Obsah (8)

§ 180§ 126§ 7§ 289§ 66§ 60§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-21-6868 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022. a, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6868 (21261000543) Kohtunik Ma

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Tarmo Meistrilt riigituludesse menetluskuludena sundrahast 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti ning riigi õigusabi tasu ja kulu summas 711 (seitsesada üksteist) eurot 80 senti. 7.

§ 180

lg 3 alusel jätta sundrahast 490 (nelisada üheksakümmend) eurot 50 senti riigi kanda. 8.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Tarmo Meistril on õigus menetluskulud summas 1202 (üks tuhat kakssada kaks) eurot 30 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Tarmo Meister on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 100,20 eurot, viimase osamakse suurus on 100,10 eurot.

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-21-6868, menetluskulud, Tarmo Meister“.
3. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-plaat xxxxxxxxxxxl turvakaamera salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

1. Tarmo Meistrit süüdistatakse selles, et tema juhtis
2. juulil 2021 kella 13.25- 13.50 vahelisel ajal Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuva XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva teenindusjaama juures sõiduautot BMW, registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes. Tarmo Meistri ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,18 mg/l, mis liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt on joobeseisund. Tarmo Meister rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis ja kuivõrd Tarmo Meistrit on varem Pärnu Maakohtu 30.11.2020 otsusega karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, pani 2 Tarmo Meister toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. II Kohtu seisukoht
3. Tarmo Meistrile on esitatud süüdistus korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Üheselt on tuvastatud, et Tarmo Meistrit on varem KarS § 424 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu 30.11.
4. a otsusega karistatud (tl 43-46). Samuti puudub vaidlus selles, et Tarmo Meister süüdistuses nimetatud ajal XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva tankla juures viibis ning alkoholijoobes oli. Alkoholijoobe 1,18 mg/l tuvastas kohale saabunud politsei (tl 23) ning alkoholi tarvitamist on süüdistatav kohtuistungil tunnistanud ka ise.
5. Vaidlusaluseks küsimuseks on, kas süüdistatav Tarmo Meister oli autot juhtides joobeseisundis või tarvitas ta alkoholi alles pärast auto peatamist tankla juures. Kohus on veendunud, et Tarmo Meister oli alkoholijoobes tanklasse sõites ja et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli rohkem kui 0,75 mg/l kohta. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
6. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Xxxx xxxx, kes on tankla juhataja ja kes oli süüdistuses märgitud ajal tanklas tööl. Tunnistaja sõnul tuli Tarmo Meister pärast auto tankimist tanklasse sisse ja küsis, kas ta võib auto tankuri juurest enne tasumist ära ajada, et veel süüa osta. Tunnistaja lubas seda. Samas märkas tunnistaja kohe, et Tarmo Meister kõndis kohmakalt ja kõneles aeglaselt. Kuna Tarmo Meister tagasi tanklahoonesse ei tulnud, läks tunnistaja vaatama, kuhu Tarmo Meister jäi. Tarmo Meister oli auto ära parkinud. Mõni hetk hiljem tuli Tarmo Meister tanklahoonesse sisse ja ütles, et tal ei ole raha, et tankimise eest tasuda. Selle vestluse käigus jäi Kxxxx Lxxxxx mulje, et klient on tarvitanud alkoholi või muid aineid. Tunnistaja pakkus välja, et Tarmo Meister helistaks kellelegi, kes tuleks ja tasuks tema eest arve ära. Nii läkski süüdistatav tagasi oma auto juurde. Kuna kütuse eest oli maksmata, käis tunnistaja Tarmo Meistrit ka mitu korda väljas auto juures vaatamas. Tunnistaja nägi, et Tarmo Meister räägib telefoniga, mingite jookide tarvitamist tunnistaja ei näinud ning ka intensiivset alkoholilõhna ei tundnud. Tunnistaja vestles Tarmo Meistriga tasumata arvest ning kui ta viitas turvafirma või politsei kutsumisele, ütles süüdistatav, et politseid ei ole vaja. Xxxx xxxx helistas siiski politseisse. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et ta on purjus klientidega varemgi kokku puutunud ja neile ka politseid kutsunud.
7. Kohus peab tunnistaja Kxxxx xxxx ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistajal puudub põhjus valetada või asjaolusid moonutada. Tal ei ole Tarmo Meistriga isiklikke suhteid või isiklikku huvi käesoleva kriminaalasja lahendamise vastu. Tunnistaja Xxxx xxxx on veenvalt ja põhjalikult selgitanud, mis sündmused tanklas toimusid ja mis põhjustel tekitas Tarmo Meistri käitumine tunnistajas kahtlusi. Oma töökogemusest tulenevalt on Xxxx xxxxl olnud varasemaid kokkupuuteid joobes juhtidega ning ta teab, milliseid ohumärke tähele panna. Tarmo Meistri puhul tõi tunnistaja välja kohmaka, mitte sujuva liikumise ning aeglase, mõtliku kõne. Järelikult jäi tunnistaja Xxxx xxxxle põhjendatult mulje, et Tarmo Meister oli joobeseisundis.
8. Kohtuistungil väitis Tarmo Meister, et ta ongi üks väga imelik inimene, natuke kiiksuga ja koperdab. Seetõttu võiski tunnistaja Xxxx xxxxle jääda tema käitumisest imelik mulje ja tunnistaja võis arvata, et ta on purjus, kuigi ta oli kaine. Kohus võtab arvesse, et Tarmo Meistril on tuvastatud keskmine puue (tl 47) ja puuduv töövõime (tl 49) ehk tema tervislik seisund ei ole hea. Siiski on tema väide, et ta võib ka kaine peaga jätta purjus inimese mulje, kohtu hinnangul ebaõnnestunud katse tunnistaja ütlusi õõnestada ja ennast õigustada.
9. Puhtalt ennastõigustavaks peab kohus ka süüdistatava kaitseversiooni, mille kohaselt oli ta sõites kaine ning tarvitas alkoholi alles pärast tanklas auto kinni pidamist.
10. Kohus möönab, et

