Obsah (14)

§ 230§ 232§ 445§ 430§ 163§ 654§ 651§ 456§ 442§ 329§ 238§ 652§ 231§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19280 Ko

) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lõige 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lõike 1 kohaselt.

1. Kohus juhindub perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lõike 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
2. Hageja palub välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab koos isaga. Isal ja emal on ülalpidamiskohustus lisaks hagejale ka tema venna suhtes. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et isa on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et isa on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Vastupidist väidet ei ole menetluses esitatud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt isa sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist 5 2-20-19280 vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest.
4. Kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes, sh hageja suhtes kuni 21.07.
5. Kostja teabe kohaselt on tema töötasu u 1050 eurot. Tulenevalt sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime keskmiselt 262 eurot kuus (1050:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal.
6. Hageja on esitanud elatise nõude alates 31.12.2020 kuni täisealiseks saamiseni 21.07.
7. Kostja on väitnud, et ta on hagejale andnud ülalpidamist vahetult ja ka raha kandmisega hageja pangakontole. Kostja on esitanud teabe ja tõendanud, et ta on teinud alates 31.12.2020 hagejale järgmiseid kulutusi: 31.12.2020-01.01.2021 toidukulu 24 eurot (120:5); alates 01.01.2021 toidukulu kuus 48 eurot (6x8); jaanuaris 2021 riided 17.48 eurot; 28.01.2021 hageja pangakontole kantud 10 eurot; 28.02.2021 kinopilet 5.10 eurot; 2020 septembris arvuti kogumaksumusega 809.98 eurot, millest kostja on elatise makseks arvestanud alates 2020 septembrist 12 kuu jooksul 67.50 eurot kuus; 05.02.2021-28.02.2021 hagejale kantud raha 78 eurot; 2021 märtsis hageja kontole kantud 50 eurot (01.03) ja 42 eurot (05.03).
8. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 (punktis 14) selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud.
9. Kuna hageja on 16.02.2021 menetlusdokumendis nõustunud, et kostja maksab elatise hageja pangakontole ja on 11.03.2021 e-kirjas selle nõusoleku tagasi võtnud, loeb kohus ajavahemikul 31.12.2021-31.03.2021 kostja poolt hageja pangakontole kantud raha elatise makseteks. Alates
10. a aprillist hageja pangakontole tehtud makseid kohus elatise makseteks ei loe, kuna vanemate vahel ei ole selleks kokkulepet.
11. Kohus ei loe kostja poolt makstava elatise hulka järgmisi kulutusi: 31.01.2021 lõhnastaja 18.49 eurot, 28.02.2021 popkorn ja väljas söömine 35 eurot ning kindlustusmakseid kindlustusfirmale Compensa Life Vienna Insurance Group SE 30 eurot kuus, kuna nimetatud kulud ei kuulu lapse esmavajaduste hulka. 05.03.2021 hageja pangakontole kantud summast ei ole 250 eurot põhjendatud arvestada elatise hulka, kuna isa teabe kohaselt on nimetatud summa kostjale tagastatud. 2021 aprillis hageja pangakontole kantud 40 eurot ei ole põhjendatud lugeda elatiseks, kuna isa ei ole ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele nõusolekut andnud.
12. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et kostja annab igakuiselt hagejale ülalpidamist vahetult 48 euro eest toidukuludena. Samuti loeb kohus igakuise elatise hulka 67.50 eurot kuus seoses hagejale
13. a septembris ostetud arvutiga.
14. a jaanuaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 12 eurot, 6 2-20-19280 riiete kulu 17.48 eurot ja hageja pangakontole kantud 10 eurot.
15. a veebruaris loeb kohus lisaks elatise hulka kostja poolt vahetult antud ülalpidamisena toidukulu 5.10 eurot ja hageja pangakontole kantud 78 eurot.
16. a märtsis loeb kohus lisaks elatise hulka hageja pangakontole kantud 92 eurot.
17. PKS-st tulenevalt on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanematel, mitte alaealisel endal või teistel isikutel. Seega ei ole asjakohased viited hageja viibimisele koos tüdruksõbraga ja hageja ülalpidamisele tüdruksõbra perekonna poolt. Hageja vanemad on üksmeelel selles, et hageja on töötanud isa autoremonditöökojas ja et isa on maksnud hagejale raha. Isa kinnitusel ei ole hagejaga sõlmitud töölepingut ja raha on hagejale maksnud isa oma palgast. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud isa poolt hageja pangakontole
18. a jaanuaris-veebruaris makstud raha kokku summas 490 eurot arvestada hageja iseseisvaks sissetulekuks ja selle võrra vähendada vanemate ülalpidamiskohustuse ulatust.
19. Riigikohtu seisukohast asjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata mh tema väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 31.12.2020 kuni 21.07.
20. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.
21. Hageja on palunud elatise välja mõista VV kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses (PKS § 101 lõige 1). VV 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus.
22. Kuna kostja on alates 31.12.2020 täitnud oma ülalpidamiskohustust osaliselt ja on andnud hagejale ülalpidamist osaliselt vahetult, rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise järgmiselt: 31.12.2020 eest 0 eurot (1 päev; 9.42-12); 2021 jaanuarikuu eest 137.02 eurot (292-12-48-17, 48-10-67, 50); 2021 veebruarikuu eest 93.40 eurot (292-48-5, 10-67, 50-78); 2021 märtsikuu eest 84.50 eurot (292-48-67, 50-50-42); 2021 aprillikuu eest 176.50 eurot (292-48-67, 50); 2021 maikuu eest 176.50 eurot (292-48-67, 50); 2021 juunikuu eest 176.50 eurot (292-48-67, 50); 2021 juulikuu eest 113.80 eurot (20x9.42=188.40; 48:31=1.55; 21x1.55=31; 67.50:31=2.18; 20x2.18=43.60).
24. a detsembri eest nõuab hageja elatist ühe päeva 31.12.2020 eest 9.42 eurot (292:31). Kuna kostja andis 31.12.2020 hagejale ülalpidamist vahetult ajal, kui hageja viibis kostja juures, vähemalt summas 12 eurot, ei ole põhjendatud 31.12.2020 eest elatist välja mõista. 7 2-20-19280 27.

