Obsah (10)

§ 468§ 630§ 442§ 178§ 440§ 444§ 173§ 169§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu

§ 468lg 1 p 1).

5. Jätta hageja menetluskulud B. R. kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

Tsiviilasi nr 2-20-10924 § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

KOHALDATAV ÕIGUS JA KOHTU SEISUKOHT

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja on taotlenud seoses hagi õigeksvõtuga menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega, et kuna kostja võttis eelmenetluse hagi õigeks, kostja ei ole

§ 169

mõttes menetluse venimist põhjustanud, kostja ei teadnud hagile vastamise ajal ema poolt täitemenetluses dokumentide vastuvõtmisest keeldumisest ning ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks kostja vastu, tuleks menetluskulud jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-21-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Seonduvalt kostja põhjendustega kohus märgib, et hagi õigeksvõtt eelmenetluse viimasel päeval ja olukorras, kus samas tsiviilasjas samadel asjaoludel on jõustunud osaline lõpplahend pärast Riigikohtu poolt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist, ei oma õigeksvõtt menetluskulude jaotuse osas tähendust. Menetluse venimisega seonduvalt kohus juhtis 07.02.2022 kirjas kostja tähelepanu sellele, millist tõendit kohus mõjuva põhjusena aktsepteerib. Kostja ei ole kohtu poolt nimetatud dokumenti enda haigestumise kohta esitanud. Kohtule ei ole usutav, et kostja ei teadnud hagile vastamise ajal ema poolt täitemenetluses dokumentide vastuvõtmisest keeldumisest, kuna kohtu poolt viidatud menetlusdokumentide kättetoimetamise aruanne oli kostjale kätte toimetatud koos hagiga (lisa 5, I kd tl 13). Ainetu on ka kostja põhjendus, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks kostja vastu olukorras, kus kostja on hagile vastu vaielnud.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 2