§ 7

lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda 3 siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.

1. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud praktikaga).
2. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku kaitseversioon teiste tõenditega, sisaldab vastuolusid, mida Tarmo Meister veenvalt selgitada ei suutnud, ning lõpuks ei ole Tarmo Meistri versioon toimunust ka eluliselt usutav. Seetõttu jätab kohus Tarmo Meistri ebausaldusväärsed ütlused viina joomise kohta tõendikogumist välja.
3. Tarmo Meistri sõnul jõi ta tanklas autos istudes ära pool pudelit viina. Miks ta seda tegi, seda ta kohtu arvates tegelikult ära selgitada ei suutnudki. Esmalt kaitsja küsimustele vastates ütles ta, et võttis vabalt ja tegutses eelnevate kokkulepete alusel. Hiljem kohtu küsimustele vastates selgitas ta juba teistmoodi, et keegi solvas teda ja see oli põhjuseks, miks ta jooma hakkas.
4. Tunnistaja Xxxx xxxx, kes mitu korda süüdistatavaga rääkimas käis, millegi joomist ei näinud. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks oleks Tarmo Meister pidanud tunnistaja eest joomist varjama. Eriti olukorras, kus Tarmo Meistri enda sõnul tegi ta väärarusaama (et tema juhtis joobeseisundis sõidukit) tekkimise vältimiseks kõik endast oleneva. Nimelt selgitas Tarmo Meister ristküsitluse käigus, et ta istus teadlikult auto kõrvalistmele, et kui politsei saabub, oleks kohe üheselt selge, et tema ei ole roolis ja et ta tarbis alkoholi kõrvalistmel. Kui Tarmo Meister soovinuks endale kindlat alibit, oleks ta pidanud jooma tunnistaja nähes, ometi ta seda ei teinud. Ka tunnistaja ei tundnud süüdistatavaga rääkides intensiivset alkoholilõhna. Kui uskuda, et Tarmo Meister tõesti pool pudelit viina jõi, oleks tunnistaja pidanud ka tundma tugevat alkoholilõhna. Küsimusele, mis viinapudelist sai, süüdistatav istungil vastata ei osanud. Sündmuskohale jõudnud politsei autost pudelit ei leidnud.
5. Tarmo Meistri ütlused ära joodud viina ja selle koguse kohta ei ole usaldusväärsed ka seetõttu, et taolise koguse alkoholi ära tarvitanud inimese väljahingatavas õhus oleks pidanud olema oluliselt vähem alkoholi. Ei pea olema ekspert, et selles veenduda. Eksperdid kasutavad oma seisukohtade kujundamisel kokkulepitult Widmarki valemit, mis on ka ühtlasi internetis vabalt kättesaadav (https://www.liikluskasvatus.ee/et/taiskasvanule/2/soidukijuht-jasoitja/joobes-juhtimine). Kui võtta Tarmo Meistri nimetatud alkoholikogus – pool pudelit viina (250 ml, alkoholi kangus mahuprotsentides 40%, puhas etanool ca 71 grammi), siis