← Eesti

2-21-8182/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-8182 Tsiviilasi A.A. i ja B.B. i hagi C.C. i vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. i ja B.B. i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad (hagejad): A.A. (isikukood xxxxxxxxx) ja B.B. (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja D.D. (isikukood xxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja (kostja): C.C. (isikukood xxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  4. Jätta A.A. i ja B.B. i määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrus muutmata.
  7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A.A. i ja B.B. i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  8. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid
  9. mail 2021 Viru Maakohtule hagi C.C. i (kostja) vastu elatise saamiseks.
  10. Pooled saavutasid
  11. jaanuari
  12. a kohtuistungil kompromissi. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejatele alates
  13. a veebruarist kummalegi elatist 200 eurot kuus ja elatise võla 3400 eurot 100 euro suuruste osamaksetega. Hagejate seaduslik esindaja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda ning palus mõista kostjalt hagejate menetluskulude katteks välja 1410 eurot (koos käibemaksuga) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel. MAAKOHTU LAHEND
  14. Viru Maakohus kinnitas
  15. jaanuari
  16. a määrusega kompromissi, mille kohaselt maksab kostja elatist hagejale I alates
  17. veebruarist 2022 igakuiselt 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni ja hagejale II alates
  18. veebruarist 2022 igakuiselt 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja maksab hagejatele elatise võla 3400 alates
  19. veebruarist 2022 igakuiste osamaksetena 100 eurot kuus kuni võla tasumiseni. Elatis ja elatise võla osamaksed tuleb tasuda iga kuu 10-ks kuupäevaks D.D. i arvelduskontole nr XXX . Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 ja § 168 lg 3 kohaselt poolte endi kanda. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja peab hüvitama hagejate lepingulise esindaja menetluskulud. Alates
  20. jaanuarist 2022 jõustunud TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja peab hagejate menetluskulud hüvitama TsMS § 164 lg 3 alusel. Hagejad on hagi esitanud kohtule seetõttu, et kostja ei ole elatist maksnud regulaarselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  21. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi esitamine oli põhjendatud, sest hagi esitamise ajaks oli kostja viivituses elatise maksmisega ca neli kuud. Hagejad on teinud kostjale korduvalt mõistliku pakkumise asja lahendamiseks kompromissiga, kuid kostja ei ole sellele vastanud. Samuti on põhjendatud ja ka õiglane jätta hagejate menetluskulud kostja kanda TsMS § 164 lg 3 järgi. Kostja on väitnud, et temal puuduvad rahalised võimalused elatist maksta. Hagejad olid kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kostja sissetulek on suurem väidetust. See on tinginud menetluskulude suurenemise. Kulutused hagi tagamisele olid vajalikud ja põhjendatud. Kostja on põhjustanud menetluskulude suurenemise edutu määruskaebuse esitamisega hagi tagamise kohtumäärusele. Hagejad olid kohustatud määruskaebusele vastama (õigusabikulude suurus oli 360 eurot). 2 Hagejate menetluskulud ringkonnakohtus on 370 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
  22. Kostja vastust määruskaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1)
  24. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas, paludes menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
  25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetluskulud põhjendatult TsMS § 168 lg 3 järgi menetlusosaliste endi kanda. Ka olukorras, kus pooled kompromissis menetluskulude jaotuses kokku ei ole leppinud, peab kohus märkima kompromissi kinnitamise määruses TsMS § 438 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi menetluskulude jaotuse. Seejuures näeb TsMS § 168 lg 3 ette, et kompromissi korral kannavad pooled ise oma menetluskulud, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei saavutanud kohtulikus kompromissis kokkulepet menetluskulude jaotuse osas lähtus maakohus õigesti TsMS § 168 lg-st
  26. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et kohaldada tuleks TsMS § 164 lg-t
  27. Ülalpidamisasjades on TsMS § 164 lg 3 menetluskulude jaotamisel erinorm TsMS §-de 162-164 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust asja sisulise lahendamise korral. Praeguses asjas on aga pooled sõlminud kompromissi. Ringkonnakohus leiab, et sel juhul kohaldub erinormina ka TsMS § 164 lg 3 suhtes TsMS § 168 lg
  28. Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 164 lg 3 kohaldamise eeldusi. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlus oleks põhjustatud sellest, et kostja pole andnud hagejatele (hagejate emale) teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et hagejad esitasid hagi kohtusse seetõttu, et kostja tasus hagejatele elatist ebaregulaarselt. Hagejad ei ole hagis kostja sissetulekute suurusele tuginenud.
  29. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hagejate kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.