) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui see on vajalik kaebajate õiguste kaitseks ja kaebajad seda taotlevad (
Riigikohus on selgitanud, et kui kehtivuse kaotanud haldusaktil ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, ei ole tühistamisnõue lubatav (13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10‒12). Kohus leiab, et kehtivuse kaotanud lahkumisettekirjutusel ja ühe kuu jooksul kehtinud sissesõidukeelul ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, mistõttu ei ole tühistamisnõue nende peale lubatav. Riigikohus selgitas samuti, et kui haldusakt on täielikult ammendunud ja tühistamisnõue menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast
Eeltoodust tulenevalt esineb praegusel juhul alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist. Ka kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras
5. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (
6. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kuna haldusakti ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, ei ole praeguses asjas kohaldatav
lg 6, mistõttu jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud
Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.