pidanuks ca 80 kg kehamassiga mehe väljahingatavas õhus vahetult pärast alkoholi tarvitamist olema alkoholisisaldus ligikaudu 1,41 promilli (kogus liitrites x alkoholi mahuprotsent x 0,789 x 10/kehakaal (kg) x 0,7 (mehed)). Kuivõrd väljahingatavas õhus promille ei mõõdeta, on teisendamine võimalik. Näit promillides, ehk mg/g kohta tuleb jagada väärtusega 2,1, seega oleks väljahingatavas õhus alkoholisisaldus ca 0,7 mg/l kohta (1,41/2,1). 70 kg kaaluval mehel oleks see näit vahetult pärast alkoholikoguse tarvitamist olnud ca 0,76 mg/l kohta, 75 kg kaaluval mehel 0,71 mg/l kohta, 85 kg kaaluval mehel 0,63 ja 90 kg kaaluval mehel 0,59 mg/l kohta. Kuigi asjas ei ole tuvastamist leidnud, kui palju Tarmo Meister süüdistuses nimetatud ajal kaalus, saab tema ütluste usaldusväärsust sellele vaatamata kahtluse alla seada, sest tema kaal jääb hinnanguliselt vahemikku 75-90 kg. Arvesse võtmata ei saa jätta ka asjaolu, et alkohol elimineeritakse verest, seetõttu pidanuks näit selle mõõtmise hetkel olema veelgi madalam. Seega, kui uskuda Tarmo Meistrit, et tema sõitis kainena tanklasse ja hakkas alkoholi tarbima alles seal olles, tulnuks tal joobe 1,18 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus saavutamiseks ära 4 juua sisuliselt terve pudel viina. See aga ei ole asjaolusid kogumis hinnates mingitki moodi usutav.
6. Nimelt tuleb silmas pidada ka sündmuste väga kitsast ajalist raamistikku. Tankla turvakaamera salvestiselt (tl 24-35) on näha Tarmo Meistri tanklasse saabumine, tanklas sees käimine ja tankuri juurest ära sõitmine, kõik eelnev ajavahemikus kell 13.28 kuni 13.
7. Tunnistaja Xxxx xxxx sõnul on kaamera 5 minutit ajalises nihkes, aga ta ei tea, kummale poole. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 56-58) nähtuvalt peeti Tarmo Meister kinni kell 13.
8. Seega pärast tankuri juurest ära sõitmist ja enne politsei saabumist oli Tarmo Meistril alkoholi tarvitamiseks aega umbes 20 minutit. Selle aja sees käis temaga mitmel korral rääkimas tunnistaja Xxxx xxxx, kes millegi joomist ei näinud, samuti käis Tarmo Meister ise korraks tanklas sees, kus ta samuti ei joonud. Selle ajavahemiku jooksul rääkis Tarmo Meister ka telefoniga ning, arvestades, et viinapudelit autost ei leitud, oleks ta pidanud jõudma ka pudeli kuhugi ära visata või peita. Seega veelkord saab tõdeda, et on äärmiselt väheusutav, et Tarmo Meister oli tanklasse jõudes kaine ja et ta pärast tanklasse jõudmist ja enne politsei saabumist alkoholi jõi. Veel vähem on usutav, et ta jõi ära pool pudelit viina, tervest pudelist rääkimata. 14.

