← Eesti

2-18-4795/53

Obsah (7)§ 657§ 654§ 171§ 175§ 218§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2022, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. I 8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Kuna 21.03.2018 kuupäeva kandev nõude loovutamise leping on allkirjastatud F poolt 22.03.2018, käsitab ringkonnakohus seda kui 22.03.2018 lepingut.
  2. Ringkonnakohus jättis 10.12.2021 määrusega asjas juurde võtmata hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Ringkonnakohus jääb määruses toodud seisukohtade juurde.
  3. Maakohus ei teinud üllatavat otsust ega ole rikkunud selgitamiskohustust. 11.
  4. Kostja tugines maakohtu menetluses läbivalt asjaolule, et hageja ja osaühingu vahelised nõude loovutamise 22.03.2018 ja 12.07.2018 lepingud on tühised, kuna selleks puudusid osaühingu emaettevõtjast osaniku saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri nõusolekud. Samuti leidis kostja, et osaühingu osanike 08.05.2018 ja 23.07.2018 koosolekul ei kiidetud nõude loovutamist heaks, kuna koosolekul vastu võetud otsused on tühised. Kostja tugines asjaolule, et C ei saanud anda 23.04.2018 likvideerijale 08.05.2018 koosolekul emaettevõtte nimel hääletamiseks vajalikku volitust. Seetõttu leidis kostja, et hääle andmine kui tehing on tühine (TsÜS § 128 lg 1), sest hageja ei saanud osaleda ega anda häält nendel osanike koosolekutel. Seetõttu pidi hagejale olema selge, et vaieldakse selle üle, kas likvideerijal oli osaniku volitus nõuete loovutamiseks või mitte. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja esitatud tõenditest ei tulenenud saneerimisnõustaja ega pankrotihalduri nõusolek C-le volituse andmiseks. 11.
  5. Arvestades, et mõlemat poolt esindasid vandeadvokaadid, ei pidanud kohus hagejale selgitama, et ta peab tõendama volitusi, vaid see pidi olema hagejale juba kostja vastuväidetest tulenevalt selge. 11.
  6. Maakohus on ka selgitanud 16.09.2020 kohtuistungil hageja tunnistaja C ülekuulamise taotlust rahuldades, et tunnistaja ütlustele kaalu andmiseks vajab kohus täiendavat infot selle kohta, kes oli esindusõiguslik isik ja on viidanud, et kohane tõend oleks väljavõte seadusest või põhikirja esindusõiguse osast. Nimetatust tulenevalt pidi hagejal olema selge, et vaidlus käib asjas C-l olnud volituste üle ja üksnes viimase kinnitus, et tal volitused on, ei pruugi olla piisavaks tõendiks, kui äriregistrist nähtuv info on teistsugune. 11.
  7. Maakohus tuvastas emaettevõtte äriregistri väljavõtte alusel, et 08.08.2017 algatati emaettevõtte saneerimismenetlus, mis lõpetati 16.05.2018 emaettevõtte pankroti väljakuulutamisega. Hageja ei tõendanud maakohtus apellatsioonkaebuse väiteid, et O-l olid emaettevõtte esindamiseks õigused üksnes perioodil
  8. aprill 2018 kuni
  9. mai 2018 ja C poolt 7

(9)enne
  1. aprilli 2018 ja peale
  2. maid 2018 tehtud tehingute tegemiseks ei olnud vajalik O nõusolek. Seetõttu ei oma asja lahendamisel määravat tähendust ka alles apellatsioonimenetluses toodud asjaolul, et LM ei esindanud emaettevõtet 23.07.2018 osanike koosolekul mitte 23.04.2018 antud volituse, vaid 23.07.2018 volituse alusel. Hageja pidi maakohtu menetluses aru saama, et 23.04.2018 antud volituse kehtivus on vaidluse all, kuid ei toonud eelnimetatud asjaolu esile ega esitanud ka vastavat tõendit. Samas ka nimetatud ajal C-l volituste olemasolu emaettevõtte esindamiseks ei ole hageja tõendanud. Seetõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et LM-le antud volitus ei ole kehtiv ja 23.07.2018 osanike koosoleku otsus ei ole vastu võetud. Hageja ei tõendanud maakohtu menetluses, et C poolt nõude loovutamise lepingu allkirjastamisel 22.03.2018, samuti 13.07.2018 volituse andmisel (mis on samasisuline 23.04.2018 volitusega) oli viimane emaettevõtte esindusõiguslik isik.
  3. Iseenesest on põhjendatud hageja seisukoht, et tuginedes vaidlusaluste koosolekute otsustele ja nende mittevaidlustamisele ei saanud hageja tõendada negatiivset asjaolu ehk otsuste vaidlustamist. Kolleegium leiab, et see ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, kuna kostja saab tugineda koosolekute otsuste tühisusele praeguses menetluses ka siis, kui ta otsuseid ei vaidlustanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et tehingud ei eeldanud nende vaidlustamata jätmist, vaid selget nõusolekut ja heakskiitu. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. II
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate menetluskulude suuruse (

§ 175lg 1).

13.

  1. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1764 eurot (käibemaksuga) kokku 10h 30min eest. Nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: töötas läbi maakohtu otsuse ja kommenteeris seda kliendile 30min; töötas läbi apellatsioonkaebuse ja selle lisad 45min; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja suhtlus kliendiga 7h 15min; kohtuistungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2h. Lisaks on hageja palunud arvestada kohtuistungile kulunud ajaga, mis protokolli kohaselt oli 56min. Seega on ajakulu kokku koos istungiga 11h 26min. 13.
  2. Hageja vaidles kostja lepingulise esindaja kuludele vastu ja leidis, et põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks saab olla maksimaalselt 3h 30min (7h 15min asemel). Istungiks ettevalmistamise ja nimekirja koostamise osas 1h (2h asemel), kuna esindaja oli varasemalt kõikige menetlusdokumentidega tutvunud. Hageja leiab, et vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, et õigustaks kostja esindaja tunnitasu suurust (140 eurot, millele lisandub käibemaks). 13.
  3. Kolleegium leiab, et kostja esindaja ajakulu on taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu, et tegemist on vaidlusega, kus tuleb kohaldada välismaa õigust. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et hageja esitas esmakordselt apellatsioonimenetluses mitmeid uusi tõendeid, mida kostja esindaja polnud saanud maakohtu menetluses analüüsida ja nende suhtes seisukohta võtta, mistõttu apellatsioonkaebusele vastamiseks võis kuluda tavapärasest rohkem aega. 8

(9)13.4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot (lisandub käibemaks). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 1 sätestatud nõuetele).

Hageja esindaja on vandeadvokaat. 13.5. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena (11h 26min*140) *1,2 = 1920,80 eurot. 14.

§ 177

lg 4 ja kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.