Obsah (4)

§ 200§ 263§ 64§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-250 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 200

lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 4 aasta ja 3 kuu vangistusega ning

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristus 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§-de 65 lg 2 ja 69 lg 7 kohaselt suurendati karistust Harju Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 173 tunni üldkasuliku töö ehk 5 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti liitkaristus 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. 2. G. Mitskevitš kannab karistust Tartu Vanglas.

§ 69lg 1 järgi loeti karistusaja alguseks G.

Mitskevitši kahtlustatavana kinnipidamine 03.10.

1. Karistusaja lõpp on 26.06.
3. Tartu Maakohtu 29.03.2022 määrusega jäeti G. Mitskevitš vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu koos elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustega, kuid vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. 3.
4. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et vaatamata sellele, et G. Mitskevitšile on varasemate kuritegude puhul antud võimalus karistust kanda vabaduses, ei ole ta uute kuritegude toimepanemisega näidanud nimetatud karistusviisi sobivust. Süüdimõistetu puhul võib täheldada ükskõiksust varasemate karistuste osas, seejuures on kuriteod ajas raskemaks läinud. Maakohus ei ole veendunud, et G. Mitskevitš on teinud käesoleva vangistuse ajal vajalikud järeldused ja käitub edaspidi seaduskuulekalt, seda enam et süüdimõistetu kannab kuuendat vanglakaristust. Oluliselt suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu asjaolu, et G. Mitskevitš on narkosõltlane, millest on tingitud ka tema kuritegelik käitumine. Süüdimõistetu on end registreerinud rehabilitatsiooniprogrammi, mis näitab positiivsest küljest, et ta on endale teadvustanud narkosõltuvuse probleemi ja vajadust seda ravida. Samas nendib maakohus, et G. Mitskevitš pole suutnud ka varasemalt narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, sest ei tegelenud vabaduses sõltuvuse probleemile lahenduse otsimisega. Kuna ta pole raviks vajalikku aktiivsust ilmutanud, siis väheneb usutavus, et süüdimõistetu tõepoolest edaspidi narkootikumide tarbimise soovib lõpetada. Ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ei garanteeri, et G. Mitskevitš vabaduses uimasteid ei tarvita. Motivatsioon kainena elada on süüdimõistetul välja kujunenud vanglas, kus ei ole võimalik narkootiliste ainetega kokku puutuda, kuid vabaduses on need kergesti kättesaadavad ja vanglas püstitatud eesmärkidele kindlaks jäämine võib olla raskendatud. G. Mitskevitš on ka varasemalt vanglas läbinud tegevusi ja programme kooskõlas uimastipreventsiooni kontseptsiooniga, kuid rehabilitatsioon ei avaldanud talle piisavat mõju ja G. Mitskevitš naases jällegi narkootikumide tarvitamise juurde. 3.
5. Maakohus pidas positiivseks, et G. Mitskevitš on käitunud vanglas õiguskuulekalt, osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives, tahab osaleda kutseõppes ja rehabilitatsiooniprogrammis, vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Sellegipoolest ei kaalu need üle süüdimõistetut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid.
6. Tartu Maakohtu 29.03.2022 määruse peale esitas määruskaebuse G. Mitskevitš ja palus tühistada maakohtu määruse. Süüdimõistetu hinnangul pööras Tartu Maakohus tähelepanu ainult tema negatiivsetele külgedele ja ei võtnud arvesse teda positiivselt iseloomustavat teavet. G. Mitskevitš juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi varasemalt rehabilitatsiooni läbides pidas ta seda vääralt ebavajalikuks, sai ta vabaduses siiski pikka aega hakkama ilma narkootikumide tarbimiseta, kuigi tal puudus lähedaste toetus. Käesoleval ajal on süüdimõistetu uuesti läbinud rehabilitatsiooni, värskendanud enda teadmisi sõltuvuse osas ja muutnud oma mõtlemismustreid. G. Mitskevitš leiab, et nüüd motiveerivad teda tema pere, naine ja lapsed, eriti vajab teda isa, kellel on halvatus. Vältimaks tagasilangust narkosõltuvusse soovib süüdimõistetu vabaduses jätkata rehabilitatsiooniprogrammiga. G. Mitskevitš toob välja, et ta on muutnud enda väärtusi, töötab (ka vabaduses on tal töökoht olemas) ja tasub võlgasid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Maarika Kuusk