§ 445

lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on taotlenud kohtu poolt tagasiulatuvalt alates 01.01.2021 elatise hageja kasuks välja mõistmisel kohtuotsuse täitmise korra määramist, mille järgi kostja peaks tasuma kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse igakuiselt summas mitte rohkem kui 20 eurot kuus, kuna kostja sissetulekud ei ole piisavad suurema summa tasumiseks ja kuna kostja täielikul ülalpidamisel on teine laps. Kohus jätab taotluse osaliselt rahuldamata, kuna väljamõistetud elatisesummad kuus ei ole suuremad kui kostja ülalpidamisvõime. Samuti on kostja teise lapse suhtes ülalpidamiskohustus ka lapse isal ja kostjal on kohustus teise lapse seadusliku esindajana kindlustada, et lapsele oleks tagatud ülalpidamine ka lahus elava vanema poolt ning esitada selleks vajadusel vastav nõue kohtusse. 28. Kohus määrab otsuse täitmise korra järgmiselt: elatise võlgnevus ajavahemiku 01.01.31.05.2021 eest kokku 667.92 eurot tuleb tasuda alates 01.08.2021 osadena nelja kuu jooksul s.o 166.98 eurot kuus. Igakuine makse tuleb teha iga kuu 15.kuupäevaks X pangakontole. 29.

§ 430

lõike 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti, kui on välja mõistetud käesolevas otsuses, tuleb kohtule esitada allkirjastatud kompromissileping. 30.

