1-18-72/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-72 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Sergey Tolkachevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Tolkachevi (Tolkachev; isikukood 38102022247) kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Sergey Tolkachevi 05.01.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1872 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 7 aasta pikkune vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 12.07.
8. Kohtuotsus jõustus 06.02.
9. 1.
10. Viru Maakohus jättis 01.02.
11. a määrusega Sergey Tolkachevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.03.
12. a määrusega 22.04.
14. Viru Vangla esitas 11.03.2022 Viru Maakohtule materjalid Sergey Tolkachevi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
15. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Sergey Tolkachevi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
16. 1
17. Viru Maakohus jättis 22.03.
18. a määrusega Sergey Tolkachevi tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
19. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed alused Sergey Tolkachevi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Samuti on tal olemas kindel elukoht Eesti Vabariigis. Samas on temal Venemaa kodakondsus ning elukaaslane lapsega elab Sankt-Peterburis, mistõttu soovib minna vabanemisel Venemaale. Sergey Tolkachevil on toetavad lähedased ja alkoholisõltuvust temal diagnoositud ei ole. Samas leidis maakohus, et ei nähtu ühtegi motiveerivat asjaolu, millel põhineks isiku edasine seadusekuulekus. 3.
20. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei täida Sergey Tolkachev individuaalset täitmiskava, kuna keeldub järjepidevalt töökohustuse täitmisest. Kinnipeetaval on algharidus, eriala ei oma ning riigikeelt ei valda. Ta ei ole motiveeritud õppima, töötama ning ennast täiendama. Majanduslik toimetulekuoskus puudub. Ta ei ole kunagi ametlikult töötanud ning elas juhutöödest saadavast rahast ja abikaasa töötasust. Sergey Tolkachev on korduvalt keeldunud vangla majandustöid tegemast. 09.02.2022 seisuga on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 14 626 eurot, ta ei ole motiveeritud võlgnevusi tasuma. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Lisaks on tal kaks distsiplinaarkaristust – noomitus helistamiseeskirjade rikkumise eest ning 7 ööpäeva kartserit vanglaametniku seadusliku korralduse mitte täitmise ja töökohustuse eiramise eest. Maakohus asus seisukohale, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. 3.
21. Sergey Tolkachevil on üks kehtiv kriminaalkaristus, vanglas on teist korda. Sergey Tolkachev pani toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis. Seega pani ta toime esimese raskusastme kuriteo majandusliku kasu saamiseks, seades sellega ohtu isikute ja rahvatervise. Maakohus ei näinud asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Sergey Tolkachevi käitumine vanglas, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu ning individuaalse täitmiskava mittetäitmine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Uute kuritegude toimepanemist võib Sergey Tolkachevi puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine, kuna kuritegelik käitumine on seotud narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetava sõnul alustas ta narkootikumide tarvitamist 19-aastaselt. Tarvitas marihuaanat. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on proovinud ka kokaiini ja ecstasyt. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik ei tunnista narkootikumide tarvitamisega seotud probleemi. Kuna narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses, siis pidas maakohus narkootikumide tarvitamist uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 3.
22. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergey Tolkachev impulsiivne, probleemide lahendamise oskus on kesine. Ta ei arvesta teiste arvamustega, ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudus maakohtul veendumus, et Sergey Tolkachev suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud Sergey Tolkachevi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Ta on harjunud kerget raha saama narkootikumide müügi kaudu ning ei kavatse oma käitumist muuta. 3.
23. Maakohus jäi KrMS § 426 lg 3 kohaldamise osas varasema Tartu Ringkonnakohtu praktika juurde ning märkis, et sellest sättest ei tulene täiendavat alus isiku ennetähtaegseks 2 vabastamiseks ning kui isiku suhtes ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud eeldused, ei kuulu KrMS § 426 lg 3 kohaldamisele. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 22.03.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Sergey Tolkachevi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja saata Sergey Tolkachev vastavalt KrMS § 426 lg-le 3 Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni. 4.
26. Esmalt leidis kaitsja, et kohtunik Galina Jasnjuk oleks pidanud ennast vastavalt KrMS § 49 lg 1 p-le 1 taandama, kuivõrd asja sisuliselt lahendanud kohtunik ei saa olla samas asjas uuesti kohtunik. Kohtuniku poolt osundatud Riigikohtu lahend ei räägi sellest, et kriminaalasja sisuliselt lahendanud kohtunik võib olla sama süüaluse ennetähtaegse vabastamise asjas kohtunikuks. 4.
