RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-12495 Otsuse kuupäev Tartu, 18. mai 2022. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kai Kullerkupp ja Tamb

) §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Pressiteade ei sisalda hageja kohta faktiväiteid. Tegemist on kolmanda isiku kahtlusega, et nõudekirjas võivad esineda väljapressimise tunnused. See on väärtushinnang selle kohta, et hageja nõudekirjad võivad viidata väljapressimisele. Kuna kostja avaldas väärtushinnangu, ei ole alust rahuldada hageja nõuet lükata ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Kostja tegevus ei ole õigusvastane

§ 1046tähenduses, sest postituse sisu ei ole laimav.

Tsiviilasjas nr 2-20-11307 kinnitas kohus hageja ning õigusbüroo ja tema juhatuse liikme kompromissi, milles hageja avaldas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ja tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Hageja kinnitus, et esialgne postitus ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, kehtib ka postituse taasavaldamise kohta. 2

§ 1046

lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kohustus taluda kriitikat ning kostjal oli mõistlik õigustus avaldada hageja tegevuse kohta arvamust. Kostja selgituse kohaselt sai ta hagejalt alusetu nõudekirja, millele ei ole kohtumenetlust järgnenud, mistõttu talle tundus, et pressiteates avaldatu võib olla hageja kohta kohane kriitika. Kostja motiivid nähtuvad ka tema postitusest. Kostja eesmärk oli edendada arutlust sõnavabaduse piiride üle. Pressiteate taasavaldamine ei ole õigusvastane ka pressiteate sisu ja ajendit ning selles andmete avaldamise viisi arvestades. Mõistliku isiku standardi järgi ei ole postituses avaldatud, et hageja on väljapressija. Pressiteade on käsitatav kriitikana hageja kutsetegevusele valdkonnas, milles hageja on avalikkuses tuntud. Hageja on vandeadvokaat, kelle üheks peamiseks tegevusalaks on laimukaasused. Kriitika avaldamine advokaadi töömeetodite ja nõudekirjade esitamise viisi suhtes on lubatud. Advokaat peab oma tegevuses arvestama, et ta võib sattuda avalikkuse tähelepanu alla ning tema tegevust võidakse hinnata ja kritiseerida mh meedias ja põhjendamatult. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et ta on avaliku elu tegelane. Pressiteate taasavaldamine ei olnud õigusvastane ka seetõttu, et teate autor on õigusbüroo, kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et sotsiaalvõrgustiku eraisikust kasutajad peaks saama tugineda professionaalsete meediaväljaannete artiklites avaldatud faktiväidetele (

§ 1047lg 3) ja neilt ei peaks nõudma artiklis avaldatu tõendamist.

See kohaldub

§ 1046

alusel ka taasavaldaja põhjendamiskohustuse ulatuse määramise ja avaldamise õigusvastasuse hindamise korral. Õigusbüroo avaldatu peaks olema eraisiku jaoks vähemalt sama usaldusväärne, kui professionaalse ajakirjandusväljaande avaldatu. Praegusel juhul oli tegemist õigusbüroo pressiteatega, millest mõistlik keskmine isik võib eeldada kaalutletust ja professionaalset sisu, samuti sõnastuse õiguslikku ja faktilist korrektsust. Mõistlik keskmine inimene ei pea eeldama, et juristi koostatud ja õigusbüroo avaldatud postitus sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid. Järelikult ei pea kostja pressiteates sisalduvaid väiteid põhjendama. Kuna kostja tegu ei ole õigusvastane

§ 1046

lg 1 tähenduses, ei ole vaja kontrollida muude nõude eelduste täidetust, sh kahju olemasolu ja ulatust ning põhjuslikku seost. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas kostja faktiväite, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida, ning sellest järeldub vähemalt kaudselt, et hageja on väljapressija.

§ 1047lg 4 on rakendatav ka kaudselt avaldatud faktiväidete suhtes.

Maakohus leidis valesti, et tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromiss kehtib ka praeguses vaidluses. Kostja avaldatud väidete tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku standardist ning konkreetsest ajast ja teksti sisust. Keskmine isik saab kostja avaldatust aru, et hageja on kostja arvates väljapressija. Isikule kuritegude 3

§ 1047lg-s 3 sätestatud põhjalikkusega, ei saa ta vastutusest vabaneda.

