Obsah (9)

§ 178§ 663§ 657§ 662§ 613§ 477§ 5§ 171§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-114973 Kohtuasi Tal

§ 178lg 2).

1 Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Pallasti tn 44 korteriühistu (avaldaja) esitas
2. aprillil 2020 maksekäsu kiirmenetluses avalduse X (puudutatud isik) vastu. Seoses vastuväite esitamisega anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Avaldaja esitas
3. mail 2020 Harju Maakohtule avalduse ja selle täpsustuse, milles palus puudutatud isikult tema kasuks välja mõista põhivõla 289,14 eurot. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on puudutatud isik Tallinnas Pallasti tn 44-7 asuva korteriomandi omanik ja korterelamus moodustatud avaldaja liige. Puudutatud isik on alates
4. a augustist kuni aprillini tasunud majandamiskulude ja kommunaalteenuste üksnes osaliselt. Tal on võlgnevus järgmiste kulude osas: hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, üldelekter, elekter, üldvesi ja kindlustus. Avaldaja tõi
5. märtsi 2021 vastuses välja, et korteriomanik kannab kulud vastavalt oma kaasomandi osa suurusele tulenevalt põhikirjast ja KrtS § 40 lg-st
6. Puudutatud isiku seisukohad
7. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Nõue on ebaselge ja tõendamata. Puudutatud isik on avaldajale avaldanud, et keeldub osade kulude kandmisest KrtS § 40 lg 3 alusel. Avaldaja
8. a tegevusearuanne ei ole selge ning ei klapi
9. aasta majandusaasta aruande ja pearaamatuga. Puudutatud isik märkis
10. augusti 2020 ja
11. märtsi 2021 vastustes, et keeldub järgmiste kulude kandmisest: hooldusfond, üldelekter, üldvesi, asutamiskulud, parkimiskord ja juriidilised kulud. Vaidlustatud kulud on kokku 250 eurot. Ülejäänud kulusid 39,14 euro ulatuses puudutatud isik ei vaidlusta. Puudutatud isik leiab, et maksis enam järgmiste kulude eest perioodil 2018 –
12. a: hooldusfond, üldelekter, üldvesi, asutamiskulud ja parkimiskord ning nende osas tegi puudutatud isik tasaarvestuse 250 euro ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
13. Maakohus rahuldas
14. aprilli
15. a määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 289,14 eurot. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuluna välja 50 eurot. Avaldaja põhikirja p 4.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. 2 Maakohus tuvastas, et korteriühistu majanduskava
16. aastaks on kehtestatud korteriomanike
17. veebruari 2019 üldkoosoleku otsusega. KrtS § 41 lg 5 järgi, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud majandamiskulude kohta igakuiselt arved, mida puudutatud isik on tasunud üksnes osaliselt. Kokku on puudutatud isik
18. aprilli 2020 seisuga tasunud 289,56 eurot vähem kui on kajastatud perioodi augustist 2019 kuni märtsini 2020 (k.a) esitatud arvetel. Maakohus ei nõustud puudutatud isikuga selles, et majandamiskulude tasumise kohustus seonduks sellega, kas avaldaja on andnud puudutatud isikule kohaselt teavet. Tulenevalt KrtS § 40 lg 1 tekib ettemaksete tasumise kohustus majandamiskulude katteks vastu võetud majanduskava alusel. KrtS § 40 lg 3 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus tuvastas, et asjassepuutuvatel arvetel kajastuvad järgmised kululiigid: hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, üldelekter, elekter, üldvesi, kindlustus. Puudutatud isik teatas vastuseks kohtule, et vaidlustab arvetel kajastatud kulusid hooldusfondile, üldelektrile, üldveele, asutamiskulusid, parkimiskorda ja juriidilisi kulusid. Puudutatud isik ei täpsustanud, milliste kulude osas vaidleb ta vastu arvestusele ning millises osas on tegemist vastuväitega KrtS § 40 lg 3 järgi. Maakohus tuvastas, et
