← Eesti

2-21-18792/29

Obsah (9)§ 187§ 5§ 230§ 438§ 173§ 174§ 164§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-18792 Tsiviilasi N.-I. M. hagi M. J

§ 187lg 6).

Asjaolud

  1. N.-I. M. esitas 30.11.2021 hagiavalduse M. J.i vastu elatise nõudes ning ka taotluse hagi tagamiseks.
  2. 03.12.2021 toimunud ärakuulamisel avaldas kostja, et ta saab aru, et lapsele tuleks elatist tasuda, kuid ta on õpilane xxx, saades õpilaskodu toetust. Lisaks toetab kostjat tema ema, kuna kostjal endal ei ole võimalik veel tööl käia. Kool kestab 2023 kevadeni. Samas avaldas kostja, et heal juhul oleks ta võimeline tasuma elatist 150-180 eurot kuus. Lapse ema märkis istungil, et lapsele kulub ühes kuus ligi 600 eurot, millest suur osa on söögisegu pakid, mähkmed, rohud jne. Hageja selgitas, et igakuine raha lapse ülalpidamiseks tuleb tema enda ja riigi poolt, mh sisaldab see lastetoetust 60 eurot. Lapse ema on õpilane gümnaasiumi viimases klassis ning ta elab enda vanemate juures, kes kannavad tema kulutused. Samas leiab hageja esindaja, et kostjal oleks võimalik peale kooli tööl käia. Kohus viitas siinjuures RAKE uuringule, mille kohaselt 0 kuni 1 aastase lapse keskmine mõistlik kulu 1 kuus on 355 eurot ning kohus nentis, et käesolevaks ajaks võib see summa ka juba 400 eurot olla, kuid 600 eurot tundub palju. Kohus selgitas, et kui lapsele kulub kuus 400 eurot, millest 60 eurot on lasteraha, siis vanemate osa kokku oleks 340 eurot ning kostja peaks sellest maksma 170 eurot. Kohus kohustas kostjat esitama enda pangakonto väljavõtte, andmed sissetulekute ja varandusliku seisukorra kohta. Lisaks tuli hagejal esitada enda pangakonto väljavõttele ka ülevaade lapse põhjendatud keskmistest kuludest kuus.
  3. Hageja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte ning lapse vajaduste kuluna on hageja välja toonud järgmist (tl 34 ja pöördel): - mähkmed Huggies, 30 eurot kuus; - püreed 50,70 eurot kuus; - piimasegu Aptamil 64,95 eurot kuus; - puder Milupa 27,92 eurot kuus; - kõhugaasirohi 7,40 eurot kuus; - palavikurohud 9,50 eurot kuus; - atoopilise dermatiidikreem 28 eurot kuus; 2