§ 163

lõike 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamata osas. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt jaanuari eest välja kokku 252.52 eurot, veebruari eest kokku 208.90 eurot, märtsi eest kokku 200 eurot, aprilli, mai ja juuni eest igakuiselt 292 eurot ning juuli eest 188.40 eurot.
2. Maakohus arvestas põhjendamatult arvuti ostmise kulu kostja elatisemaksete hulka. Tegemist ei olnud kostja vahendite arvelt ostetud arvutiga. Faktiliselt osteti arvuti hageja kogumiskontole hoiustatud raha eest. Esmalt andis arvuti ostmiseks hagejale (sula)raha 800 eurot isa ning seejärel kandis kostja, kes omas hageja kogumiskonto käsutamisõigust, nädal pärast arvuti soetamist hageja kogumiskontol olevate rahaliste vahendite arvelt 800 eurot hagejale. Kuigi ka hoiukontole kantud summade puhul on tegemist vanemate säästudega, ei järgi seadusandja mõtet ülalpidamise andmisest olukord, milles antud säästudega n.ö tasaarvestatakse ülalpidamise kohustus. Seda enam, et säästetud summade puhul on tegemist mõlema vanema panusega hageja tulevikku. 8 2-20-19280
3. Põhjendamatu on igakuiselt elatise vähendamine 48 euro võrra. Selline toidule tehtav kulutus on tõendamata, kuna hageja ei ole rohkem kui pool aastat kostja pool viibinud. Isegi juhul, kui lugeda kostja väited õigeks, ei ole põhjendatud kulutuste etteulatuv mahaarvamine. Selliselt elatise vähendamine ei ole PKS § 100 järgi lubatav. Lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem, kes lapsega koos ei ela või ei osale lapse kasvatamises, ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.
4. Maakohus arvutas põhjendamatult kostja ülalpidamisvõime vaid saadava töötasu põhjal. Kostja saab endale ka nii hageja kui tema venna eest makstava riikliku toetuse 60 eurot kuus kummalegi lapsele. Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles kohus arvestas elatise vahetult tasutuks arvuti eest lapse isale ülekantud summast ½ osas. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja suurendab väljamõistetavat elatist. Muus osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Tühistamata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Otsuse osaline muutmine ei too praeguses asjas kaasa maakohtumenetlusega seotud kulude uuesti jaotamise vajadust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse kulud. 37.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on hageja kaevanud otsust osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Seega osas, milles maakohus hagi rahuldas, on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lõige 1).

38.

§ 442lõike 5 alusel lahendab ringkonnakohus esmalt poolte seni lahendamata taotlused.

Hageja 30.03.2022 menetlusdokumendile on lisatud ostutšekk, millelt nähtub, et hageja ostis 15.09.2020 Lasnamäe Euronics kauplusest sülearvuti 799.99 euro eest. Menetlusdokumendis ei sisaldu taotlust tšekk täiendava tõendina tsiviilasja materjalidesse vastu võtta, mistõttu jätab kolleegium selle tähelepanuta ja eemaldab tsiviilasja pabertoimikust. Kohus selgitab, et isegi juhul, kui taotlus dokumendis sisalduks, tuleks see jätta

§ 329lõike 1 ning § 652 lõike 3 punkti 2 ja lõike 4 koosmõjus rahuldamata.

Hagejal oli võimalik esitada see tõend juba maakohtus ja apellatsiooniastmes ei ole toodud esile elulisi asjaolusid, millised õigustaksid tõendi alles apellatsioonimenetluse lõppstaadiumis esitamist. Lisaks märgib kolleegium, et tõend tuleks jätta vastu võtmata ka

§ 238

lõike 1 punkti 1 alusel, kuna asjaoludes, mis sellelt tõendilt nähtuvad (kes, millal, mida ja millise hinnaga kauplusest ostis), poolte vahel maakohtus vaidlust ei olnud. Kuna menetlusdokumentide lisad on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu. 9 2-20-19280 39. Vastustaja esitas 09.08.2021 vastusega kaebusele 22.09.2020 maksekorralduse 820 euro ülekandmise kohta hageja isale ja väljavõtte kontost, kust nähtub peale maakohtu otsust raha kandmine hagejale ja tema isale. 30.03.2022 menetlusdokumendi lisana esitas vastustaja enda konto väljavõtted alates jaanuarist 2021, sh summade tasumise kohta hagejale. Ka kostja menetlusdokumendid ei sisalda taotlusi täiendavate dokumentaalsete tõendite apellatsiooniastmes vastu võtmiseks, mistõttu jätab kolleegium need tähelepanuta ja eemaldab tsiviilasja pabertoimikust. Sarnaselt eelmises põhjenduste punktis märgitule on kolleegium ka kostja tõendite osas seisukohal, et kui taotlused oleksid esitatud, tuleks need jätta rahuldamata

§ 238lõike 1, § 329 lõike 1 ning § 652 lõike 3 punkti 2 ja lõike 4 koosmõjus.

Apellatsioonimenetluses ei vaielda maakohtu otsuse täitmise, vaid selle sisulise õigsuse üle. Ka kostjal oli maakohtus kohustus ja võimalus esitada esimesel võimalusel ära kõik asjassepuutuvad tema vastuväiteid tõendavad tõendid. Kuna menetlusdokumentide lisad on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu. 40. Ringkonnakohus selgitab, et sarnaselt uute tõenditega on apellatsiooniastmes piiratud uute väidete esitamine, kui selleks ei ole

§ 652lõikest 3 tulenevaid aluseid ja esitamist ei ole lõike 4 kohaselt põhjendatud.

