← Eesti

2-20-102301/78

Obsah (9)§ 657§ 456§ 651§ 654§ 232§ 436§ 633§ 331§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-102301 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tartu Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek

) § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. juunil 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus kõiki tõendeid ja asjaolusid piisavalt analüüsinud ega hinnanud tõendeid ja hagejate väiteid kogumis. Hagejate esitatud väited ja tõendid ei anna alust hagi osaliseks rahuldamiseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et maakohtu
  3. mai
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud hagejate ja kostja vahelise suhtluskorra kohaselt elavad hagejad võrdselt mõlema vanema juures. Ajal, kui hagejad viibivad kostja juures, kannab ta hagejate igapäevased kulud. Asjakohatu on viide Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsusele tsiviilasjas nr 2-18-6491, mille kohaselt on ülalpidamiskohustuse täitmise tuvastamisel võimalik lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, mitte sellest, kui palju kostja tegelikult lastega koos viibib. Seda võimalust tuleb kastutada näiteks juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha ega tõendada, kui palju lapsed elavad ühe ja teise vanema juures. Praegusel juhul on kostja poolt tõendatud ja asjas tuvastatud, et hagejad elavad mõlema vanema juures võrdselt. Lisaks on hageja II viimased kaks kuud elanud kostja juures ja võib jääda pikemaks ajaks. Ema ei täida hagejate ülalpidamiskohustust. Tuvastatud ja tõendatud on, et hagejad saavad ülalpidamist kostja poolt piisavas ulatuses, sh ajal, kui hagejad elavad ema juures. Kostja kannab hagejate ülalpidamisega seotud kulud, tagades nende igapäevased vajadused ajal, kui nad elavad kostja juures. Asjaolu, et kostja ei osanud selgitada, kellele on riided ostetud ja seostada esitatud tõendeid asjaoludega, ei tõenda, et kostja neid kulusid tegelikult kandnud ei ole. Lisaks on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja on riideid ostnud. Kõiki ülalpidamisega seotud kulusid ei ole dokumentaalselt võimalik tõendada. Seejuures on ema nõustunud, et kostja ostab hagejatele midagi emaga eelneval kooskõlastamisel. Seega puudub alus kostjalt elatise väljamõistmiseks.
  7. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna 5

(8)alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus hagejate nõuded igakuise elatise saamiseks rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagejate elatise nõude rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis vabastaksid teda hagejate ülalpidamiskohustusest või annaks alust maakohtu otsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

  1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
  2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt põhineb vaidlustatud otsus õigusnormi rikkumisel, kuna maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtule nähtuvalt ei ole aga kostja täpsustanud, milliste asjaolude või tõendite osas ei ole maakohus seisukohta võtnud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid ja asjaolusid elatise nõude rahuldamist puudutavas osas piisava põhjalikkusega hinnanud (

§ 232

lg-d 1–2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (

§ 436ja § 442 lg 8).

Kuigi kostja ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei saa see praegusel juhul anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea ka võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 9.

  1. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise osas, milles kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida (riided, jalatsid ning huvitegevus). Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et kuna hagejad viibivad võrdselt mõlema vanema juures, st hagejatel on vahelduv elukoht ning kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust vahetult, ei tulegi elatist temalt välja mõista. 9.2.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu
  3. mai
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud suhtlemiskord, mille järgi viibib hageja I õppeajal kostja juures iga paaritu nädala esmaspäeva kl 16.00-st järgmise esmaspäeva kl 16.00-ni (dtl-d 408– 423). Suvisel ajal eeltoodud suhtlemiskord ei kehti ning siis viibib hageja I kostja juures juuni ja juuli kaks viimast nädalat. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kohtulahendiga kehestatud suhtlemiskorra kohaselt on hagejal I vahelduv elukoht, viibides olulise osa (ligikaudu poole) ajast kummagi vanema juures. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last (hagejat I) vahetult ülal ajal, mil ta elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. 9.2.
  5. Elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele, on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste 6

