← Eesti

2-21-130550/6

2-21-130550 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-130550 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2022, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

§ 113

² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) kompromissisumma põhivõlgnevus: 2075,03 eurot, 2) kompromissisumma viivised: 837,13 eurot, 3) viivised: 658,61 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 2075,03 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 529 x 0,06 % päevas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 24855752, 06.11.2019.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 2912,16 eurot (s.h põhinõue 2075,03 eurot, enne 06.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 837,13 eurot), viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates 26.07.2020 kuni 05.01.2022 summas 658,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2075,03 eurot alates 06.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale edastatud 17. märtsil 2022 kostja poolt maksekäsu menetluses kohtule antud e-postile. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 101 lg 1 p 1 ja p 6,

§ 108

lg 1,

§ 113

lg 1,

§ 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning Ts

MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

  1. novembri 2019 lepingust 24855752 tuleneva võlgnevuse 2912,16 eurot (s.h põhinõue 2075,03 eurot ja enne
  2. novembrit 2019 sissenõutavaks muutunud viivised 837,13 eurot), viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates
  3. juulist 2020 kuni
  4. jaanuarini 2022 summas 658,61 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 3605,77 eurot, ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhinõudelt 2075,03 eurot alates
  5. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 2075,03 euro ulatuses. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 490 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. 3

(4)2-21-130550 Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku 750 eurot (490+20+240). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.