19. aasta majanduskavaga on kehtestatud mh järgmised maksed: hoolduskulud 0,528 eur/m2 kuus, elekter 0,415 eur/m2 kuus, vesi ja kanalisatsioon 0,291 eur/m2 kuus. Põhikirja p 4.2.7.8 kohaselt võetakse hoolduskulude arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus kinnistusraamatusse kantud korterihoonestusõiguse üldpinna 1 m² kohta. Nähtuvalt 14.08.2019 – 10.03.2020 arvetest on hoolduskulu arvestatud 0,507 eurot/m2 kohta, s.o väiksemas ulatuses kui on ette nähtud kohustus üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p 4.2.7.2 kohaselt arvestatakse üldelekter elamu elektriarvesti näitude järgi, võttes aluseks tarbitud elektri, millest arvestatakse maha korterite elektriarvestite näitude järgi tarbitud elekter ja soojuspumba näitude järgi vee soojendamiseks tarbitud elekter, tarnijaga sõlmitud lepingus fikseeritud tariifide alusel, kinnistusraamatusse kantud korterihoonestusõiguse üldpinna 1 m2 kohta. Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et avaldaja esitatu ei võimalda kontrollida kulupõhist jaotust üldelektri ja -vee osas, on puudutatud isikul kohustus täita üldkoosoleku otsust majandamiskulude kandmise ulatuse kohta. Tulenevalt KrtS § 41 lg 2 ei peaks majanduskava sisaldama kulusid, mille kandmine on põhikirja järgi seotud tegeliku tarbimisega. Kohtul puuduvad andmed 27.02.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise kohta. Kuivõrd arvetel kajastatud tariifid ei ületa majanduskavaga kehtestatuid, on avaldajal tasunõue majanduskava alusel. Puudutatud isik ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, miks temalt hoolduskulude või üldelektri ja -vee eest tasumise nõudmist saaks pidada vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on tegemist tavapäraste kuludega, mis tekivad kõigi korterelamute majandamisel. Seetõttu puudub alus KrtS § 40 lg 3 kohaldamiseks. Puudutatud isiku esitatu alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, et puudutatud isikul oleks avaldaja vastu nõue ega vastastikuste nõuete tasaarvestusega lõppemist. 3 Maakohus rahuldas avalduse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 289,14 eurot. Määruskaebus
20. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja avaldus rahuldamata. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja maakohus jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Maakohtu järeldused tõendite osas on vastuolulised. Avaldaja esitas arved ja majanduskavad, mis ei olnud piisavad nõude tõendamiseks. Maakohus leidis, et avaldaja esitatu põhjal ei ole võimalik kontrollida kulupõhist jaotust üldelektri ja vee osas, kuid avaldus siiski rahuldati. Kui kohus leidis, et pooled ei ole piisavalt tõendeid esitanud, siis tulnuks lisatõendite esitamise vajadust pooltele selgitada või jätta mõlemad avaldused rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isiku esitatud tõendid arvestamata. Puudutatud isik vaidlustas järgmiste kululiikide tasumist: hooldusfond, üldelekter, üldvesi, asutamiskulud, parkimiskord, juriidilised kulud, mis olid enammakstud 2018-2019 aasta jooksul. Vaidlustatud kulude summa on 250 eurot. Puudutatud isik esitas
21. märtsil 2021 selgituse selle kohta, kuidas tekkis tema nõue avaldaja vastu. Menetluse edasine käik
22. Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud.
23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus määras
2. veebruaril 2022 puudutatud isikule tähtaja oma vastuväidete põhjendamiseks ja tasaarvestatava nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite esitamiseks. Samuti määras ringkonnakohus
3. märtsil 2022 avaldajale tähtaja asjaolude väljatoomiseks ja tõendite esitamiseks.
4. Puudutatud isik tõi
5. veebruaril 2022 esitatud vastuses välja, et ta ei nõustu avaldaja esitatud arvetel toodud üldelektri kuluga ja ühel arvel toodud õigusabi kuludega. Tal on avaldaja vastu tasaarvestatav nõue 250 euro ulatuses, mis hõlmab perioodi
6. a kuni
7. a. Tema nõude aluseks on avaldaja pangakonto väljavõte, KÜ majandustegevuse aruanded
8. a ja
9. a.
10. Avaldaja vastus esitas ringkonnakohtule
11. märtsil 2022 vastuse, milles selgitas üldelektri ja ühel arvel toodud õigusabi kulu ning esitas kohtule tõendid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹ ja § 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. 4 11.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses esitatud avaldaja tõendid. 12. Tulenevalt