§ 289

lg 3 alusel avaldas prokurör ristküsitluse käigus indikaatorvahendi kasutamise protokollist Tarmo Meistri selgituse, mille kohaselt ta jõi enda sõnul õlut. Ka seda vastuolu ei osanud süüdistatav selgitada. 15. Tarmo Meistri sõnul oli tal elukaaslasega kokku lepitud, et viimane tuleb talle Põlvasse järele. Seega parkis ta auto ära ja hakkas alkoholi tarvitama, teades, et talle ja autole tullakse järele. Kohus ei saa eeltoodud selgitust pidada tõele vastavaks. Süüdistatav ise möönis, et ta helistas elukaaslasele alles tanklas ja seda kinnitab ka tunnistaja Xxxx xxxx. Mis veelgi kaalukam, siis tunnistaja Xxxx xxxx sõnul tuli üks naisterahvas 15-20 minutit pärast seda, kui politsei oli Tarmo Meistriga lahkunud, meest tanklasse otsima. Naisterahvas teadis, et mees joob eelmisest õhtust saadik ja sõidab mööda külavaheteid ringi ning naine otsis teda taga. Kuigi neid väiteid ei saa

§ 66

lg 21 alusel kasutada tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks, saab neid väiteid kasutada Tarmo Meistri ütluste usaldusvääruse hindamisel. Järelikult mingisugust kokkulepet või plaani, et Tarmo Meistri elukaaslane talle järele tuleb, ei olnud. Samuti saab elukaaslase sõnade läbi veelkord kummutatud Tarmo Meistri väide, et ta oli kaine ja jõi alles parkivas autos. 16. Osa Tarmo Meistri tegevusest on jäädvustatud tankla turvakaamera salvestisele. Salvestiselt on näha, kuidas Tarmo Meister tangib, tanklahoones sees käib ja seejärel tankuri juurest eemale sõidab, kadudes kaamera vaateväljast. Videosalvestiselt nähtuvalt jättis Tarmo Meister auto ukse pärani lahti, kui ise tanklasse sisse läks. Kütuse eest ei saanud Tarmo Meister tasuda, sest ta ei leidnud üles oma rahakotti, mille ta, nagu hiljem selgus, oli pannud poekotti. Pärast politsei saabumist leidis ta siiski rahakoti üles ja tasus arve. Need kaks detaili – auto ukse lahti jätmine ja rahakoti ära kaotamine – võivad olla juhuslikud, kuid kõiki asjaolusid arvestades on ka need pisiasjad kohtule indikaatoriks, et Tarmo Meister ei olnud juba tanklasse saabudes adekvaatses seisundis. 17.

§ 60lg 2 kohaselt lahendab kohus süüküsimuse oma siseveendumuse alusel.

Kohtuniku siseveendumus peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.