(8)- beebišampoon 4 eurot kuus; hammaste rohud 14,38 eurot kuus; aluslinad voodisse 12 eurot kuus; niisked salvrätikud 7,49 eurot kuus; toariided 20-30 eurot kuus; lapsega seotud elektrikulu (lapse ja riiete pesemine, toidu soojendamine) 20 eurot kuus. Lisaks on hageja loetlenud üles ühekordsed kulud: lapsevanker (kasutatud) 200 eurot, paks tekk vankrisse (talve) lambavillast soojakott 219 eurot, lutipudelid 2tk 12 eurot, käimistool 42,40 eurot, talveks soojad riided 150-200 eurot, voodile pehme ümbris 8,80 eurot, voodipesukomplekt (6 eset) 51,20 eurot, mänguaedik 198 eurot, võrevoodi 140 eurot, võrevoodi madrats 90 eurot, Isofix turvatool 299 eurot. Hageja on märkinud, et nimekiri ei ole ammendav ning lapse kasvamisega ka kulud suurenevad. Lisaks on mähkmete ja piimasegu hinnad avalduses märgitust vahel kõrgemad.
  1. Kostja esitas samuti enda pangakonto väljavõtte. Lisaks on kostja kinnitanud, et kinnisvara ta ei oma, kuid samas kuulub talle 2003a sõiduauto Saab 9-5 Aero. Kostja esitas ka tõendi xxx õppimise kohta.
  2. 07.12.2021 määrusega rahuldas Tartu Maakohus N.-I. M. hagi tagamise taotluse ning kohustas M. J.it hagi tagamise korras täitma seadusest tulenevat kohustust N.-I. M. ülalpidamiseks alates 01.12.2021 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni, tasudes igakuiselt N.-I. M.le elatist 150 eurot kuus.
  3. 28.12.2021 määrusega rahuldas kohus kostja M. J.i riigi õigusabi taotluse ning 28.12.2021 määrusega võeti esitatud hagiavaldus menetlusse.
  4. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul määrata igakuise elatise suuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud ja igakuise elatise maksmise kuul kehtivat kuupalga alammäära, mis on 292 eurot kuus ning seda järgmistel põhjustel. 7.1 K. M.u ja M. J.i suhtlusest sündis poolte ühine laps N.-I. M.. K. M., N.-I. M. ja M. J. ei ela ega ole elanud koos. M. J. hageja kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ei võta. 7.2 Hageja ema K. M. õpib xxx ega saa seetõttu ise elatist teenida. Hagejale vajalik elatis on seetõttu saadud hageja ema vanematelt, hageja vanavanematelt. Hageja isapoolsed vanavanemad elatist ei anna ega tema kasvatamises osale. 7.3 Kuna kostja ja hagejaga koos ei ela ega osale tema kasvatamises, siis lähtudes PKS § 100 lg 2 on kostja kohustatud täitma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni hageja täisealiseks saamise või põhi- ja keskhariduse omandamisel 21-aastaseks saamiseni Lisaks taotleb hageja kohtu otsuses määrata ette kindlaks elatissumma arvutamise alused, kuna elatissumma igal aastal muutub.
  5. Kostja M. J. vaidleb hagile osaliselt vastu ning esitas hagile järgmised peamised vastuväited: 8.1 Kostja selgitas, et kohtumäärusega kohtumenetluse ajaks väljamõistetud elatist tasub kostja oma lähedaste abiga. Kooli kõrvalt tal tööl käia ei ole aga võimalik. Kooli ei saa ega soovi kostja poole jätta, eeldatav lõpetamise aeg 01.09.
