Obsah (11)

§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 318§ 189§ 319§ 315

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2021.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1157 (19230100732) Kohtunik Rahvakohtunikud

§ 180

lg 1 alusel jätta rahuldamata süüdistatava ja tema lepingulise kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlused.

§ 180

lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Taivo Vallaskilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1655.67 € (üks tuhat kuussada viiskümmend viis eurot kuuskümmend seitse senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:    27.67€ tunnistaja K. K. (K.) kohtusse ilmumise kulu (I, 79-80;

§ 175

lg 1 p 2), 168 € ekspertiisikulu (

§ 175

lg 1 p 3), 1460 € sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulu 1655.67 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99921700038190 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004  SWEDBANK EE502200221014193355  LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-1157, menetluskulu 17.09.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

§ 180

lg 3 alusel, tagamaks Taivo Vallaskile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1655.67 € tasuda 12 jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 137.97€ (ükssada kolmkümmend seitse eurot üheksakümmend seitse senti) ja 12.-l kuul tasuda 138 € (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 koostoimes

§ 180lg 3, Kar

S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise aine ekspertiisist (XXX.a ekspertiisiakt nr XXX) alles jäänud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse läbiotsimisel tehtud fotod CD-R plaadil (ümbrikus: II köide, lk 20) ning pakendid nr A18 0019934 (II köites, lk 42) ja nr A18 0019935 (II köites, lk 43) koos neis olevaga.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada Põhja Prefektuuris 10.12.2019.a akti nr 19ATH00547 (II, 38) alusel hoiul olevad esemed (purgid, karbid, mullad, niidistikud jmt). Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:    Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ekspertiisist alles jäänud seente osas, Põhja Prefektuurile seal hoiul olevate asitõendite hävitamiseks, Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 01.oktoobriks 2021.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