1. a otsus nr 1-20-1301, p 12). Olles vahetult istungil kuulnud ja seejärel põhjalikult analüüsinud süüdistatava ütlusi, ei saa kohus pidada esitatud kaitseversiooni usutavaks mitte pelgalt seetõttu, mida Tarmo Meister ütles, vaid ka seepärast, kuidas ta kohtusaalis ütlusi andis. Nagu öeldud, ei osanud Tarmo Meister selgitada, mida ta jõi, mis põhjustel ja asjaoludel jõi, kuidas tunnistaja millegi joomist ei näinud ja mis sai väidetavast viinapudelist. Ta ei osanud kohtu jaoks veenvalt selgitada, miks ta jättis tunnistajale purjus inimese mulje, kui oli tegelikult kaine. Eeldades, et kohtusaalis viibis Tarmo Meister siiski kainena, on kohus seisukohal, et ütlused selle kohta, kuidas ta kainena jätab joobes inimese mulje, ei ole usutavad – kohtule sellist muljet ei jäänud, nagu süüdistatav oleks 5 joobes olnud. Sellised ebaloogilised, ebamäärased, vastuolusid ning kohati ka valeväiteid sisaldavad ütlused veenavad kohut inimese süüs. Mida rohkem Tarmo Meister selgitas, seda vähem usutavalt ta kõlas. Lisaks sellele eitab ta oma alkoholiprobleeme ning kohus on veendunud, et ka joobes juhtimise eitamine on osa nimetatud eitusest.
2. Tarmo Meister on juhtinud mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, täites sellega KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, sest teadlikult alkoholi tarvitanuna autot juhtima asudes seadis ta süüteokoosseisu teostamise oma eesmärgiks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tarmo Meister tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi. III Karistus
3. KarS § 424 lg 2 järgi karistatakse isikut kuni nelja-aastase vangistusega. Prokurör on taotlenud mõista Tarmo Meistrile karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
4. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 03.04.
6. a otsus 1-18-2232, p 71).
7. Mootorsõiduki korduva joobes juhtimise eest mõistetava sanktsiooni keskmine määr on kaks aastat vangistust. Kohtu hinnangul ei esine Tarmo Meistri puhul karistust kergendavaid asjaolusid KarS 57 ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 tähenduses. Kuigi süüdistatav oma süüd ei tunnista ja kahetsust ei väljenda, ei ole see põhjus talle raskema karistuse mõistmiseks.
8. Toimepandud tegu hinnates tuleb eelkõige arvestada joobe suurust ja sõitmise asjaolusid. Tarmo Meistril mõõdeti joove 1,18 mg/l väljahingatavas õhus, mis on oluliselt üle kriminaalse joobe piirmäära 0,75 mg/l. Ta juhtis autot XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva teenindusjaama juures. Tankla juures liigub ilmselgelt teisi autosid ja ka jalakäijaid, mistõttu võib joobeseisundis juht olla eriti ohtlik. Seega saab kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada rasketeks.
9. Tarmo Meistrit on ka varem KarS § 424 lg 2 järgi karistatud. Pärnu Maakohtu 30.11.
10. a otsusega mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 720 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati kaks aastat ja Tarmo Meister allutati selleks ajaks ka kriminaalhooldusele. Uue samasuguse kuriteo toimepanemine näitab selgelt, et varasem karistus ei ole olnud piisavalt efektiivne. Seetõttu peab käesolevalt mõistetav karistus olema eelmisest karmim.
11. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Tarmo Meistrile karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna üldkasulik töö, mida võib pidada kõige rangemaks alternatiiviks reaalsele vangistusele, ei ole Tarmo Meistrit distsiplineerinud, tuleb tal praegu mõistetavat karistust kanda vangistuses. 6
12. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 7 alusel tuleb karistust suurendada Pärnu Maakohtu 30.11.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8440 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tarmo Meistril on tegemata 469 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 3 kuud 19 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tuleb seega mõista 3 aastat 6 kuud 19 päeva vangistust, mille algust arvestada alates Tarmo Meistri kahtlustatavana kinnipidamisest.
14. KarS § 424 lg 4 p 1 lähtudes tuleb Tarmo Meistrilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus. Kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades nõustub kohus prokuröri ettepanekuga võtta süüdistatavalt juhtimisõigus ära üheks aastaks. IV Asitõendid
15. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-plaat XxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxPõlva tankla turvakaamera salvestisega. DVD-plaat asub kriminaaltoimikus (tl 84). 29.

§ 126

lg 3 p 1 järgi kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus jätab nimetatud DVD-plaadi

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

V Menetluskulud 30. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis vastavalt

§ 179

lg 1 p 2 on 981 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasud (

§ 175

lg 1 p 4) summas 216,20 eurot kohtueelses menetluses ja 495,60 eurot kohtumenetluses. Kokku on käesolevas asjas menetluskulud 1692,80 eurot. 31. Vastavalt

§ 180

lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 32. Kaitsja taotles kohtuistungil jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Tarmo Meistril puudub töövõime ja vabaduses oli tema sissetulekuks pension. Võttes lisaks eeltoodule arvesse sedagi, et Tarmo Meistril tuleb asuda kandma karistust vanglas, kus sissetuleku teenimine on raskendatud, on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. 33.

§ 180lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 490,50 eurot riigi kanda.

Tarmo Meistrilt mõista välja pool sundrahast 490,50 eurot ja kaitsjatasud 711,80 eurot, kokku 1202,30 eurot. Väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud määrata tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tarmo Meister on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 100,20 eurot, viimase osamakse suurus on 100,10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 7