  6. Omandades hariduse on kostjal võimalik saada töökoht, mis võimaldab tal maksta elatist ning ka ise ära elada. Praeguse lahendusena näeb kostja vaid võimalust vabal ajal oma tuttavaid ehitustel ja remonditöödel abistada, et saada mingigi sissetulek, et tasuda elatist. 8.2 Kuna 01.01.2022.a. muutusid PKS sätted, mis käsitlevad elatise maksmist, selle suurust ning ülalpidamiskohustuse vähendamist ja suurendamist, ning arvestades, et käesolevas asjas on kostja sissetulekuks koolipoolne toetus kogusummas 145 eurot, siis oleks kostja võimeline 3
(8)toetama last selliselt, et maksab poole toetusest tema ülalpidamiseks, s.o 75 eurot. Seega on kostja nõus, et vähemalt koolis õppimise ajal oleks tema poolt makstav elatis 75 eurot kuus. 8.3 Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluse käik
  1. Kohus selgitas 22.02.2022 kirjaga pooltele tõendamiskoormise jaotusest, 01.01.2022 kehtima hakanud uuest elatise arvestamise korrast ning andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks või täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
  2. Hageja täiendavate selgituste kohaselt nõuab ta alates 01.01.2022 elatist summas 213,44 eurot. Xxx andmetel käivad kõik nende kooli täiskasvanud õpilased peale paari üksikema lisaks koolis käimisele ka tööl. Seega leiab hageja, et ka kostjal on võimalik lapsele elatise maksmiseks töötada. K. M.ul sissetulekud puuduvad, kuna ta on gümnaasiumiõpilane ja ise alles oma vanemate ülalpeetav. Hageja on selgitanud, et lapse toidu ja riiete jms kuluartiklite loetelu ei ole lapse vanust arvestades võrreldes varem esitatuga muutunud ning on ka lähitulevikus sama. Samas kostja kohustusi ei saa mõjuta see, milliseid kulutusi toidule tehti näiteks 3 kuud tagasi. Lisaks arvestades seda, et hageja õpib alles gümnaasiumis ja kostja (lapse isa) ei osale üldse ei rahaliselt ega muul viisil lapse ülalpidamises, siis puuduvad rahalised vahendid lapse ülalpidamiseks. Lapsele toidulaua on taganud lapse vanavanemad ning riided on annetatud sõprade ja sugulaste poolt. Asjaolu, et hageja N.-I. oli juba sündides vaene ja on seda siiani, ei tohiks olla kostja kohustusi vähendav asjaolu.
  3. Kohus arutas pooltega tsiviilasja 21.03.
  4. a kohtuistungil. 11.1 Hageja jäi oma nõude juurde, mille kohaselt elatise suurus 2021a eest oleks 292 eurot ning alates 01.01.2022a samuti seadusejärgne määr, mille suuruseks on 213,44 eurot lapse kuus. Hageja esindaja märkis, et kostja ei ole tõendanud, et tal pole võimet elatist teenida. Menetluskulude väljamõistmist hageja ei taotle. 11.2 Kostja esindaja väitis jätkuvalt, et sellises suuruses elatise maksmine on kostjale üle jõu käiv ning seetõttu peab kohus vähendama väljamõistetava elatise suurust alla miinimummäära. Kostja puhul on tegemist õpilasega ning asjaolu, et teised käivad tööl, ei ole põhjendus et kostja saab käia. Kostja esindaja leidis, et elatise suurus võiks jääda 150 eurot kuus ning kui kostja läheb tööle, siis on hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 14. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimumsummas. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega 4