1. ja
2. augustil 2021 ning 03., 16., ja
3. septembril 2021 menetles Tartu Maakohus üldkorras menetluses kriminaalasja Taivo Vallaski süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi. Maakohtus jäi prokurör süüdistuse juurde ja seda ei muutnud ning taotles Taivo Vallaski suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. Taivo Vallask ennast maakohtus süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud ja taotles enda õigeksmõistmist ning menetluskulude talle hüvitamist ja alusetult vabaduse võtmisega seonduva kahju hüvitamist. Kaitsja oli enda kaitsealusega samal seisukohal. Maakohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Taivo Vallask ennast talle KarS § 184 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, on tema süü veenvalt tõendatud. Taivo Vallaski käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kõrvaldamata kahtlused asjas puuduvad. Taivo Vallaski suhtes on põhjendatud teha süüdimõistev kohtuotsus. Psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente enda elukohas hoidmine Kohtulikul uurimisel maakohtus leidis veenvalt tõendamist Taivo Vallaski süü selles, et ta hoidis enda elukohas XXX aadressil XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni XXX läbiotsimiseni kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. XXX.a läbiotsimisprotokolliga (II, 1-20) on tõendatud, et XXX.a kell 11:35-13:15 toimus läbiotsimine XXX. Läbiotsimisprotokolli punktis 6 kajastatuga on tõendatud, et korter aadressil XXX asub IV korrusel, korteris on WC, vannituba, 2 magamistuba ja suur tuba, mis ühineb köögiga (II, 2). 3 Läbiotsimise juures viibis ka selles korteris elav Taivo Vallask, kes allkirjastas läbiotsimisprotokolli märkusteta, kinnitades selles omakäeliselt: „Protokoll läbi loetud märkusi ei ole“ ning lisas ka enda allkirja (punkt 9: II, 4). Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Taivo Vallaski ütlused (II, 41, 83-89) selle kohta, et kuivatatud seente tema elukohast leidmise ajal asus ta teises toas (II, 84 all), seljaga seente asukoha poole, laua taga (II, 85). Läbiotsimisel tehti läbi otsitavast kohast fotod (asuvad: II köites, lk 6-19: paberkandjal ja digitaalselt CD-R plaadil: II köites, lk 20 ümbrikus). Läbiotsimisel tehtud fotodelt (II, 15-16) ja läbiotsimisprotokolli punkti 6 alguses kajastatud korteri ruumide paigutusest (II, 2) nähtub, et suur tuba ühineb köögiga ning köögist läbi suure toa on näha magamistuppa ja seal asuvat öökappi, mille alumisest sahtlist leiti soonkinnisega kilekotis ja plastkarbis kuivatatud seente viljakehad. Suurest toast magamistoa suunas tehtud fotolt (II, 16) nähtub, et magamistoas on öökapi alumine sahtel avatud ja selle juures seisab üks märkmeid tegev pükskostüümis naine, seljas pikem jakk. Köögist tehtud fotolt (II, 15) nähtub, et palja ülakehaga mees istub laua taga, näoga akna poole ja seljaga suure toa ning sealt edasi jääva magamistoa poole, köögilaua ja istuva mehe vahetus läheduses lamab suur koer. Jõuline ülakeha ja mehe lähedusse hoidev koer viitavad sellele, tegemist on selles korteris koos koeraga elava Taivo Vallaskiga. Sellega on kooskõlas ka juba eelnevalt viidatud T.Vallaski ütlused selle kohta, et ta oli kuivatatud seente leidmise ajal seljaga seente asukoha poole (II, 84-85). Eeltoodu alusel ei ole kohtul alust kahelda selles, et Taivo Vallaskil oli olemas võimalus enda elukoha läbiotsimisel juures viibida ning näha ka magamistoast öökapi alumisest sahtlist kuivatatud seente viljakehade leidmist. Asjaolu, et T.Vallask eelistas läbiotsimise ajal viibida koos koeraga köögis ja istuda seal köögilaua taga, ei muuda läbiotsimist ebaseaduslikuks ega anna põhjendatud alust selle õiguspärasuses kahtlemiseks. Läbiotsimisprotokolli punktis 6 kajastatuga on tõendatud, et läbiotsimisel leiti magamistoast nr 1 kapi alumisest sahtlist mingrip kott seentega ja plastiktops seentega (II, 2). Läbiotsimisprotokolli punktis 4 kajastatuga on tõendatud, et läbiotsimisel tehti fotod mobiiltelefoniga iPhone (II, 1). Need fotod asuvad CD-R plaadil (II, 20: ümbrikus) ja paberkandjal toimikus (II, 6-19). Fotodelt nähtuvaga on tõendatud, et magamistoas väikse öökapi alumises sahtlis on üks soonkinnisega läbipaistev kilekott seentega ja üks läbipaistev plastkarp seentega (II, 6-10). Seentega kilekott asub seentega plastkarbi peal. Fotodelt on näha, et seentega plastkarp ja seentega kilekott asuvad öökapi alumises sahtlis Apple mobiiltelefoni iPhone kõrval, samas näha ka telefoni laadija valget värvi juhet, öökapi peal on kaks suure numbrilauaga meeste käekella, neist üks helepruuni värvi rihmaga ja teine tumedat (musta) värvi rihmaga. Sama öökapi peal on ka üks väike metallist lusikas, nn teelusikas. Fotodelt nähtuvalt asetseb selles magamistoas voodi toa nurgas ja on kahe küljega, s.o peatsiga ja ühe pika küljega vastu seina, voodi juures ja vahetus läheduses on ainult üks väike öökapp. Teisi kappe, lauakesi jmt voodi juures ja läheduses ei asu. Fotodelt nähtuvalt ei ole soonkinnisega kilekott ja plastkarp oma suuruselt kõige väiksemad, aga samas pole nad ka suured. Plastkarp ei ole seeni päris täis ja ka kilekott on alla pooles ulatuses seentega täidetud. Fotodelt nähtuvalt ei ole tegemist värskete seentega, vaid kuivatatud seentega. Kuna seentega kilekott on suletud, kuid seentel kahjustusi, hallitust jmt näha pole ning seened on kergesti ära tuntavad, selgesti on eristatavad seente jalad ja kübarad, siis on soonkinnisega kilekotis tegemist hästi kuivatatud ja säilinud seentega. Ka plastkarbis on kergesti eristatavad seente 4 jalad ja kübarad ning neil ei ole kahjustusi, s.h hallitust jmt näha. Ka plastkarbis on tegemist hästi säilinud ja hästi kuivatatud seentega. Visuaalselt on selgesti aru saada, et nii kilekotis kui ka plastkarbis on seened, seentel on ära tuntavad nii jalad kui ka kübarad ning seente viljakehade juures ja vahel ei ole näha prügi, rämpsu, mulda, hallitust jmt. Visuaalselt on tegemist täiesti puhaste ja hästi kuivatatud seentega. Võhikul ei ole võimalik välja tuua olulisi erinevusi plastkarbis ja kilekotis asuvate kuivatatud seente vahel. Nii plastkarbis kui ka kilekotis on tegemist väiksemat tüüpi seentega, ühtegi suure kübaraga ja pika jalaga seent näha pole (II, 6-10). Läbiotsimisprotokolli punktis 7 alapunktide 6 ja 7 all kajastatuga on tõendatud, et läbiotsimisel ära võetud eelnimetatud seentega kilekott ja seentega plastkarp pakendati paberkottidesse (II, 3). Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Taivo Vallaski ütlused (II, 41, 83-89) selle kohta, et läbiotsimisel leitud kuivatatud seened pakendati tema juuresolekul laua taga, kuid pakendamise üksikasju ta ei mäleta (II, 85 ülal). Neid paberkottides pakendeid, millistest ühes soonkinnisega kilekott (II, 43) ja teises plastkarp (II, 42), vaatles kohus ka kohtuistungil kohtulikul uurimisel, avas mõlemad pakendid ja veendus, et neist ühes on väiksemat sorti läbipaistev soonkinnisega kilekott ja teises on väiksemat tüüpi läbipaistev plastkarp, milliseid on näha ka läbiotsimisel tehtud fotodelt (II, 6-10). Need paberkottpakendid on lisatud koos plastkarbiga ja soonkinnisega kilekotiga kriminaalasja juurde toimikusse (II, 42, 43). Pakendite kohtusaalis vaatlemise ajaks polnud soonkinnisega kilekotis ja plastkarbis enam sees kuivatatud seeni. Mõlemad pakendid olid tühjad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 7 lg 3 kohaselt jäid aineekspertiisist alles jäänud kuivatatud seened ekspertiisi järgselt hoiule ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. NPALS § 7 lõikes 3 on sätestatud, et kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 25-26) on tõendatud, et aineekspertiisi järgselt jäeti ekspertiisist alles jäänud seente viljakehad ekspertiisiasutusse ning ülejäänud ekspertiisobjektid ja kõik pakendid tagastati kohtueelsele menetlejale (II, 26). XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 25-26) on tõendatud, et XXX.a ekspertiisimääruse (II, 22-23) alusel ekspertiisiasutusse edastatud XXX tehtud läbiotsimisel leitud ja ära võetud plastkarbis ja kilekotis asunud seened