Tsiviilasi nr 2-21-20242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi WESICO PROJE

§ 1lg 5).

Laenulepingu p 2.2 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale viivist 0.75 % tähtajaks tasumata summalt päevas.

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).
3. Laenulepingu p 2.
4. järgne viivisemäär 0.75 % päevas tähendab 273.75 % suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, st kehtiv seadusest tulenev intressimäär on 0,0219 % päevas, so 8 % aastas. Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset 2/3 viivisemäära üle kolmekümne nelja korra. 5. Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on hagejal õigus nõuda viivist laenusumma tagastamisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. Viivisekalkulaatoriga tehtud arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis (

§ 113

lg 1 teine lause) jaanuaris 2020 tasumata jäänud 200 eurolt alates 01.02.2020 kuni 22.04.2022 summas 35.55 eurot; veebruaris 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.

1. 2020 kuni 22.04.2022 summas 68.57 eurot; märtsis 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.04.2020 kuni 22.04.2022 summas 65.86 eurot; aprillis 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.05.2020 kuni 22.04.2022 summas 63.24 eurot; mais 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.06.2020 kuni 22.04.2022 summas 60.53 eurot; juunis 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.07.2020 kuni 22.04.2022 summas 57.91 eurot ja juulis 2020 tasumata jäänud 300 eurolt alates 27.07.2020 kuni 22.04.2022 summas 41.72 eurot. Viivisesumma kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks 393,38 eurot. Lisanduvat viivist ei ole hagetud.
2. Hagi jääb rahuldamata viivise väljamõistmiseks (2500-393,38) 2 106,62 euro ulatuses. Menetluskulud
3. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
4. Kostjal menetluskulude nõue puudub.
5. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt riigilõiv 425 eurot ja õigusabi kulu summas 546 eurot, kokku 971 eurot. Hageja 5 100 euro suurune rahaline nõue on rahuldatud 2 993.38 euro, so 58,7 % ulatuses. Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks (971x0,587) 569,98 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3/3