1-20-3502/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-3502 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. veebruari
4. a määrus Mihhail Mitrohhinile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihhail Mitrohhini (ik 39007152210) lepinguline kaitsja Toomas Alp, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega tunnistati Mihhail Mitrohhin süüdi KarS § 121 lg 2 p 3, § 183 lg 1, § 349 ja § 423¹ järgi. Kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel mõisteti M. Mitrohhinile karistuseks 3 aastat vangistust. Rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses summas 1352 eurot viidi täide iseseisvalt. Mõistetud vangistusest kuulus koheselt kandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti M. Mitrohhinile 2 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Mitrohhin ei pane nelja aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 21 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
10. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
11. augustil 2021 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles M. Mitrohhinile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on M. Mitrohhin kriminaalhooldusperioodil rikkunud keeldu tarvitada narkootikume ja elektroonilise järelevalve ajakava, millele reageeriti kirjaliku hoiatusega. Samuti on M. Mitrohhin katseajal toime pannud väärteo NPALS § 151 lg 1 järgi ja tema suhtes alustati KarS § 4231 tunnustel kriminaalmenetlust. Lisaks on M. Mitrohhin korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ega elanud kindlaks määratud elukohas. Kriminaalhooldusametnikul puudub M. Mitrohhiniga igasugune kontakt.
12. M. Mitrohhin
13. augustil 2021 toimuma pidanud kohtuistungile ei ilmunud ja tema suhtes kohaldati
14. septembril 2021 toimuma pidanud istungile sundtoomist, mis ebaõnnestus.
15. Viru Maakohtu
16. septembri 2021 määrusega kuulutati M. Mitrohhin tagaotsitavaks ja ta tuli tabamisel vahistada. M. Mitrohhin peeti kinni
17. veebruaril
19. Viru Maakohtu
20. veebruari
21. a määrusega pöörati M. Mitrohhinile mõistetud karistus täitmisele.
22. M. Mitrohhini poolt toime pandud kriminaalhooldusnõuete rikkumised on tõendamist leidnud. Kuigi M. Mitrohhini käitumine kriminaalhooldusperioodi algusjärgus oli rahuldav, siis alates augustist 2021 puudub kriminaalhooldusametnikul M. Mitrohhiniga igasugune kontakt. M. Mitrohhini kriminaalhooldus algas
23. detsembril 2020, mil talle selgitati kriminaalhooldusalaseid kohustusi, s.o tuleb elada kohtu määratud elukohas, täita registreerimiskohustust ja mitte tarvitada narkootikume. Neid nõudeid M. Mitrohhin täita ei suutnud ja ta ei sobi kriminaalhooldusele. Ei ole alust arvata, et ta ka edaspidiselt määratud kohustusi nõuetekohaselt täidaks. M. Mitrohhin tuli lausa tagaotsitavaks kuulutada. Ta ei ole suuteline järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja tema käitumine on õiguskorda eirav. Ta hoidis tahtlikult kõrvale määratud kohustuste täitmisest. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Mitrohhini kaitsja T. Alp, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, karistuse täitmisele pööramata jätmist ja katseaja pikendamist ühe aasta võrra.
25. Maakohtu viide KrMS § 432 lg-le 1 on arusaamatu, sest see käsitleb kohtulahendi täitmisega seotud küsimusi. Maakohus nendib ühelt poolt, et M. Mitrohhini täitis katseaja esimeses pooles temale määratud kohustusi rahuldavalt. Seega vaatamata rikkumistele, mis on toime pandud elektroonilise järelevalve ajal, maakohtul faktilised etteheited M. Mitrohhini käitumisele puuduvad. Maakohtu hinnangul näitab M. Mitrohhini kohtuistungile ilmumata jätmine ja tagaotsitavaks kuulutamine, et ta ei suuda täita ühiskonnas kehtivaid reegleid. Maakohtu motiivid ei ole üheselt mõistetavad ega tulene seadusest. KarS § 74 lg 4 kohaselt tuleb reageerida, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida temale määratud kohustusi. Isiku suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja õiguskorda ei ole tema suhtes kohaldamisele kuulutavate meetmete aluseks. Praegusel juhul on M. Mitrohhin tegutsenud faktilise eksimuse ajendil, sest kartis vanglasse sattuda. Uue kuriteo toime panemise korral ei ole tegelikult reaalne vangistus vältimatu. Süüdlase suhtes on uuesti võimalik kohaldada tingimisi vangistust ühes käitumiskontrollile allutamisega. M. Mitrohhin ei oma õigusalaseid teadmisi ja tal oli paaniline hirm, et ta saadetakse uue kuriteo toime panemise tagajärjel 2 vanglasse karistust kandma. Tema eesmärgiks ei olnud kriminaalhooldusnõuete mitte täitmine. Maakohus on sellest tulenevalt teinud kaalutlusvea ja ei ole arvesse võtnud põhjuseid, miks M. Mitrohhin registreerimiskohustust rikkus. Käesoleval juhul ei ole tegemist mitte kriminaalhooldusnõuete rikkumisega, vaid olukorraga, kus M. Mitrohhini suhtes ei ole poole aasta vältel kriminaalhooldust toimunudki. M. Mitrohhini katseaega on sellest tulenevalt võimalik ühe aasta võrra pikendada ja ta saaks seeläbi näidata, et ta on suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma. Samuti on M. Mitrohhin andnud nõusoleku ravile allumiseks ja ta on lisatud Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ravijärjekorda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
26. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Mitrohhini vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki. Määruskaebuses märgitud seisukohad on läbivalt ainetud.