on kokku kaaluga 33,5 grammi, plastkarbis oli seente viljakehi 11,34 grammi ja soonkinnisega kilekotis oli seente viljakehi 22,16 grammi. Kuna XXX I. G. ütluste (II, 27, 59) kohaselt ja XXX.a läbiotsimisprotokollile (II, 1-20) lisatud läbiotsimisel tehtud fotodelt (II, 8-10) nähtuvalt olid kuivanud seened täiesti puhtad, s.o ilma mulla, prügita, hallituseta jmt, siis pole kahtlust selles, et ekspertiisiaktis kajastatud kuivatatud seente kaalud on õiged ja sisaldavadki üksnes seente kaalu. Mis puutub süüdistatava Taivo Vallaski ütlustesse (II, 41, 83-89) selle kohta, et temalt läbiotsimisel leitud ja ära võetud seened olid puhastamata, sisaldasid võõrkehi, kasvusubstraati, hallitust jmt (II, 84, 86), siis need pole veenvad olukorras, kus läbiotsimisel tehtud fotodelt nähtuvalt ja ka XXX I. G. antud ütlustest nähtuvalt olid kuivanud seened täiesti puhtad. Seetõttu kohus selles osas süüdistatava Taivo Vallaski ütlustest ei lähtu, kuna need on ebausaldusväärsed ja veenvalt ümber lükatud eksperdi ütlustega ja seentest tehtud fotodega kogumis. 5 XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 25-26) on tõendatud, et nii plastkarbis kui ka soonkinnisega kilekotis asunud seente viljakehad sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini. Ekspertiisiakti kohaselt ei määratud seente viljakehades psilotsübiini/psilotsiini sisaldust vastava metoodika puudumise tõttu. XXX.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 25-26) kohaselt kuuluvad psilotsübiin/psilotsiin, kaasa arvatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seened, sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (II, 26). XXX.a ekspertiisiakti nr XXX (II, 24-26) kohaselt tegi aineekspertiisi ja andis eksperdiarvamuse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX I. G.. 23.08.2021.a kohtuistungil kuulati XXX I. G. ekspertiisakti selgitamiseks üle (II, 27, 55-61). XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et ekspertiisi esitatud seente viljakehad olid täiesti kuivad, metoodika kohaselt teevadki ekspertiisi üksnes kuivanud seentele (II, 56). XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et esmalt vaatas seened visuaalselt üle, neid ei olnud vaja täiendavalt kuivatada, kuna seened olid täiesti kuivanud (II, 56). XXX I. G. ütlustega selle kohta, et ekspertiisi esitati täiesti kuivanud seened, on kooskõlas ka süüdistatava Taivo Vallaski ütlused (II, 41, 83-89) ja XXX.a läbiotsimisprotokollist (II, 1-20) nähtuv. Süüdistatava Taivo Vallaski ütluste kohaselt olid läbiotsimisel tema elukohast ära võetud seened eelnevalt toatemperatuuril kuivanud umbes kaks kuud (II, 84). Sellega on kooskõlas ka läbiotsimisel tehtud fotodest (II, 8-10) nähtuv selle kohta, et läbipaistvas soonsulguriga kilekotis ja läbipaistvas plastkarbis asuvad seened ei ole värsked, need on kuivanud välimusega, hallikaspruunid-beežid ning kahjustusteta, s.o hallitust, mulda jmt võõrkehi pole seentel näha. XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et akrediteeritud metoodika kohaselt ongi esimeseks etapiks visuaalne seente ülevaatamine ja kui need on kuivad, siis järgmiseks etapiks on seente kaalumine (II, 56, 59). Reeglina võetakse ühes pakendis olnud seened ühe objektina, antud juhul oli kaks pakendit, üks seente kogus plastiktopsis ja teine minigrip kilekotis, mis kaaluti eraldi (II, 56, 59), kaalutud seened olid täiesti puhtad (II, 59). XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et akrediteeritud metoodika kohaselt võttis ta nendest seente kogustest kokku keskmise analüüsi saamiseks kuskil 5-6 grammi, mille peenestas uhmerdamise teel ja sai homogeniseeritud keskmise proovi, mille purust võttis edasisteks analüüsideks vajaliku koguse (II, 56). XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et seejärel kasutati Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud gaasikromatograafia-massispektromeetria metoodikat, millega tuvastatakse ekspertiisi tulnud narkootilised ja psühhotroopsed ained (II, 57), seente puhul tuvastatud keelatud aine