Obsah (11)

§ 367§ 657§ 652§ 654§ 272§ 163§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Iris Kangur-Gontšarov, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18367 K

§ 367alusel VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hageja hagi ja jätta kostja hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme tõendite hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamisel ning kohaldas vääralt materiaalõiguse norme.
3. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja käitumine võis põhjustada kostja usalduse kaotuse hageja suhtes. Hageja on korduvalt selgitanud, mis põhjustel ta kõnealused koodid alla laadis. Lühidalt, kostja andis hagejale 2019 lõpus uue tööülesande: muuta/täiendada ja jagada osadeks vana koodi. Kuna ülesanne oli uus, siis otsustas hageja esmakordselt laadida alla koodi, kuna siis oli koodiga töötamine kergem. Maakohus ei ole hageja selgitusi allalaadimise kohta 7 2-20-18367 analüüsinud ega selgitanud, miks kohus neid ei arvestanud või miks antud selgitused ei ole usaldusväärsed. Maakohus lähtus kostja paljasõnalisest väitest, et hageja laadis koodi alla isiklikel eesmärkidel. Kohus asus ekslikult seisukohale, et allalaadimiseks puudus vajadus üksnes põhjusel, et varasemalt ei ole töötaja lähtekoodi kordagi alla laadinud. Kohus jättis analüüsimata kontsernis tekkinud olukorra tervikuna ja kostja käitumise nii enne kui ka peale allalaadimise fakti tuvastamist. Kohus ei analüüsinud, miks peale koodi allalaadimise tuvastamist ei võtnud kostja kasutusele ühtegi reaalselt meedet (peale töötajaga vestlemise) riskide maandamiseks või siis riskide realiseerimise ohu hindamiseks. Kohus ei analüüsinud ka kostja kummalist käitumist ülesütlemisavalduste osas. Lisaks ei ole kohus hinnanud, kas arvestades kogu olukorda, oleks töötaja saanud oodata või eeldada, et sellise tegevuse tõttu kaotab ta tööandja usalduse. Tänaseks puuduvad reaalsed või vähemalt kaudsed faktid sellest, et laaditud kood on kolmandatele isikutele üleantud, kättesaadavaks tehtud või avalikustatud või hageja poolt muul viisil kasutatud.
4. Väär on maakohtu seisukoht, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kas peeti varem läbirääkimisi töölepingu kokkuleppel lõpetamise üle või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2020 ootasid Q suured muudatused, sh tööülesannete jaotamise osas, kuid kuni 25.02.2020 ei tulnud jutuks, et hageja peab ettevõttest täielikult sunniviisiliselt lahkuma.
5. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega ka leppetrahvi määramise osas.
6. Töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tüüptingimused, mis on leppetrahvi osas sõnastatud liiga laialt, töötaja kahjuks ja nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur.
7. Kohus ei ole andnud hinnangut faktile, et kuni TVK-le avalduse esitamiseni ei tundnud kostja üldse huvi andmekandjate vastu ega pöördunud kordagi hageja poole tagastatud seadmete osas.
8. Hageja juhib tähelepanu töötaja ja tööandja kirjavahetusele seadmete tagastamise kohta, kus tööandja esindaja väidab, et tööandjal puudub töötaja kasutuses oleva vara nimekiri. Kohus ei analüüsinud andmete kustutamise osas olukorda ja menetluses kogutud materjale tervikuna. Hagejale jääb selgusetuks kohtu hinnang ülesütlemisavalduses toodud andmete kustutamise käsule. Hageja korduvalt juhtis tähelepanu ülesütlemisavaldustele, mille kohaselt tööandja lausa kohustab töötajat tagastama andmekandjad täielikult puhtaks tehtuna.
9. Ülesütlemisavaldustes (09.04 p 8, 21.04 p 9) pidi töötaja kinnitama, et kõik andmed, mis on alla laaditud või muul viisil mis tahes seadmetes, andmekandjatel, veebilahendustes või mujal salvestatud ning ette nähtud teabe hilisemaks talletamiseks ja sellele juurdepääsu saamiseks, on täielikult kustutatud nii, et seda teavet ei saa hiljem taastada ega sellele juurde pääseda. Samuti pidi töötaja kinnitama, et ta ei ole konfidentsiaalsetest andmetest enne nende kustutamist koopiaid teinud ega neid kolmandatele isikutele levitanud. Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

8 2-20-18367 49.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses.

1. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 järgi alates 21.04.2020 põhjusel, et hageja laadis 24.02.2020 alla kostja peer-to-peer lähtekoodi konfidentsiaalsed osad ja sellele vastava mobiilirakenduse, mis oli kostja äritegevuses ülioluline ja aluseks kostja ärimudelile. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli tööülesannete täitmiseks vajalik lähtekood alla laadida ja kas selline tegevus võis põhjustada kostja usalduse kaotuse. Hageja väitis, et töölepingu ülesütlemine on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu (TLS § 104 lg 1).
2. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu, ja p 7 järgi võib töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Ringkonnakohus märgib, et TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 on oma sisult mõneti kattuvad ja p-s 7 loetletud alused on oma olemuselt sellised, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse. Kohtumenetluse käigus on kostja rõhutanud, et töötaja tegevus võis seada ohtu tööandja vara ja selle tõttu kaotas kostja hageja suhtes usalduse.
3. Et hinnata, kas kostja lähtekoodi allalaadimine on tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu, tuli mh tuvastada, millised olid kostja kehtestatud tingimused lähtekoodi allalaadimiseks. Pooled ei vaidle, et ametikohast tulenevalt ei olnud kostja konfidentsiaalse teabega seonduvalt hagejale piiranguid seatud. Kostja tarkvara kasutamist reguleeris dokument „Q infoturve ISPO-AU-001 Lubatava kasutamise poliitika“ (dtl 335-349, tõlge dtl 373-388), mille p AU-18 kohaselt ei või kasutajad püüda teha inforessurssidega, millele kasutaja omab muidu juurdepääsu, toiminguid, mis ei ole seotud kasutaja töökohustustega, välja arvatud Q antud lõppkasutaja seadmete piiratud ulatuses isiklikul eesmärgil kasutamine. Punkti AU-20 järgi ei või kasutajad kopeerida, kasutada ega jagada Q teavet isiklikuks või muuks Q äritegevusega mitteseotud kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt võis hageja lähtekoodi oma tööarvutisse laadida ainult töökohustuste täitmiseks.
4. Hageja väitis maakohtu menetluses, et lähtekoodi allalaadimine oli vajalik selleks, et täita tööülesandeid, kuna 2019 lõpus anti talle uus ülesanne muuta/täiendada ja jagada vana koodi. Vaidlust ei ole, et enne 24.02.2020 lähtekoodi allalaadimist ei ole hageja kordagi tervet lähtekoodi alla laadinud ja tavapäraselt piisas tööülesannete täitmiseks koodi osa allalaadimisest.
5. aasta lõpus muudeti hageja tööülesandeid, kuid hageja ei ole esile toonud, et selleks oleks vajalik olnud kogu lähtekoodi allalaadmine. Hageja seletuse lähtekoodi allalaadimise kohta muudab väheveenvaks hageja seletuste vastuolulisus. Aprillis 2020, kui kostja avastas lähtekoodi allalaadimise, põhjendas hageja oma tegu hackatoni toimumisega. Kostja tõendas, et hackatoni ei olnud kavas, kostja juhatuse liikme H töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku seletusega (dtl 332-333) ja M kirjaliku seletusega (dtl 325-328, tõlge dtl 3639 2-20-18367 366). Nimetatud kirjalikud seletused on

§ 272lg 1 järgi dokumentaalsed tõendid.

Hageja ei ole apellatsioonimenetluses väitnud, et lähtekoodi allalaadimine oli vajalik seonduvalt hackatoni toimumisega, küll aga rõhutab, et vajaduse allalaadimiseks tingis tööülesannete täitmine. Ringkonnakohtu arvates on hageja väide jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei ole muutnud usutavaks, et tema tööülesande täitmiseks oli vajalik terve lähtekoodi allalaadimine hageja kasutuses olevasse arvutisse. Pooled ei vaidle selle üle, et turvariski vältimiseks on põhjendatud muuta ja töödelda lähtekoodi viisil, kus on minimeeritud võimalus, et lähtekood võib saada teatavaks kõrvalistele isikutele. Terve lähtekoodi allalaadimine töötaja kasutuses olevasse arvutisse sisaldab alati teatavat turvariski, kuna näiteks seadme sattumisel konkurentide kätte võib see võimaldada kostja intellektuaalse omandi kopeerimist ja kasutamist.