(8)(elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  1. Kohus tuvastab, et kostja M. J. on alaealise lapse N.-I. M. isa (sünnitõendid, tl 4), kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi lapsi üleval. Hageja seaduslik esindaja (ema) K. M. on kohtule kinnitanud, et kostja (lapse isa) nendega koos ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Asja arutamisel on selgunud, et kostja M. J. elab ja õpib xxx. Lisaks on poolte ärakuulamisel selgunud, et kostja ei osale lapse kasvatamisel, sh ei tasu elatist. Seega on täidetud hageja elatise nõude PKS § 100 lg 2 tulenevad eeldused.
  2. Elatise nõue on esitatud jooksvalt alates hagi esitamisest, s.o 30.11.2021 ning elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostja on võimeline elatist teenima ning sellest tulenevalt, kas ja kui palju peaks kostjalt nõutavat elatismiinimumi vähendama.
  3. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ järgi oli alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot. Nimetatud alammäär kehtis kuni 31.12.
  4. a. Detsembri 2021 eest nõuab hageja elatist summas 292 eurot kuus.
  5. Alates 01.01.
  6. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  8. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit. Alates jaanuarist 2022 nõuab hageja elatist miinimummääras, mis hageja hinnangul on 213,44 eurot kuus.
  9. Kohus hindab kõigepealt, mis ulatuses tuleb kostjal tasuda elatist perioodi
  10. detsember 2021 kuni 31.12.2021 eest. Seejärel määrab kohus elatuse suuruse alates 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5
(8)
  1. Kohus leiab, et arvestades lapse igakuiseid põhjendatud kulusid ning asjaolu, et lapse ema saab vanemahüvitist, elades ise enda vanemate juures ning olles nende ülalpidamisel, ei ole põhjendatud elatisnõue 2021 detsembrikuu eest summas 292 eurot.
  2. Hageja seaduslik esindaja K. M. on lapse igakuiste kuludena (toit, mähkmed ja muud hügieenitooted, ravimid, riided, elektrikulu jne) märkinud kokku u 300 eurot. Samas on selgitatud, et tegemist ei ole ammendava loeteluga ning lisanduvad veel ka ühekordsed kulutused, nagu näiteks vanker, voodi, käimistool, mänguaedik, turvatool jne (tl 34). K. M.u sõnade kohaselt kulub hagejale igakuiselt u 600 eurot ning selle peab hageja ema üksi muretsema. Hageja leiab, et hoolimata sellest, et kostja on õpilane xxx, tuleks kostjal siiski tasuda seaduses ette nähtud elatise miinimumi. Hageja hinnangul saaks kostja peale kooli tööl käia. Lapse emal endal sissetulekud puuduvad, kuna ta on gümnaasiumiõpilane ja ise alles oma vanemate ülalpeetav. Hageja hinnangul ei saa olla kostja kohustusi vähendavaks asjaoluks hagejale tehtud varasemate kulutuste suurus, s.o ebapiisavate rahaliste võimaluste tõttu on lapsele kulutused väiksemad olnud.
  3. Kohtu hinnangul ei ole 0-1a lapse igakuiste püsikulude (toit, hügieen, riided) suurus 600 eurot mõistlik ega vajalik, arvestades siinjuures ka lapse vanemate majanduslikku seisu. Kohtule jäi silma näiteks lapse kulude nimekirjas see, et last toidetakse igapäevaselt üksnes või peamiselt pakitoitudest (püreed, pudrud). Kohtu hinnangul on see toitmisviis küll mugav, aga tunduvalt kallim, kui teha ka ise putru ja püreesid või nüüdsest ka juba muid toite. Samas nendib kohus, et väikelapse kulutused võivad igakuiselt küll madalamad olla, kuid samas lisanduvad just eriti esimesel eluaastal igasugused ühekordsed suuremad kulutused (vanker, voodi, turvatool jne).
  4. RAKE uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (kättesaadav internetis https://www.just.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/uudised/uuringud) kohaselt oli kuni aastase lapse keskmine ülalpidamiskulu 355 eurot kuus (vt uuringu aruande lk 36). Kohus arvestab lisaks ka mõningase kulude suurenemisega arvestades RAKE uuringu lõpparuande avaldamisest (aastal 2020). Seega leiab kohus, et hageja vajalikud kulutused kuus kokku suurusjärgus umbes 400 eurot. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oleks mingeid erivajadusi, millest tulenevalt tema kulud saaks olla eeltoodust ning Eesti keskmistest oluliselt suuremad.
  5. Arvestades, et osa lapse kuludest katab lapsetoetus, saab eeltoodut arvestades lugeda mõistlikuks elatise suuruseks
  6. a detsembrikuu eest 170 eurot. Summa on arvestatud selliselt, et kohtu poolt määratud mõistlikust ülalpidamiskulust (400 eurot) on lahutatud lapsetoetus (60 eurot) ning saadud summa (340 eurot) on jagatud elatise summa saamiseks kahega.
