KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et kinkelepingust taganemise tähtaeg saabus 30.06.2012 (otsuses ilmselt ekslikult 31.06.2012), maakohtu otsuse kujunemine on jälgitav ja maakohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 270 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ja ei ole eksinud taganemise tähtaja saabumise põhjendamisel. Kui rikkumiseks on kommunaalkulude tasumata jätmine, ei pea üheaastast taganemistähtaega arvestama igast konkreetsest rikkumisest. Hageja tõlgendus läheb vastuollu seaduse mõttega, sest sellisel juhul saaks vältava rikkumise puhul kinkija taganeda lõputult.
2. Hageja heidab ette, et kohus ei arvestanud koostoimes Y kõrget vanust (82 a) ja asjaolu, et kinkelepingu poolteks olid sugulased, võimalikku kumulatiivset võlgnevust, kinkelepingu eesmärki ja kingi väärilisuse korrelatsiooni korteri väärtusega. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et pidas silmas asjaolu, et kõrges vanuses inimene ei taha oma sugulastega tülli minna, ei soovi teha järske muudatusi või avaldusi, vanematel inimestel on keerukam vastu võtta selliseid (kinkelepingust taganemisega seotud) otsuseid, sest nende emotsionaalne side on tugevam ja lähedaste hulk, kes neile toeks on, võib olla väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need argumendid alust kinkelepingust taganemise tähtaja pikenemiseks, kuna on subjektiivsed ja üldistavad hinnangud, mis ei pruugi kehtida Y suhtes. Taganemistähtaja hindamisel tuleb lähtuda mõistliku kingisaaja arusaamast. Ajas üha suurenev võlgnevus ei anna alust pidada taganemistähtaega maakohtu hinnatust pikemaks ja maakohus ei ole sellega põhjendatult arvestanud.
3. Kinkelepingu eesmärki on maakohus lahanud otsuse p-s 9.
4. ja leidnud, et selle eesmärgiks oli kostja rikastamine, Y võimalus jääda korterisse elama, sellele korrespondeeriva kostja kohustusega tasuda maksud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kui võlgade suurus moodustas 2,4% korteri väärtusest, oli see võlgnevus liiga väike, et anda alust järelduseks, et kingisaaja ei ole kingi vääriline. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks ta leiab, et üheaastane kommunaalkulude mittetasumine on selline rikkumine, mida saab pidada piisavalt raskeks, et näidata kinkijale, et kingisaaja ei vääri kingi saamist. Tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega, millesse ringkonnakohus ei sekku, kuna maakohus on järeldust nõuetekohaselt põhjendanud ega ole diskretsioonipiire ületanud.
6. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1).

21. Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 21.1. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulude katteks 360 euro (käibemaksu ei lisandu) väljamõistmist. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine ning analüüs 0,5 h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 1,5 h, kohtuistungiks ettevalmistumine 0,5 h 6

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Gea Lepik, Ele Liiv 7