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja mõistis temalt välja hageja menetluskulu 750 eurot. Kostja postituses taasavaldatud andmed on väärtushinnangud

§ 1046lg 1 tähenduses.

Kuna kostja avaldatud andmed on hinnangulised, on neid võimalik põhjendada, mitte aga tõendada nende sisu tõelevastavust. Vaidlusaluses postituses on muu hulgas avaldatud, et õigusbüroo poole on pöördunud mitu inimest, kes on seadnud kahtluse alla hageja advokaadibüroo väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalsuse, kuna selles on kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Kuigi postitusest tervikuna tuleneb, et advokaadibüroo ja hageja tegevust on samastatud, ei ole postituses kirjas, et hageja on väljapressija. Postituses on vahendatud õigusbüroo klientide arvamusi hageja advokaadibüroo saadetud nõudekirja kohta. Kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtuvalt teise isiku tegevuse kohta andmeid, mis sisaldavad mh tema juriidilisi arusaamu, on tegemist väärtushinnanguga. Tsiviilasjas nr 2-20-11307 menetles maakohus hageja hagi pressiteate avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liikme vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Selles tsiviilasjas sõlmisid pooled 30. oktoobril 2020 kompromissi, milles hageja tunnistas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ega tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Praeguses asjas on kostja taasavaldanud õigusbüroo avaldatud tsiviilasjas nr 2-20-11307 vaidluse esemeks olnud pressiteate. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-11307 olid teised menetlusosalised ning kompromiss kehtib üksnes viidatud tsiviilasja menetlusosaliste suhtes, on kompromissimäärus käsitatav kirjaliku tõendina, millele saab tugineda ka praeguses tsiviilasjas. Kompromissis sisalduv hageja kinnitus tõendab, et ka kostja taasavaldatud samasisuline postitus ei ole õigusvastane

§ 1046lg 1 tähenduses.

Maakohus hindas kõiki

§ 1046

lg 1 teises lauses märgitud asjaolusid kogumis ja asus põhjendatud seisukohale, et kostja taasavaldatud andmed ei ole õigusvastased vaatamata teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis sisalduvale hageja kinnitusele. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud hageja väide ei anna alust järeldada vastupidist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kassatsiooniastme menetluskulu 740 eurot. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Kuna kostja süüdistas hagejat väljapressimises vähemalt kaudselt, kohaldub asjas

§ 1047lg 4.

Kohtud eksisid

§ 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 kohaldamisel, kuna jätsid tähelepanuta, et kostja pidi esmalt tõendama, et tema esitatud väärtushinnangud on esitatud tõeste asjaolude alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõudekirjades sisaldusid kõik väljapressimise tunnused, st hageja käitus väljapressijana. Kostja tegevus on nii ebaõige faktiväite kui 4

§ 1045lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047).

11. Kohtud leidsid kolleegiumi varasemale seisukohale tuginedes, et õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisega on kostja selle avaldanud

§-de 1046 ja 1047 tähenduses (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel on

§-de 1046 ja 1047 järgi erinevad eeldused ja tõendamiskoormis. Erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Kuna kohtud leidsid, et kostja avaldas väärtushinnanguid, pidid nad tuvastama nende avaldamise õigusvastasuse

§ 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses ning kostja süü

§-de 1043 ja 1050 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul on kohtud kostja avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse kindlakstegemisel eksinud. 5

§ 1046

lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane. Kohtute seisukoha järgi ei ole kostja tegevus

§ 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses õigusvastane mh põhjusel, et hageja on tsiviilasjas nr 2-20-11307 kohtu kinnitatud kompromissis avaldanud, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole nimetanud hagejat ja tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud kohtute järeldus, et hageja tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromissis õigusbüroo pressiteate kohta tehtud kinnitus on oluline ka kostja poolt sama pressiteate avaldamise õiguspärasuse hindamise jaoks. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Olukorras, kus tsiviilasja menetlusosalised erinevad teise tsiviilasja menetlusosalistest, on kohtul üldjuhul võimalik hinnata teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (vt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552/156, p 32 ja selles viidatud kohtupraktika). Kolleegium leiab seetõttu, et praeguses asjas ei saa kostja tegevuse õigusvastasuse puudumist põhjendada eelviidatud kompromissiga, mille eesmärk oli lõpetada selle tsiviilasja menetlusosaliste vaheline vaidlus vastastikuste järeleandmiste teel (TsMS § 430 lg 1 koostoimes

§ 578lg-ga 1).