  7. Alates 2022 jaanuarist on hageja puhul elatise suuruseks (miinimummääras) 213,44 eurot, mis on kohtu hinnangul igati põhjendatud summa. Miinimummääras elatise välja mõistmisel puudub vajadus hinnata täiendavalt lapse vajadusi.
  8. Küll aga peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks allapoole seadusega sätestatud miinimummäära.
  9. Kostja M. J. toetub asjaolule, et ta õpib xxx (kuni 2023) ning ta ei saa tööl käia. Kostja on märkinud, et ta võiks maksta 150-180 eurot, samas on kostja esindaja taotlenud välja mõista hoopiski 75 eurot (s.o pool kostja sissetulekust: koolipoolne toetus kogusummas 145 eurot). Asja arutaval istungil on kostja esindaja siiski märkinud, et elatissumma võiks jääda 150 euroni kuus. Kui kostja peale kooli tööle asub, on hagejal võimalust taotleda elatise suurendamist.
  10. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma 6
(8)alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa (käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra – kuni 31.12.2021 redaktsiooni sõnastus). Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses (käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras- kuni 31.12.2021 redaktsiooni sõnastus) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus nõustub, et hageja emalt ei saa eeldada tööl käimist, ta on alles gümnaasiumis õppiv isik, kes peale kooli ja nädalavahetustel kasvatab ja hoolitseb oma lapse eest. Samas märgib kohus, et K. M. on õpilane ja on enda vanemate ülalpidamisel, kuid saab igakuiselt vanemahüvitist 567 eurot ja seda peaks saama u lapse 1,5a saamiseni. Lisaks laekub hagejale ka peretoetus 60 eurot (tl 36-38 – konto väljavõte). Kohtule ei tundu aga eluliselt usutav kostja M. J.i väide, et temal ei ole võimalik xxx kõrvalt tööl käia. Kostja ei ole oma väite kinnitamiseks ka ühtegi tõendit esitanud. M. J. on kohtule kinnitanud, et ta on töövõimeline ning kohtu hinnangul peaks 22-aastane noormees olema vajadusel võimeline töötama xxx õppimise kõrvalt, nt õhtuti peale kooli ja ka nädalavahetustel. Seda teeb Eestis märkimisväärne osa kõrg- ja kutsekooli õpilastest. Kohus märgib, et erinevalt hageja emast K. M.ust, kes on kooli kõrvalt igal vabal hetkel hõivatud lapse kasvatamisega, siis ehkki pooltel peaks olema lapse suhtes võrdsed kohustused, hageja isa M. J. lapse kasvatamisel ei osale. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kuidagi ebamõistlik eeldada, et ta kasutaks oma tööjõudu ning ajalist ressurssi vähemasti töö tegemiseks, tagamaks vähemalt sellisel viisil lapse huvide kaitse. Kui kostja ise saab hetkel enda elamiseks toetust oma perelt, siis ei ole lapse elatiseks vajaliku summa leidmiseks vajalik täiskoormusega töötamine, täiesti võimalik, mõistlik ning vastutustundlikule vanemale kohane on leida sobilik osalise ajaga töö. Seetõttu leiab kohus, et M. J.i õppimine ei saa olla asjaoluks, mis saab olla aluseks elatise vähendamisele. Kohtu hinnangul puuduvad ka muud asjaolud, mis annaks aluse elatist alla miinimummäära vähendada. 29. Seega leiab kohus, et detsember 2021. a eest tuleb kostjalt hagejale välja mõista elatis summas 170 eurot ning alates 01. jaanuarist 2022 tuleb kostjalt välja mõista elatis PKS §-s 101 järgi arvestatavas miinimummääras, mis hageja puhul käesoleval juhul on 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Kohus mõistab elatise välja kuni hageja täiskasvanuks saamiseni, mistõttu tuleb elatist iga-aastaselt indekseerida. 30. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks (vt nt 3-2-1-35-17, p 13.5). Hageja on taotlenud, et kohus määraks elatise maksmise tähtpäevana kindlaks elatise maksmise kuu 15ks kuupäevaks. Kohus rahuldab selle taotluse. 31. Kohus ei rahulda aga hageja taotlust mõista kostjalt välja elatis kuni hageja 21a saamiseni, mil ta õpib. Kohus selgitab, et täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise alused ja tõendamisekoormis on mõneti erinev alaealisele lapsele elatise väljamõistmisest, mistõttu ei saa seda küsimust ette ära lahendada. 32. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 33.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev 7

(8)kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 34.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märgib, et mõlemad osapooled ei ole taotlenud kulude väljamõistmist teiselt poolelt, st menetluskulud soovitakse jätta endi kanda. Kohus leiab, et käesolevat olukorda arvestades on see mõistlik. 35. Seega, juhindudes

§ 163lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 36.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.