Eeltoodu alusel jätab kolleegium tähelepanuta mõlema poole apellatsiooniastmes esitatud uued asjaolud ja lähtub kaebuse lahendamisel maakohtus esitatust. Arvestades apellatsioonkaebuse piire jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka kõik poolte väited, mis on kaebuses või vastuses sellele või hilisemates menetlusdokumentides esitatud seonduvalt hageja venna ülalpidamise asjaoludega.

1. Hageja ei nõustu, et maakohus arvestas ema poolt ülalpidamiskohustuse vahetult täidetuks arvuti ostukulu ulatuses. Kaebuse kohaselt ei olnud tegemist ema rahaliste vahenditega, vaid hageja kogumiskontole vanemate poolt hoiustatud rahaga. Esmalt andis arvuti ostmiseks sularaha isa, aga ema, kel oli hoiustamiskonto käsutamisõigus, kandis üle 800 eurot nädal aega peale arvuti ostmist. Hoiukontole kantud summad on vanemate säästud panustamaks lapse tulevikku. Vastuses kaebusele on kostja seisukohal, et hageja võttis maakohtus õigeks arvuti ostmise kostja poolt.
2. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga osaliselt. Maakohus asus seisukohale, et ema väitis ja tõendas, et kandis
3. a septembris kulu 799.99 + 9.99 = 809.98 eurot, mis on mõistlik jagada 12 kuu peale, seega igakuine kulu 67.50 eurot. Maakohtu otsustuse aluseks olid: 1) ema väited 03.02.2021 ja 08.03.2021 menetlusdokumentides selle kohta, et ostis pojale hiljuti arvuti, kuna lapsel on seda vaja õpinguteks ja vaba aja veetmiseks; 2) hageja 16.02.2021 menetlusdokumendi punktis 7 kinnitas tema arvele kogutud rahast kostja poolt arvuti ostmist.
4. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et maakohus tõlgendas ebaõigesti hageja 16.02.2021 lauset: „Hageja esindajal on hea meel, et kostja ostis X-le tema arvele kogunenud rahast arvuti, kuid …“ Vaidlustatud otsusest nähtuvalt luges maakohus selle kulu tehtud ema arvelt ega pidanud vajalikuks pooltelt täpsustada, kelle rahaliste vahendite arvelt 800 eurot siiski tasutud oli. Apellatsioonimenetluses ei ole pooltel vaidlust, et see raha oli ema poolt üle kantud kontolt, kuhu vanemad oli kogunud hagejale raha. Kolleegium on seisukohal, et tegemist oli seega vanemate ühisvaraga, mis kuulub neile võtdsetes osades. Seega on põhjendatud lugeda arvuti ostuks tehtud kulust ½ kantuks ema ja ½ isa poolt.

§ 231

lõike 2 teise lause kohast omaksvõttu asjaolu kohta, et 800 eurot oli tasutud ema rahalistest vahenditest, ei saa maakohtus esitatud hageja menetlusdokumentidest välja lugeda. 10 2-20-19280