1. Arvestades seda, et hageja oli aastaid tegelenud kostja ärimudeli arendamisega ja talle oli teada konfidentsiaalne informatsioon kostja intellektuaalse omandi kohta, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja poolt lähtekoodi allalaadimine tekitas kostjas kahtlusi ja põhjustas usalduse kaotuse. Tegemist oli TLS § 88 lg 1 p 5 järgi muu teoga, mis asjaolusid arvestades põhjustas kostja usalduse kaotuse hageja vastu, ja TLS § 88 lg 1 p 7 järgi teoga, mis lõi kahju tekkimise ohu.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et töölepingu lõpetamise alus oli otsitud. Hageja väitel kostja soovis hagejaga töölepingu lõpetada ja kuna hageja sellega ei nõustunud, siis lõpetati tööleping usalduse kaotuse tõttu. Hageja arvates viitab sellele kostja käitumine pärast lähtekoodi allalaadimise avastamist, kuna kostja ei reageerinud väidetavale turvaohule. Tööandja sai hageja poolt lähtekoodi allalaadimisest teada 31.03.2020 ja pärast seda on kostja asunud allalaadimisega seotud asjaolusid selgitama, eeltoodu tuleneb M ja H kirjalikust seletusest. Kostja on esile toonud, et kuna hageja tegeles kahe kostja äritegevusele tähtsa projektiga ja tegemist oli pikaajalise töötajaga, kes oli ka asutajate sõber, siis algselt soovis kostja, et hageja töötaks edasi kuni 30.06.2020, kuid pärast 09.04.2020 ülesütlemisavalduse esitamist ei tekitanud hageja käitumine kostjas usaldust, mistõttu otsustas kostja töölepingu lõpetada 21.04.
3. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostja tegevusest järeldada, et tegelikult ei kaotanud ta hageja suhtes usaldust lähtekoodi allalaadimise tõttu. Arvestades hageja töökohta, oskusi, informeeritust, pikaajalist töötamist ja ka isiklikke lähedasi suhteid asutajatega, võttis kostja otsustuse kujundamine teatud aja, mille pikkust ei saa pidada ebamõistlikuks. Kostja tõi esile, et pärast lähtekoodi allalaadimise ilmsikstulekut piiras ta hageja juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Hageja sellele väitele vastu vaielnud ei ole. Seega ei saa kostja tegevusest pärast hageja poolt koodi allalaadimist järeldada, et töölepingu lõpetamise tegelikuks eesmärgiks oli kostja soov hagejast vabaneda ja lähtekoodi allalaadimine ei põhjustanud kostja usalduse kaotust hageja suhtes. Ringkonnakohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu lõpetamise üle läbirääkimised toimusid, kuid eeltoodu ei mõjuta hinnangut hageja tegevusele kostja äri aluseks oleva tarkvara allalaadimisega seonduva osas ja sellest tulenevalt kostja poolt hageja suhtes usalduse kaotamise osas. Samuti ei ole määrava tähtsusega see, et praeguseks ei ole teada, et lähtekoodi oleks lekitatud.
4. Järgnevalt vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele osas, milles maakohus rahuldas kostja hagi hageja vastu leppetrahvi saamiseks.
5. Hageja leidis, et töölepingu p-d 10.8 ja 10.10 on tüüptingimused ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühised, kuna leppetrahvi osas on need sõnastatud liiga laialt ja töötaja kahjuks ning nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur. Maakohtu järeldus tüüptingimuste kehtivuse kohta on apellandi arvates ebaõige. 10 2-20-18367
6. Pooltevahelise töölepingu (dtl 186-200, tõlge dtl 164-178) p 10.8 kohaselt kohustus töötaja pärast tööandjaga töö lõpetamist toimetama viivitamata tööandjale kogu konfidentsiaalse teabe ja kõigi tema valduses olevate dokumentide või materjalide originaalid ja koopiad, mis on seotud tööandja või töötaja lepinguga, sealhulgas ilma piiranguteta kogu teabe, mis on seotud teiste tööandjaga seotud ettevõtetega. Töötaja nõustub säilitama kogu elektrooniliselt või magnetiliselt salvestatud teabe terviklikkuse ja nõustub seda enne tööandjale tagastamist mitte muutma, kustutama, kahjustama ega muul viisil hävitama. Töölepingu p 10.10 järgi töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuse hoidmise kohustuse rikkumise korral on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi suuruses kuni 3 kuu (bruto)töötasu töötaja iga üksiku rikkumise eest.
7. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tüüptingimused ei ole tühised, arvestades hageja töökohta, tema kasutada olevat infot ja selle info olulisust tööandjale, mh töötaja võimalust infot kasutades kostjale kahju tekitada. Kuna kostjale oli hageja poolt konfidentsiaalsuse nõude järgimine äärmiselt oluline, siis leppetrahvi kohaldamine oli vastavuses rikkumise olulisusega. Lisaks on leppetrahvi eesmärgiks ennekõike motiveerida töötajat oma kohustust täitma, mistõttu peab leppetrahv olema piisavalt suur. Arvestades konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tööandjale tekkida võiva kahju suurust, ei pea ringkonnakohus töölepingu p-s 10.10 toodud trahvi suurust ülemääraseks ja töötajat liigset kahjustavaks. Apellandi väidetest võib aru saada, et ta heidab töölepingu p 10.10 sõnastusele ette liigset üldistatust. Ringkonnakohtu arvates on p 10.10 sisu arusaadav ja piisav on see, et leppetrahvi kohaldamise aluseks on konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine, mis võib olla punkti 10 sisu arvestades erinev.
9. Maakohus on tuvastanud õigesti, et hageja rikkus töölepingu p 10.8 ja tagastas tööandjale töölepingu lõpetamisel tema kasutuses olevad andmekandjad, milles olid taastatud tehase seaded, s.t andmekandjatelt oli eemaldatud kogu seal eelnevalt salvestatud informatsioon. Hageja väitel ei tundnud kostja enne töövaidluskomisjonile nõude esitamist huvi seadmetes oleva informatsiooni vastu. Kostja on töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides selgitanud, et pärast seadmete saamist kontrollis ta seadmeid ja otsis võimalust andmeid taastada, kuid see ei õnnestunud. Hageja ei ole esile toonud, et tema poole pöördumine oleks võimaldanud andmete taastamist. Hageja väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et kostjal puudus töötaja kasutuses oleva vara nimekiri. Ringkonnakohtu arvates eeltoodu ei muuda hageja rikkumist olematuks ja pole leppetrahvi nõude lahendamisel määrava tähtsusega.
10. Hageja rõhutab apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud töölepingu ülesütlemise avalduse punkti, mis hageja väitel kohustas teda andmekandjate tagastamisel sealolevad andmed kustutama. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Ülesütlemisavalduste (09.04.2020 p 8, 21.04.2020 p 9) kohaselt pidi töölepingu lõpetamisel töötaja kinnitama, et kõik mistahes andmekandjatele allalaaditud andmed on kustutatud. Ringkonnakohtu arvates tuleb töötajal kinnitada, et tema kasutusse jäävatel andmekandjatel, veebis või mujal ei ole salvestatud kostja konfidentsiaalseid andmeid. Ülesütlemisavaldustes 11 2-20-18367 järgneb eelviidatud punktile punkt 9, mis kohustab töötajat vara tagastama, sh andmekandjad, mis sisaldavad tööandja konfidentsiaalset teavet. Seega tuli tööandja andmekandjad tagastada koos seal olevate andmetega. Samuti tulenes töölepingu p-st 10.8, et töötaja pidi tagastatud andmekandjatel säilitama kogu tööandja konfidentsiaalne teabe.
11. Kuna töötaja oli rikkunud töölepingu p-s 10.
12. toodud kohustust, siis oli tööandjal töölepingu p 10.10 ja VÕS § 158 lg 1 järgi õigus nõuda töötajalt leppetrahvi. Maakohus on kostja leppetrahvi nõude rahuldanud osaliselt ja vähendanud leppetrahvi kolme kuupalgani, mis on töölepingu p 10.10 järgi leppetrahvi suurus ühe rikkumise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud

§ 163lg 1 järgi vastavalt rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonile.

Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätta

§ 171lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

65.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja (vastustaja) menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 2557,34 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 15 tunni ja 59 minuti töö eest keskmise tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta). 66.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on kostja esindaja koostanud põhjaliku vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega. Kuna kõik eelviidatud dokumendid on pikad ja sisutihedad ja tsiviilasi oli keskmisest keerukam ja mahukam, siis saab kostja menetlustoimingute tegemiseks kulunud aega lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. 67. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Kostjale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. 68. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 2557,34 eurot. Kostja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 69.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 12 2-20-18367 (allkirjastatud digitaalselt) 13