluse järel kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on aga kohtule kinnitanud, et ei ole vähemalt 18 kuud narkootikume tarvitanud, viimased pool aastat on olnud kaine ning uusi laenusid ei ole juurde võtnud. Võlgnik on asunud tööle ja plaanib teha kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid täita. Kohus leiab, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma elu korda seada. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. 5. Vastavalt

§ 85

lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab XX vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 6.

§ 91

lg 1 järgi kohus võib füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kohtule ei ole teada, et XX tegutseks ettevõtjana, oleks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist, mistõttu kohus tema suhtes ärikeelu kohaldamist vajalikuks ei pea. Menetluskulude jaotus 7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu 8.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. 6 2-22-4948 Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. 9. Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi.

§ 23

lg 2 kohaselt katab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud kulud, seal hulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna võlgnikul ei ole vara vajalikeks väljamakseteks ning pankrot kuulutatakse välja

§ 171

lg 11 alusel, taotleb ajutine haldur tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot) ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu võlgniku kanda pankrotivara arvelt. 10. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavalduse ja lisadega, suhelnud võlgnikuga, teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud ajutise halduri aruande, koostanud halduri toimiku.

§ 23

lg 2 kohaselt ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2022 kehtiva kuupalga alammäära x eurot järgi on seega ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, see ei ületa tasu piirmäära; tasu suurus erinevaid kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Nagu eelnevalt märgitud, sisaldab ajutise halduri tasu ka halduri tegevusega seotud üldisi kulusid. 11.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud

§ 171

lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb

§ 29

lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse. Praeguses asjas pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendeid ei ole ning kohus kuulutab pankroti välja üksnes seetõttu, et võlgnik taotleb pärast pankrotimenetlust kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 12. Kõike eeltoodut arvestades kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (xeurot + käibemaks), mille katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot kohus mõistab välja riigi 7 2-22-4948 vahenditest. Ajutise halduri tasust ülejäänud x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks), jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda.

§ 23

lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 8