(8)jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (vt ka Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 13 alapunktid koos nendes viidatud praktikaga). 9.2.
  3. Samas ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40–50% ajast. Vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid, tuvastamaks mh, kas lapse muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Näiteks ei sõltu lastega seotud püsikulude, sh kulud riietele, laagritele, treeningutele, huvialaringidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4;
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Praeguses asjas on hageja I tuginenud sellele, et kostja ei kanna vaatamata hageja I vahetule ülalpidamisele kulutusi riietele ja huvitegevusele. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale I ostnud ühe paari jalanõusid (dtl-d 536, 669–670). Ka tunnistaja antud ütlustest järeldub, et kostja on ostnud lastele mõne riideeseme, kuid ei ole osanud täpsemalt selgitada, millises ulatuses on ta laste riiete kulusid kandnud (dtl-d 457–458). Seejuures on kostja kinnitanud, et hageja I huvitegevuse (laskesuusatamise) eest ei ole ta maksnud (dtl 669). Ringkonnakohtu arvates järeldas maakohus seetõttu õigesti, et hageja I riiete ja huvitegevusega seotud kulude katmise põhiraskus on emal. 9.2.
  10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, nagu tuleks hageja II kasuks väljamõistetava elatise suuruse kindlakstegemisel lähtuda sellest, kui palju viibib hageja II kostja juures tegelikult. Kostja väitel viibib hageja II viimased kaks kuud tema juures ning võib jääda sinna elama pikemaks ajaks. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et olukorras, kus vanema ja lapse vahel on kohtulahendiga kehtestatud suhtlemiskord, ei saa ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades juhinduda sellest, kui palju aega viibib vanem (kostja) lapsega tegelikult koos. Sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluse lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Samuti pisendab selline lähenemine kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (vt Riigikohtu
  11. mai
  12. a otsusele tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Kuna maakohtu
  13. mai
  14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1474 kehtestatud suhtlemiskorra järgi viibib hageja II kostja juures iga paaritu nädalavahetuse reede kl 18.00-st pühapäeva kl 18.00-ni ja paaris nädala neljapäeva kl 18.00-st reede kellani 18.00-ni (dtl-d 408–423), st ligikaudu 20% kuus, on õige maakohtu järeldus ka selles osas, et seda saab hageja II kasuks väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Siiski ei ole põhjendatud elatist suuremas osas vähendada. Kuigi kostja on enda väitel ja ema kinnitusel ostnud hagejale II mõned riideesemed (jope, jalanõud, müts; dtl-d 669– 7
(8)670), ei ole see piisav, et lugeda, et riietega seotud kulude kandmine jaotub vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Lisaks on kostja kinnitanud, et hageja II huvitegevuse eest ei ole ta maksnud (dtl 669). Seega leidis maakohus õigesti, et ka hageja II riiete ja huvitegevusega seotud kulude katmise põhiraskus on emal. 9.
  1. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldusi hagejate kulutuste suuruse kohta riietele ja huvitegevusele. 9.
  2. Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  3. Kostja on esitanud
  4. detsembril 2021 ringkonnakohtule taotluse, milles palub arvestada asja lahendamisel tsiviilasjas nr 2-21-6558 tehtud Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a ja
  7. oktoobri
  8. a esialgse õiguskaitse määrustega, mille alusel elab hageja II kostja juures ja hageja II õppeasutuse määrab samuti kostja. Ringkonnakohtu hinnangul on see taotlus esitatud apellatsioonimenetluses hilinenult (

§ 633lg-d 4 ja 5; § 634), mh pärast ringkonnakohtu 19.

oktoobri 2021. a määruses märgitud tähtaja lõppu, ning puuduvad

§ 331lg-s 1 sätestatud alused hilinenult esitatu menetlemiseks.

Taotluse menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise (kohus ei saaks kavandatud ajal,

  1. detsembril 2021 asjas lahendit teha) ning kostja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus kostja taotluse tähelepanuta.
  2. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse menetlemisel tekkinud kulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

Hagejad ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejad apellatsioonimenetluses toiminguid teinud, mistõttu ei ole neil kulusid ka tekkinud. Seega hagejatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostjale on

  1. märtsi
  2. a määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi ja kulud täies ulatuses osade kaupa (dtl-d 115–118). Kuivõrd kostja on saanud riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega, tuleb kostjal need kulud riigile hüvitada. Riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude riigi kasuks väljamõistmise kostjalt otsustab ringkonnakohus vajadusel eraldi määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist. Samuti määrab kohus eraldi lahendiga kindlaks kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja senini kindlaks määramata riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.