1-19-8267/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8267 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Reijo Erlend Rehema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Reijo Erlend 39708302725) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Rehema (isikukood RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata, täiendades seda ringkonnakohtu põhjendustega.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Reijo Erlend Rehemad 27.11.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 119-8267 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 185 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra, saades nii karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Reijo Erlend Rehemale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 4 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.10.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7314 mõistetud ärakandmata 2 aasta 2 kuu 4 päeva vangistuse võrra. Pärast eelvangistusaja mahaarvamist jäi ärakandmiseks 1 kuu 24 päeva vangistust alates 27.11.
11. Kohtuotsus jõustus 05.12.
12. 1
13. Tartu Vangla esitas 02.03.2022 Tartu Maakohtule materjalid Reijo Erlend Rehema enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
14. Tartu Vangla toetab Reijo Erlend Rehema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokuratuur seda ei toeta.
15. Tartu Maakohus jättis 28.03.
16. a määrusega Reijo Erlend Rehema vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas, et Reijo Erlend Rehema on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusest, mis on enam kui neli kuud, ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samas tuvastas maakohus, et Reijo Erlend Rehemal puudub kindel elukoht, kuhu vabanedes elama asuda. Vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud Annemõisa tn 12, Tartu linn, kus asub MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, kuid seal ei olnud võimalik kontrolli teostada, kuna juhatuse liikme O.I. aga suheldes selgus, et nad ei saa kinnipeetavale vabanemisjärgset elukohta pakkuda, sest kohad on täis. Reijo Erlend Rehema ema T.I. i sõnul ei soovi ta poega enda juurde elama, kuna ta on pidanud kahel korral läbi elama terve elukoha läbiotsimise. 3.
18. Maakohus leidis, et kuna Reijo Erlend Rehemal puudub kindel elukoht, ei saa teda vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti eeldab kindla elukoha olemasolu ka elektrooniline valve ning see elukoht peab vastama lisaks veel ka elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ettenähtud tingimustele. Järelikult kinnipeetavat ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada ei saa. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 28.03.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Reijo Erlend Rehema, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla, kuna ta kõrvaldas vabastamata jätmise põhjuse. 4.
21. Reijo Erlend Rehema sõnul on ta saavutanud kokkuleppe MTÜ Samaaria Misjonikeskusega, millest tulenevalt on temal võimalus vabanemise korral asuda elama nende poolt pakutavasse elukohta, kus on olemas elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ettenähtud tingimused.
22. Reijo Erlend Rehema esitas kohtule kinnituskirja selle kohta, et vabanedes on tal võimalik asuda elama MTÜ-sse Samaaria Eesti Misjon. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Reijo Erlend Rehema vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
25. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 2
26. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult Reijo Erlend Rehema ennetähtaegselt vabastamata, kuivõrd süüdimõistetul puudus vabanedes kindel elukoht. Küll on ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks asjaolud muutunud. Nii esitas Reijo Erlend Rehema ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märkis, et temal on olemas kokkulepe MTÜ-ga Samaaria Eesti Misjon. 19.04.2022 saabus ringkonnakohtule ka sellekohane kinnituskiri, et vabanedes on võimalik Reijo Erlend Rehemal sinna elama asuda. Ka on märgitud, et seal on võimalik kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet, millest viimast ringkonnakohus kahtluse alla ei sea, kuivõrd varasemalt on see teave kohtul juba olemas.
27. Vaatamata sellele, et Reijo Erlend Rehemal on nüüd vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele, ei saa teda siiski ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
28. Reijo Erlend Rehemad on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kriminaalasjas nr 1-167314 karistati teda osaliselt reaalse vangistusega (7 kuud) ning ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Süüdimõistetu ei suutnud täita katseajaks määratud kohustusi korrektselt, mistõttu esitati tema suhtes kaks erakorralist ettekannet, millest viimase alusel pöörati tingimisi mõistetud vangistus ka täitmisele. Kuna Reijo Erlend Rehema ei suutnud katseajal hoiduda narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisest, mõisteti talle kohtuotsuste kogumis liitkaristusena reaalne vangistus, mida ta praegu kannab. Seega on Reijo Erlend Rehema vanglas juba teist korda, mis näitab, et esimene lühiajaline šokivangistus ega ka kriminaalhooldus ei avaldanud talle piisavat mõju – ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist.
29. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda Reijo Erlend Rehemal kindla elukohta olemasolu, võimalus asuda tööle OÜ-s Pagarini, vanglas tööhõives osalemine, hariduse omandamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja vahepeal avavanglas viibimine. Nii on Reijo Erlend Rehemal võimalik läbida sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkuvestlus, mis kinnistaks programmis omandatut, aitaks ennetada ja vältida tagasilangusi. Ka on ta lõpetamas keskhariduse omandamist, mis võimaldaks tal edaspidi soovitud viisil haridustee jätkamist. Eelnimetatud tegevused on mh seatud eesmärgiks Reijo Erlend Rehema individuaalses täitmiskavas, mille täitmine on riskide maandamiseks äärmiselt oluline. Lisaks Reijo Erlend Rehemad karistatud distsiplinaarkorras 17.12.2021 noomitusega, kuna ta rikkus väljaspool vanglat järelevalveta liikumise tingimusi. Seega ei ole ta suutnud vangistuse kestel järgida korda piisava hoolsusega, mistõttu on kahtlus, kas ta vabaduses saab hakkama määratavate kohustuste täitmisega. Sellele viitab ka asjaolu, et Reijo Erlend Rehema ei suutnud varasemalt kriminaalhooldusel viibides määratud kohustusi täita.
30. Kahtlemata on üheks narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise põhjuseks see, et Reijo Erlend Rehemal on diagnoositud sõltuvus kanepist. Kuigi viimati tarvitas ta kanepit enne vanglasse sattumist, on ringkonnakohtu hinnangul siiski oht tagasilanguseks olemas. Nii rikkus ta kriminaalhooldusel viibides kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ja seda korduvalt. Sealjuures on vangla iseloomustuses kirjas, et ta õppis petma ka süljeteste, mis viitab sellele, et varasemalt on ta teinud kõik endast oleneva, et varjata reeglite rikkumist. Ka on vangla iseloomustuses märgitud, et viibides sõltuvusravil, jätkas ta ka selle ajal kanepi tarvitamist. Lisaks jättis ta kohtu poolt määratud ravi pooleli. Positiivne on see, et Reijo Erlend Rehema vähemalt enda sõnul on motiveeritud mitte tarvitama narkootilisi aineid, on läbinud ka sõltuvusteemasid käsitleva programmi. Sõltuvusest vabanemine on keerukas ning seda eriti vabaduses, kus narkootilised ained on kättesaadavad. Seetõttu on ka ülaltoodud sotsiaalprogrammi jätkuvestluses osalemine tagasilanguse ennetamiseks oluline. 3
31. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Reijo Erlend Rehema suhtes ei ole uute kuritegude toimepanemise risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada järelevalvet süüdimõistetu suhtes ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu
33. märtsi
34. a määrus muutmata, kuid täiendada seda ringkonnakohtu põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4