1. Eeltoodust tulenevalt teeb ringkonnakohus väljamõistetud elatise ümberarvestuse selliselt, et arvestab ema poolt arvutiga seonduvalt tehtud vahetuks kuluks 400 eurot, mis jagatuna 12 kuu peale moodustab 33.33 eurot kuus. Kuna kaebuses ei vaielda, et arvutikaaned 9.99 euro eest ostis ema, siis järelikult on põhjendatud arvestada perioodil 01.01.-30.06.2021 miinimumelatisest maha mitte 67.50 eurot (nagu tegi maakohus), vaid 34.16 eurot. Juulikuu 2021 20 päeva eest tuleb proportsionaalsest miinimumelatisest arvestada maha 65% 34.16-st = 22.20 eurot, mitte 43.60 eurot nagu tegi maakohus. Seega kujuneb kostjalt väljamõistetav elatis järgmiselt: jaanuari eest 292-12-48-17.48-10-34.16=170.36 eurot; veebruari eest 292-48-5.10-34.16-78=126.74 eurot; märtsi eest 292-48-34.16-50-42=117.84 eurot; aprilli, mai ja juuni eest igas kuus 292-48-34.16=209.84; juuli eest 113.80 eurot (20x9.42=188.40)-(20x1.55=31)22.20=135.20 eurot.
2. Muus osas ringkonnakohus kaebuse rahuldamiseks alust ei näe. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.
3. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles kohus luges ema poolt igakuiselt ülalpidamiskohustuse vahetult täidetuks 48 euro osas (juulikuus proportsionaalselt 31 euro osas). Maakohus arvestas, et kostja kulutab keskmiselt sellise summa toidule ajal, kui hageja viibib tema juures. Väite poja viibimisest ema juures kuus 5-6 (ka 6-8) korda tõi ema esile 08.03.2021 menetlusdokumendis, kus selgitas, et sel ajal nad käivad koos Lidos või kohvikus ja ema ostab pojale mh toitu ning et alati, kui poeg käib ema juures, ema toidab teda. Ema selgitas, et tavaliselt kulub tal poja toidu peale u 6 eurot ühel korral. Väitele, et hageja külastab ema, hageja esindaja maakohtus vastu ei vaielnud. Kuna hageja ei vaielnud vastu ka väitele, et poeg veetis emaga 2020/2021 aastavahetuse, siis oli maakohtu jaoks piisava elulise veenvusega tuvastatav kostja väide, et ema korrapäraselt kohtub vanema pojaga ja sel ajal teeb kulutusi tema toidule. Nimetatud veendumust kinnitab kaebuse väide, et hageja ei ole enam kui pool aastat ema juures viibinud. Arvestades, et kaebus esitati 07.07.2021, saab järeldada, et enne veebruarikuud 2021 laps siiski ema juures viibis. Kuna maakohus veendus, et ema oli teinud kulutusi toidule vähemalt hagi esitamiseni, oli põhjendatud lugeda see kulu osaliselt ema poolt kaetuks ka tulevikus, kuna kohtu ette toodud elulistest asjaoludest ei olnud mõistlik järeldada, et ema ja laps edaspidi ei kohtuks. Apellandi käsitlus 30.03.2022 menetlusdokumendis

§ 231

lõike 2 kohase faktilise väite omaksvõtu kohta ei ole praeguses asjas asjakohane, kuna maakohus sellest lahendi tegemisel ei lähtunud. 47. Hageja vaidlustab, et maakohus jättis kostja ülalpidamisvõime tuvastamisel arvestamata, et emale laekub hageja eest igakuine riiklik toetus 60 eurot. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Nimetatud asjaolu ei toonud kumbki pool maakohtu ette. Kaebuses ei ole hageja

§ 652

lõike 4 kohaselt põhjendanud, miks ta seda vastuväidet kostja väidetele ei saanud maakohtus esitada. Seega jätab kolleegium hageja uue vastuväite tähelepanuta. 48.

§ 654lõike 22 alusel nähtub ringkonnakohtu otsusest kehtiva resolutsiooni sõnastus.

Kuna maakohtu poolt määratud otsuse täitmise korda ei vaidlustatud, sisaldub see tervikresolutsioonis sõltumata asjaolust, et maakohtu poolt rahuldatud osas on kostja otsuse täitnud. Ringkonnakohtus kostja (alternatiivset) taotlust otsuse täitmise korra määramiseks ei esitanud. Seega tuleb täiendav elatis tasuda peale otsuse jõustumist üldises korras. 11 2-20-19280 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49. Sõltumata kaebuse osalisest rahuldamisest jääb ka praeguse otsusega hagi rahuldatuks osaliselt. Seega puudub alus muuta maakohtu poolt kohaldatud menetluskulude jaotust. 50. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 163lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Tsiviilasja hinna määramine 51.

§ 442

lõike 2 punkti 51 kohaselt tuleb kohtuotsuse sissejuhatavas osas märkida mh tsiviilasja hind. Vaidlustatud otsuses maakohus seda teinud ei ole. Seega tuleb ringkonnakohtul maakohtu viga parandada (

§ 137lõike 11).

Hageja esitas maakohtule 31.12.2020 hagi elatise saamiseks seaduses ettenähtud miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni, seega kuni 21.07.2021. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse vaidluses on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Praeguses asjas on hageja nõutavate maksete kogusummaks (292 x 6) + ((292:31) x 20) = 1950.40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12