27. Kaitsja palub ringkonnakohtul asuda seisukohale, et kehtivad distsiplinaarkaristused ei ole takistuseks tema enneaegsele vabanemisele. Vangla ei vii temaga läbi mingeid kasvatuslikke või profülaktilisi tegevusi. Varasemalt on ta viibinud elektroonilise valve all ja ei ole rikkunud tingimusi. Sergey Tolkachev on Vene Föderatsiooni kodanik, tal ei ole elamisluba ja ta ei oska eesti keelt. Vangla ei võimalda seetõttu tal osaleda õppetöös ega kasvatuslikel üritustel. Pärast elamisloa äravõtmist ei lubatud tal jätkata õpinguid
28. klassis, samuti ei ole võimalust minna avavanglasse. Tahaks teha vanglas tööd, aga ta ei ole nõus 63 sendise tunnitasuga. Subkultuuri ei toeta. 4.
29. Lisaks soovis just prokurör Sergey Tolkachevi väljasaatmist Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni. Puudub tõepoolest arusaadav põhjendus, miks peaks Eesti Vabariigi maksumaksja kulutama raha võõrriigi kurjategija ülalpidamisele, kes nii või teisiti pärast karistuse kandmist saadetakse Venemaale. Lisaks on kantud 2/3 karistusajast, üldpreventiivselt on karistus eesmärgi täitnud. Kohus ei peaks rangelt juhinduma KrMS § 426 sõnastuses ning täiendavaks asjakohaseks sätteks on KrMS § 416 lg 1 p
30. Prokuratuuri nõustumist tuleks käsitleda tähtajalise vangistuse täielikust täideviimisest loobumisena. Kaitsja soovib, et Tartu Ringkonnakohus ei oleks kinni varasemas lahendis väljendatud seisukohas, et KrMS § 426 lg 3 kohaldamine on võimalik ainult siis, kui isikut võiks ka Eesti Vabariigis vabastada. Käesoleva kaebuse õigeks lahendamiseks tuleks ringkonnakohtul hinnata, kas esineb aluseid prokuröri seisukoha/taotluse mitterahuldamiseks KrMS § 416 lg 1 p 1 mõttes. Mina ühtegi sellist alust ei näe. Eriti arvestades tänaseks väljakujunenud poliitilist olukorda – Vene Föderatsiooni kodanik, mine oma kodumaale. Vastavalt KrMS §-le 426 lg 4 alusel ei ole tal võimalik nii või teisti 10 aasta jooksul Eestisse tagasi tulla.
31. Tartu Ringkonnakohtu 13.04.
32. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 20.04.
33. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti määratud tähtajaks ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergey Tolkachevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 3
35. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
36. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
37. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohtunik Galina Jasnjuk oli õigustatud lahendama Sergey Tolkachevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust vaatamata sellele, et tema tegi samas kriminaalasjas ka kohtuotsuse. Nii on Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-09 (maakohtu kohtuistungi protokollis ilmselt ekslikult viide kohtulahendile nr 3-1-1-78-01) 07.10.
38. a määruse punktis 7 selgitanud, et „täitmiskohtunik saab lahendada kohtuotsuse täitmisega seonduvaid küsimusi ka juhul, kui ta on eelnevalt samas asjas teinud süüdimõistva otsuse. Kohtunikul ei teki taandumiskohustust KrMS § 49 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuotsuse täitmise menetluses ei otsustata isiku süü ega karistuse üle.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, et eelnimetatud lahend ei käsitle tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust, kuna riigikohus on avaldanud seisukoha kõigi täitmisasjade osas. Lisaks ei ole ringkonnakohtule teada muid kohtuniku taandamise aluseid.
39. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga KrMS § 426 lg 3 kohaldamise osas. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et KrMS § 416 lg 1 p 1 sätestab karistuse täitmisele pööramisest loobumise alused, mis aktualiseeruvad enne karistuse täitmisele pööramist. Sergey Tolkachevile mõistetud vangistus on juba täitmisele pööratud, mistõttu on asjakohatu sellele õigusnormile viidata. KrMS § 426 lg 3 annab aluse käitumiskontrolli kohaldamisest loobumiseks olukorras, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Sealjuures on märgitud KrMS § 426 lg-s 3, et täitmiskohtunik võib määruses loobuda käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes. Seega tuleb enne käitumiskontrolli nõuetest vabastamise otsustamist tuvastada, kas isik kuulub KarS § 76 alusel vabastamisele, sh juhindudes KarS § 76 lg-st
40. Lisaks ei ole ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kohus seotud ei prokuratuuri ega ka vangla seisukohaga.
41. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, millest tulenevalt ei ole Sergey Tolkachevi ennetähtaegne vabastamine võimalik.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
43. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
44. Sergey Tolkachevi käitumist vangistuses ei saa pidada õiguskuulekaks. Nii on teda kahel korral karistatud distsiplinaarkorras – noomitus helistamiseeskirjade rikkumise eest ja 7 ööpäeva kartserit vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise ja töökohustuse eiramise eest. Kui esimese rikkumise osas on võimalik möönda, et kinnipeetav unustas andmete esitamise (kuigi ka see on rikkumine), siis teise rikkumise aluseks on ilma põhjuseta töökohustuse täitmisest keeldumine. Sergey Tolkachev selgitas maakohtus toimunud kohtuistungil, et ta on valmis töötama, kui temale sobiks palk (töötasu 16 senti tunnis ei sobi temale). Selline süüdimõistetu suhtumine ei ole aktsepteeritav. Kinnipeetaval, kes on määratud 4 vanglas tööle, tuleb täita ka seda kohustust koos kõigi muude nõuete ja reeglitega, mis kaasnevad vanglas karistuse kandmisega. Vangistust ei viida läbi nii, nagu seda soovib kinnipeetav, vaid tegemist on karistuse kandmisega. Kuivõrd Sergey Tolkachev ei suuda ja ka ei soovi täita vanglas kehtestatud nõudeid korrektselt, on vähetõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses. Seda enam, et rikkumine on tema teadlik valik temale mittesobiva olukorra vältimiseks. Suure tõenäosusega kordub samasugune käitumismuster ka vabaduses, mis tähendab, et mittesobiva sissetuleku saamisel võib Sergey Tolkachev naasta oma majandusliku olukorra parandamiseks kuritegude toimepanemise juurde.
45. Kuivõrd individuaalse täitmiskava andmetel on üheks tegevuseks, mida Sergey Tolkachev peab täitma, töötamine, kuid vangla iseloomustuse järgi on ta sellest järjepidevalt keeldunud, teda on distsiplinaarkorras karistatud, ei ole täidetud ka teine peamine eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades seda, et kuriteo pani kinnipeetav toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, on tööharjumuse säilitamine äärmiselt oluline. Lisaks on iseloomustusest näha, et Sergey Tolkachevi töökohad on varasemalt olnud pigem lühiajalised ning ta ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ka ei soovi ta töötada nn ebaprestiižel töökohal (nt koristaja). Seega tööharjumuse säilitamine (kujundamine) aitaks Sergey Tolkachevil edaspidi paremini töökohta hoida ja vältida soovi saada hõlptulu kuritegelikul teel.
46. Kuivõrd Sergey Tolkachev käitles suhteliselt pika aja vältel, umbes 1,5 aasta jooksul, narkootilist ainet amfetamiin, ja seda suures koguses, ohustaks tema edasine kuritegeliku eluviisi jätkamine oluliselt teiste inimeste elu ja tervist. Seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine võimalik vaid siis, kui uute kuritegude toimepanemise risk on väga madal. Sergey Tolkachevi puhul see nii ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei vähenda positiivsed aspektid, nagu lähedaste toetus ja kindla elukoha olemasolu, ümber eelmärgitut, mis viitab sellele, et Sergey Tolkachevi suhtes ei ole karistus saavutanud eesmärke ning kuritegude toimepanemise risk on jätkuvalt kõrge. Seda riski tõstab veelgi asjaolu, et ta on ka ise narkootiliste ainete tarvitaja. Sarnaselt maakohtuga ei näe ka ringkonnakohtus muutusi Sergey Tolkachevi arusaamades ja käitumises, mis annaks alust eeldada, et ta oleks motiveeritud olema õiguskuulekas. Ainuüksi lubadused ringkonnakohut ei veena. Küll teeks seda korrektne käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava täitmine, millega Sergey Tolkachev seni ei ole hakkama saanud.
47. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Sergey Tolkachevi puhul annab toimepandud kuritegude asjaoludest ja käitumisest vanglas tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne karistuse kandmiselt vabastamine võimalik.
48. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
49. märtsi
50. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5