§ 613

lg 1 p 1 lahendatakse korteriühistu avaldus hagita menetluses.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab

§ 477

lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita menetluses

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvast uurimispõhimõttest tulenevalt määras kolleegium menetlusosalistele tähtaja asjaolude väljatoomiseks ja tõendite esitamiseks.

1. Puudutatud isik teatas ringkonnakohtule, et vaidlustab avaldaja esitatud arvetel märgitud üldelektri ja ühel arvel märgitud õigusabi kulud. Muus osas ei ole puudutatud isik arvetel märgitud kulusid vaidlustanud. 13.
2. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust, leides, et avaldajal on tasunõue majanduskava alusel. KrtS § 40 lg 2 viimase lause ja § 41 lg 2 järgi saab praegusel juhul lähtuda korteriühistu põhikirjas sätestatud kulude suuruse kujunemisest. Kuna põhikirjas on kulude suuruse kujunemine kokku lepitud, siis ei saa samade kulude kujunemise osas lähtuda majanduskavas toodud prognoositavast kogusest ja maksumusest. 13.
3. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 2 sätestab, et kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. 13.
4. Avaldaja on maakohtule esitatud avalduses selgitanud, et puudutatud isikule kuulub korter nr 7 üldpinnaga 54,8 m2 ning vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 4.2.7 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid. Põhikirja punktides 4.2.7.1 – 4.2.7.12 on kululiigid ja arvutamise põhimõtted. Avaldaja selgitas, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast. 13.
5. Kohtule esitatud põhikirja p-s 4.2.7.2 on ette nähtud, et elektri ühisostul on arvestuse aluseks vastavalt elamu elektriarvesti näitude järgi tarbitud elekter, millest arvestatakse maha korterite 5 elektriarvestite näitude järgi tarbitud elekter ja soojuspumba näitude järgi vee soojendamiseks tarbitud elekter tarnijaga sõlmitud lepingus fikseeritud tariifidele, kinnistusraamatusse kantud korterihoonestusõiguse üldpinna 1 m2 kohta. Põhikirjas sätestatud kulude jaotuses on lähtutud KrtS § 40 lg 2 teises lauses sätestatust. 13.
6. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule
7. märtsi 2022 ja
8. aprilli 2022 vastustes üldelektri kujunemise arvutuskäiku iga Elektrilevi ja AS-i Alexela arvete puhul eraldi. Puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud elektri ja üldelektri tariifide arvutuskäik on kolleegiumile arusaadav, mh selgitas avaldaja, et juhatus fikseerib korterite elektri ja üldelektri näidud varem, mistõttu tegelik tarbimine, mida arvutuskäigus kasutatakse, erineb võrguettevõtte ja elektrimüüja arvetel märgitust, sest võrguettevõttele saadetakse näidud automaatselt kell 00.00 viimasel päeval. Avaldaja nõue üldelektri osas on põhjendatud. 13.
9. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule, et arvel nr 119090071 märgitud õigusabi kulud tekkisid seoses kohtuvaidlusega tsiviilasjas nr 2-19-
10. Selle vaidluse ajal ei olnud ette nähtud eraldi fondi tulevikus tekkivate õigusabikulude katmiseks, seetõttu lähtuti selle kulu kandmisel ning kulu suuruse arvutamisel põhikirja p-st 4.2.7.11, mis näeb ette võimaluse nõuda tugiteenuste kulude kandmist tekkepõhiselt. Kolleegium leiab, et arvel nr 119090071 märgitud õigusabi kulud 4,09 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Avaldaja on esitanud kohtule õigusabikulude nõude aluseks oleva arve summas 60 eurot, millest 4,09 eurot on vastavalt puudutatud isiku osa (arvestades, et eluruumide käetava pinna suurus on 803,2 m2 ning avaldaja pind 54,8 m2 moodustab sellest 6,82%: 60*6,82%=4,09). Arve alusel on tekkinud korteriühistul tasumise kohustus, mistõttu ei ole vajalik tõendada, et arve on tasutud. 13.
11. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja üldelektri ja õigusabi kulud põhjendatud.
12. Järgmisena käsitleb kolleegium puudutatud isiku tasaarvestuse vastuväidet. 14.
13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 14.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et puudutatud isiku esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada, et puudutatud isikul oleks avaldaja vastu tasaarvestatav nõue. 14.
15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus korduvalt (
16. mai ja
17. septembri
18. a ning
19. märtsi
20. a menetlusdokumentides) puudutatud isikule selgitanud tõendamiskoormust, st tema kohustust tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid (tasaarvestuse aluseks oleva nõude kujunemise asjaolusid), kuid puudutatud isik ei ole seda teinud. Ringkonnakohus määras puudutatud isikule veelkord tähtaja tasaarvestatava nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks ja tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et puudutatud isikul tuleb välja tuua asjaolud ja esitada tõendid tasaarvestatava nõude kohta, sh tuleb esitada
21. ja
22. aasta arved ja iga arve puhul selgitada, milliste arvel toodud kuludega puudutatud isik ei nõustu ja seda põhjendada. Puudutatud isik eeltoodud asjaolusid ega tõendeid kohtule ei esitanud. Puudutatud isik leiab, et tema tasaarvestatava nõude aluseks on avaldaja pangakonto väljavõte, KÜ
23. a ja
24. a majandustegevuse aruanded. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus hinnata, millised majandamiskulud on puudutatud isiku poolt enam tasutud. Kolleegium selgitab, et avaldaja pangakonto väljavõte, KÜ
25. a ja
26. a 6 majandustegevuse aruanded ei tekita korteriühistu liikmele kohustusi. Eeltoodust tulenevalt puudub puudutatud isikul tasaarvestatav nõue avaldaja vastu.
27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.

15.

1. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 195,83 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 3 h ja 55 minutit. Nimekirja kohaselt tegi avaldaja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: kohtu kirjaga tutvumine 10 minutit, määruskaebusega tutvumine 25 minutit ja puudutatud isiku seisukohaga tutvumine 40 minutit; avaldaja seisukoha koostamine 2 tundi; kohtu 08.04.2022 kirjaga tutvumine 10 minutit ning sellele avaldaja seisukoha koostamine 30 minutit. Arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu on nimetatud toimingud ja nendeks kulunud aeg kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalikud. 15.
2. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 50 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja jääb hagita menetluses keskmise sarnase õigusteenuse eest makstava tasu piiridesse. Avaldaja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2).

15.3. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 195,83 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) 7