Kostja ei olnud viidatud tsiviilasjas menetlusosaline. Lisaks ei nähtu maa- ega ringkonnakohtu otsusest ja pooled ei ole ka väitnud, et kohtu kinnitatud kompromissis tuvastati, et hageja kohta vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane. 13. Kuna

§ 1046

lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Kostja põhjendas vaidlusaluses pressiteates sisalduvaid väärtushinnanguid hageja poolt eri isikutele (sh kostjale) esitatud nõudekirjadega. Seetõttu pidi maakohus vaidluse lahendamiseks tegema mh kindlaks nii pressiteate kui ka väidetavate nõudekirjade sisu, kusjuures nende olemasolu ja sisu tõendamiskoormis lasus kostjal (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kui asja uuel läbivaatamisel ei leia kinnitust nõudekirjade olemasolu või nende sisu vastavus kostja väidetule, võib see viidata väärtushinnangu ebakohasusele. Maakohus märkis kostja avaldatud pressiteate väljendusviisi analüüsides, et pressiteates esitatud kriitika põhjendamatust ei ole võimalik hinnata, kuna pooled ei ole esitanud kohtule nõudekirju, mille alusel võis nende saajatel tekkida kahtlus hageja kutsetegevuse suhtes. Samas leidis maakohus, et nõudekirjades sisalduvad asjaolud ei ole vaidluse lahendamiseks olulised. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Olukorras, kus maakohus leidis, et kostja avaldas hageja au teotavaid väärtushinnanguid, pidi ta õigusvastsuse hindamisel

§ 1046

järgi mh hindama seda, kas hageja esitas nõudekirjad nende adressaatidena nimetatud isikutele ja mida hageja ühes või teises nõudekirjas avaldas. Ilma selleta ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kostja tegu oli õigusvastane. Maakohus pidanuks tulenevalt TsMS § 351 lg-s 1 ja § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatust selgitama pooltele vajadust hinnata mh hageja nõudekirju ning kostja kohustust need nõudekirjad esitada ja nende sisu alusel enda avaldatud väärtushinnangut põhjendada. Kui kostjal ei oleks olnud võimalik hageja nõudekirju esitada, oleks tal olnud õigus taotleda kohtult tõendite kogumist TsMS § 236 lg 2 järgi. 6

§ 1046lg 1 kohaldamisel oluline.

Enne teise isiku varem avaldatud pressiteate avaldamist pidi kostja hindama selles pressiteates sisalduvate väärtushinnangute kohasust, mh seda, kas sellise hinnangu andmise aluseks esinesid kohased faktilised asjaolud (vt ka otsuse p 13). 15. Kohtud leidsid iseenesest õigesti, et

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97;
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist. Seetõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit. See tähendab, et juhul, kui hageja on avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada

§ 1046

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas. Ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat veel avaliku elu tegelaseks. 16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestades teha kostja tegevuse õigusvastasus kindlaks

§ 1045lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.

Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse

§ 1050lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis.

1. Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada. Kolleegium juhib poolte ja maakohtu tähelepanu sellele, et kassatsiooniastme menetluskuludena ei pea teine pool hüvitama menetlusosalisele kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni ega õigusabikulu, mis kanti seoses esindajaga, kes ei saanud olla kassatsiooniastmes esindajaks (TsMS § 218 lg-d 3 ja 4). Hagejale tasutud kautsjoni tagastab Riigikohus. Kostjale on selgitatud, et teda võib Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Kostjal ei olnud kassatsiooniastmes vandeadvokaadist esindajat, kassatsioonkaebusele esitatud vastuse allkirjastas kostja ise. Sõltuvalt asja lahendamise tulemusest määratakse hagejale või kostjale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kindlaks kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.
2. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
3. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 7