) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku avalduse alusel.
lg-te 1 ja 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, seejuures võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kuivõrd esitatud avaldus vastab
-ga kehtestatud vormi ja sisu nõuetele ning avalduselt on tasutud riigilõiv, tuleb E. K. i avaldus võtta menetlusse. 3. Kohus, vaadanud läbi 01.04.2022 kohtule esitatud avalduse ning kuulanud 13.04.2022 Tartu kohtumajas ära pooled, leiab, et E. K. i avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 järgi peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 39 lg 5 sätestab, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Kohtule esitatud Armeenia passi koopiaga (tl 10) on tõendatud, et avaldaja on Armeenia kodanik, seega välismaalane. Avaldusest nähtuvalt elab avaldaja alates oktoobrist 2021 Eestis. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käesoleval ajal abielus. Kohtule teadaolevalt ei väljasta Armeenia abieluvõimetõendeid PKTS mõttes, kuivõrd Armeenias puudub vastav keskregister. Avaldaja on ärakuulamisel avaldanud kohtule, et ta ei ole kunagi abielu olnud; ta soovib abielu sõlmida XXX K. K. ga, keda tunneb ca 2,5 aastat ja kellega tal on lähedased suhted; ühisel tahtel soovitakse kooselu seadustada abielu sõlmimise teel; koos kavatsetakse ühise perena elama asuda Eestisse. Kohtu hinnangul on täidetud abielu sõlmimiseks loa andmise tingimused PKTS § 39 lg-te 3 ja 5 järgi – avaldaja on Armeenia kodanik, kes on Eestis elanud alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist; Armeenias ei väljastata abieluvõimetõendit; avaldaja kavatseb abielluda Eesti Vabariigis XXX (XXX) ja abielu sõlmimiseks ei ole takistusi. Eeltoodust tulenevalt annab kohus avaldajale loa abielu sõlmimiseks ilma välisriigi abieluvõimetõendita. 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.