27. Esmalt, mis puudutab M. Mitrohhinile esitatud kahtlustust ja temale selle eest mõistetavat võimalikku karistust, siis ei puuduta see praegust karistuse täitmisele pööramist ja ringkonnakohus jätab sellekohased seisukohad tähelepanuta. Praegusel juhul saab arvesse võtta üksnes rikkumisi, mida M. Mitrohhin on toime pannud kriminaalhooldusel viibides. Ühtlasi on ringkonnakohtu jaoks täiesti arusaamatu väide, et M. Mitrohhin ei oma õigusalaseid teadmisi ja kartis paaniliselt vanglasse sattumist. Et justkui sellepärast kadus ta teadmata ajaks ja kriminaalhooldusametnikul puudus temaga igasugune kontakt. Samuti jäi ta tabamatuks ka kohtule. Kõik see näitab üksnes seda, et M. Mitrohhin ei ole suuteline võtma vastutust on tegude eest. Ja tegelikkuses on tal olnud läbivalt terve kriminaalhooldusperioodi probleeme ka määratud kohustuste täitmisega. Sellest tulenevalt on õigustatud maakohtu väide, et M. Mitrohhin suhtub kesiselt õiguskorda ja kehtestatud reeglitesse.
28. M. Mitrohhini kriminaalhooldusalane järelevalve algas
29. detsembril 2020, mil talle selgitati, mis juhtub siis, kui ta kriminaalhooldusnõudeid ei täida, s.o temale tingimisi mõistetud karistus võidakse täitmisele pöörata. M. Mitrohhin ei ole mitte lihtsalt rikkunud määratud kohustusi, vaid ta pani toime kriminaalhooldust silmas pidades jämeda rikkumise – kriminaalhooldusametnikul puudus temaga igasugune kontakt ja ta jäi ametnikule tabamatuks. Ehk tema suhtes ei ole alates
30. augustist kriminaalhooldusalast järelevalvet läbi viia saadudki ja see kõik on tingitud tema enda käitumisest. Lisaks kõigele sellele, pidi kohus ta lausa septembris 2021 tagaotsitavaks kuulutama, sest ta ei ilmunud kohtu kutsel ka istungile.
31. Oluline on siinkohal seegi, et M. Mitrohhin on tegelikkuses praeguses asjas juba kuus kuud vangistuses viibinud, kuid hirm sinna tagasi sattuda ei pannud teda siiski kontrollnõudeid täitma. Põhjendada kohustuste rikkumist hirmuga vangistuse ees, on ainetu. Vastab küll tõele, et kriminaalhooldusperioodi algusjärgus oli tema käitumine valdavalt korrektne, kuid see oli ilmselt tingitud sellest, et M. Mitrohhin viibis
32. detsembrist 2020 kuni
33. juunini 2021 elektroonilise järelevalve all ehk tema üle teostati ranget kontrolli. Pärast seda, kui kriminaalhooldusalane järelevalve läks mõnevõrra n-ö vabamaks, hakkas M. Mitrohhin kaootiliselt rikkuma kõikvõimalikke reegleid. Ta rikkus registreerimiskohustust, ei elanud kindlaks määratud elukohas ja ei küsinud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Kõik see päädis lõpuks sellega, et M. Mitrohhin jäigi kuni käesoleva aasta veebruarini tabamatuks, mil ta lõpuks politsei poolt kinni peeti ja vahi alla võeti.
34. M. Mitrohhin on avaldanud soovi asuda ravile, et enda sõltuvusprobleemiga tegeleda. Ringkonnakohtu jaoks on see mõneti kummastav. Kuigi M. Mitrohhinil on tõepoolest narkootikumidega probleeme, sest tal tuvastati kriminaalhooldusperioodi algusjärgus registreerimisel narkojoove ja teda on selle eest käitumiskontrolli ajal ka väärteokorras 3 karistatud, on M. Mitrohhini peamiseks probleemiks siiski olematu vastutustunne ja ükskõikne suhtumine enda tegude tagajärgedesse. Kui ta oleks korrektselt täitnud kriminaalhooldusnõudeid, oleks seda kõike, s.o sõltuvusrehabilitatsiooni, saanud läbi viia ka koostöös kriminaalhooldusametnikuga. Praegune soov ravile asumiseks on ilmselgelt ajendatud üksnes soovist pääseda karistuse täitmisele pööramisest ja sisemise motiveeritusega on siin ilmselt vähe pistmist.
35. Viimaks märgib kriminaalkolleegium sedagi, et maakohtu viide KrMS § 432 lg-le 1 on ilmselge ebatäpsus ja ei puuduta ülejäänud kohtumääruse sisu.
36. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu põhjal ilmselge, et M. Mitrohhin on suhtunud temale mõistetud karistusse ja võimalusse kanda seda tingimisi vabaduses, ükskõikselt. Nagu öeldud, eelmise aasta augustist alates ei ole kriminaalhooldusametnik saanud temaga kriminaalhooldust läbi viia, kuna ta jäi kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks ja hoidis kriminaalhoolduse teostamisest kõrvale. Kuigi määruskaebusest on justkui arusaadav, et M. Mitrohhin lubab enda käitumist parandada ja ravile alluda, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Suure tõenäosusega puudub tal tegelikkuses motivatsioon kriminaalhooldusele allumiseks. Ja ei ole ka põhjust uskuda, et tema käitumist parandaks katseaja pikendamine ühe aasta võrra. Tema katseaeg oli küllaltki pikk, neli aastat, ja selle pikendamine aasta võrra tema käitumist ilmselgelt ei parandaks. Tõenäoliselt asuks ta taaskord kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. M. Mitrohhin tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
37. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
38. veebruari
39. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4