KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Ein

§ 9

lg 2 mõttes (selleks on isik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni, kuid kaebaja on sündinud

1. aastal) ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda täitmiskava muutmist soovitud viisil. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 2.
2. Vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 21 kohaselt on vanglal kohustus kontrollida, kellega kinnipeetav suhtleb, sh kellele ta helistab. Vangla on vaideotsuses kaebajale piisavalt selgitanud, miks oli teise üksuse juhil õigus korralduse kehtestamiseks. Kaebaja pole viidanud ühelegi juhtumile, kus tal ei oleks võimaldatud telefoni teel suhelda. Seetõttu tagastas kohus tühistamisnõude samuti kaebeõiguse puudumise tõttu.
3. E. Avetjan esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada individuaalse täitmiskavaga seonduvas osas järgmistel põhjendustel. 3.
4. Halduskohus tugines üksnes sellele, et kaebaja ei ole enam koolikohustusliku isiku vanuses. Samas on õigus haridusele sätestatud põhiseaduses §-s 37 ja vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 1 ja § 35 lg 2 näevad ette põhihariduse omandamise. 3.
5. Vangla otsustus kaebajale põhihariduse omandamist mitte võimaldada on kaalutlusvigadega. 3.
6. Kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peaks olema erandlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8. Vaidlus määruskaebemenetluses käib üksnes individuaalse täitmiskavaga seonduva kohustamisnõude tagastamise üle. Helistamist reguleeriva korralduse tühistamise nõude tagastamist ei ole määruskaebuses vaidlustatud.
9. Ringkonnakohus märgib siiski mõlema nõudega seoses, et halduskohtu põhjendused ei seondu mitte niivõrd kaebeõiguse puudumisega kui kaebuse perspektiivitusega. Neid olukordi tuleb üksteisest eristada. Kaebeõiguse puudumine tähendab, et kaebaja õigusi ei riivata ning seetõttu puudub tal vajadus oma õiguste kaitseks (ehk kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes). Kaebuse perspektiivitus tähendab, et vaidlustatud haldusorgani tegevus ei ole õigusvastane ning ehkki kaebaja õigusi võib olla riivatud, on riive õiguspärane.
10. Konkreetsemalt individuaalse täitmiskavaga seotud kaebuse nõuet tagastades on halduskohus leidnud, et kuna kaebaja ei ole koolikohustuslik isik

§ 9

lg 2 mõttes, mille kohaselt on isik koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17 aastaseks saamiseni, siis pole kaebajal subjektiivset õigust põhihariduse omandamisele. Subjektiivse nõudeõiguse puudumine ei tähenda aga kaebeõiguse puudumist. Kaebeõiguse hindamisel on oluline see, kas riivatud on isiku õigusi. Käesoleval juhul on kaebaja põhjendatult välja toonud, et riivatakse kaebaja põhiõigust haridusele (põhiseaduse § 37). Seda kaebaja põhiõigust on hariduse omandamise mittevõimaldamisega ilmselgelt riivatud ning tal on oma õiguste kaitseks kaebeõigus olemas. Ringkonnakohus kordab, et see, kas see riive on õiguspärane või mitte, ei ole kaebeõiguse olemasolu küsimus, vaid kaebuse põhjendatuse küsimus. Halduskohus ei saa kaebeõiguse puudumise sildi all tagastada kaebust seetõttu, et ta peab kaebust põhjendamatuks, kuna ei näe haldusorgani tegevuses õigusvastasust. 8. Halduskohtu põhjendus – et

§ 9

lg 2 välistab kaebaja subjektiivse õiguse põhihariduse omandamist nõuda – pole ka asjakohane. Nimetatud norm sätestab, et koolikohustuslik on isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta

1. oktoobrit 2 seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Toodud norm sätestab koolikohustuse. Koolikohustus ei ole samastatav aga subjektiivse õigusega haridusele. Isikul võib olla subjektiivne õigus hariduse omandamiseks ka pärast põhihariduse omandamist või 17-aastaseks saamist. See tuleneb juba PS §-s 37 sätestatud igaühe õigusest haridusele. Seega on isikul õigus jätkata hariduse omandamist ka pärast seda, kui ta on saanud 17-aastaseks või omandanud põhihariduse. Järelikult ei välista kaebaja kaebeõigust see, et ta ei ole enam 17-aastane.
2. Kaebaja jaoks takistab hariduse omandamist see, et seda pole ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas. Vangistusseaduse § 35 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Halduskohus on ise viidanud Riigikohtu seisukohale, mille järgi on üldkeskhariduse omandamise osas individuaalne täitmiskava vaidlustatav (RKHKo 3-3-1-31-12, p 11-12). Ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks ei võiks sarnaselt üldkeskhariduse omandamise mittevõimaldamisega olla vaidlustatav ka põhihariduse omandamise mittevõimaldamine. Kaebaja poolt on täitmiskava vaidlustamine seega lubatav.
3. Seoses eelnevalt väljatooduga, et halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud sisuliselt kaebuse perspektiivitusele, märgib ringkonnakohus, et perspektiivituse tõttu kaebuse tagastamist reguleerib HKMS § 121 lg 2 p
4. See norm sätestab, et kaebuse võib tagastada, kui asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Seega eeldab selle aluse kohaldamine kahe asjaolu esinemist samaaegselt – kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus ei leia, et põhiõiguse haridusele riivamine on väheintensiivne õiguse riive. Seepärast ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaebuse tagastamise aluse muutmist ja halduskohtu resolutsiooni muutmata jätmist, st määruskaebuse rahuldamata jätmist.
5. Määruskaebus tuleb rahuldada ning saata asi individuaalse täitmiskavaga seonduvas osas menetluse jätkamiseks halduskohtule. Halduskohtu määrus tuleb vastavas osas tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) 3