KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-13874 Tsiviilasi Aleksandr Kantsi hagi Anneli Kantsi vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Kantsi apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1694 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Aleksandr Kants, ik xxxxxxxxx Vastustaja (kostja): Anneli Kants, ik xxxxxxxxx, seaduslik esindaja (eestkostja): Marina Stepanova, ik xxxxxxxxx RESOLUTSIOON
- Keelduda menetlusse võtmast Aleksandr Kantsi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-13874 ja lugeda apellatsioonkaebus Aleksandr Kantsile tagastatuks.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksandr Kantsi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Viru Maakohus rahuldas
- novembri
- a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3363 Anneli Kantsi (kostja) hagi Aleksandr Kantsi (hageja) vastu elatise saamiseks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja elatise alates
- märtsist 2020 summas 292 eurot, kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni kostja täisealiseks saamiseni.
- Hageja esitas
- septembril 2021 maakohtule hagi elatise suuruse vähendamiseks perioodil
- augustist 2021 kuni
- märtsini 2022 summani 50 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnipeetav ja tal puudub vanglas sissetulek.
- märtsil 2022 vabaneb hageja kinnipidamisasutusest ja on suuteline tasuma elatist väljamõistetud ulatuses.
- Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja soovis, et hageja tasuks võlgnevuse 292 eurot kuus perioodi eest
- augustist 2021 kuni
- jaanuarini 2022 ja 262 eurot alates
- jaanuarist
- MAAKOHTU OTSUS
- Viru Maakohus jättis
- märtsi
- a otsusega hageja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
- Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Maakohus leidis, et puudub perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus arvestas otsuse tegemisel seda, et hageja väidete kohaselt on tegemist ajutise suutmatusega, menetluses leidis tuvastamist, et hageja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit ja seda, et hageja väidete kohaselt on ta peale kinnipidamisasutusest vabanemist (märtsis 2022) suuteline elatist kohtu poolt määratud suuruses maksma. Kuigi kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkis hagejal elatise maksmise võlgnevus, on ta suuteline võlgnevust tasuma vara arvelt, mille ta vormistas vara arestimise hirmus teiste isikute nimele.
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja palub vähendada elatise summat ajavahemiku eest, mil ta viibis vanglas, 50 euroni kuus ja edaspidi 232 eurot kuus. Vanglas viibimise ajal puudusid tal sissetulekuid ning tekkisid laenuvõlad Swedbanki ees ning korteri- ja muude maksete võlad. Hagejal sündis
- detsembril 2021 poeg, isadust pole olnud võimalik vanglas viibimise tõttu registreerida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada. 2 TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12;
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Hageja taotleb elatise vähendamist põhjusel, et ta viibis kinnipidamisasutuses, kus tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, selline mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis iseenesest õigustaks elatise vähendamist alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige hageja enda käitumisest ning varasemast õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma seda võimalikult kõrgel tasemel tagada. Hageja ei ole maakohtus taotlenud elatise vähendamist alates kinnipidamisasutusest vabanemisest
- märtsist 2022 summani 232 eurot kuus. Seega ei ole see nõue maakohtu menetluses olnud. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Samuti ei ole hageja maakohtus tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tal on veel alaealisi ülalpeetavaid. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on hageja märkinud, et tal sündis 19.12.2021 poeg, kuid isadus on veel registreerimata. Ringkonnakohus jätab selle väite tähelepanuta, kuna esiteks, hageja ei ole sellele maakohtus tuginenud ja teiseks, ei saa ringkonnakohus hagejal teise lapse ülalpidamiskohustusega arvestada enne, kui hageja on esitanud tõendid isaduse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja tugines maakohtus üksnes asjaolule, et ta viibib vanglas, siis lähtudes eeldusest, et hageja sissetulek vanglas olemise ajal vähenes, puudub alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Hagejal on võimalus esitada uus hagi elatise vähendamiseks, kui on täidetud TsMS §-s 459 sätestatud tingimused.
- Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt 3