protsendilist sisaldust ei määrata, selleks vastav metoodika puudub (II, 58), näiteks ka LSD markide puhul ei määrata aine protsendilist sisaldust (II, 58), kanepis määratakse keelatud aine (HTC) protsendiline sisaldus ainult selleks, et tuvastada, et see on kõrgem kui 0,2% (II, 58). XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et metoodikat rakendades saadi kindel positiivne tulemus, et ekspertiisi esitatud seened sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini (II, 60). Ekspert välistas võimaluse, et tegemist oleks olnud liiga väikese keelatud aine sisaldusega, millisel juhul ei loeta tulemust aine osas positiivseks (II, 60). Eeltoodu alusel ei ole kohtul alust kahelda selles, et Taivo Vallaski elukohast XXX.a läbiotsimisel leitud ja ära võetud seened kaaluga 33,5 grammi sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. 6 XXX.a ekspertiisiaktis nr XXX (II, 25-26) kajastatuga selle kohta, et seente viljakehades ei määratud psilotsübiini/psilotsiini sisaldust vastava metoodika puudumise tõttu ja XXX I. G. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel (II, 27, 55-61) selle kohta, et akrediteeritud metoodika kohaselt ei määrata seene liike (II, 59), ka seadusandja ei täpsusta esimeses nimekirjas, millist konkreetset liiki seened esimesse nimekirja kuuluvad (II, 59), ning seente puhul tuvastatud keelatud aine protsendilist sisaldust ei määrata, selleks vastav metoodika puudub (II, 58), on kooskõlas XXX M. T. sellekohased ütlused (II, 100, 105-110). Ka XXX M. T. ütlustega on tõendatud, et Eestis psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente liiki ei määrata (II, 108), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eesmärk ei ole seeneliikide tuvastamine, ka kanepitaimede liiki ei tuvastata (II, 108). XXX M. T. ütlustega on tõendatud, et Eestis seentes psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust ei määrata, seda oleks keeruline teha, näiteks kui on ära võetud 20 erinevat seent, et igaühes hakata protsendilist sisaldust eraldi määrama, siis see oleks juba teadustöö tegemine (II, 108). Samas olid kohtulikul uurimisel käesolevas kriminaalasjas XXX üle kuulatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis XXX XXX I. G. (II, 27, 55-61) ning XXX M. T. (II, 100, 105110), kes on doktorikraadiga ja töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis XXX, ja K. T. (II, 39, 71-79), kes on ka doktorikraadiga ja töötab Tallinna Ülikoolis XXX, ühisel seisukohal selles osas, et seeneliigist ning kasvatamise tingimustest tulenevalt võib seentes psilotsübiini/psilotsiini sisaldus varieeruda. Siinkohal on oluline täheldada, et sellele vaatamata on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda senisest akrediteeritud metoodikast ning jätta seeneliigid ja seentes psilotsübiini/psilotsiini protsendiline sisaldus selle ebaotstarbekuse tõttu tuvastamata, kuna olemasolev metoodika on küllaldane, välistamaks positiivsetena kvalifitseerumast juhtumid, mil seentes olev psilotsübiini/psilotsiini sisaldus on niivõrd tühine, et need joovet tavapärasel kasutamisel ei tekita. Pealegi on psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeneliike, mida teatakse ka nimetuste nagu maagilised seened (II, 72, 101-104) ja võluseened (II, 101-104) all, 200 ringis (II, 73, 101, 103) ning neid võib leida üle maailma peaaegu kõikides riikides (II, 73), mis teeks asja lahendamise seeneliikide tuvastamisega põhjendamatult keerukaks ja ajamahukaks ning riigile ka äärmiselt kulukaks, kuna kätkeb endas ohtu kujuneda teadustööks, mis aga ei peaks olema ühe kriminaalasja lahendamise eesmärgiks omaette. XXX kohtus ütlusi andnud M. T. tõi näite, et kui ära on võetud kuskil 20 erinevat seent, siis võib neist igaühe liigi ja neis psilotsübiini/psilotsiini sisalduse määramine osutuda töömahu tõttu keeruliseks ning kujuneda igal üksikjuhtumil teadustööks (II, 108). XXX M. T. ütlustega on tõendatud, et kuigi seentest psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust ei määrata, on kromatogrammil näha aine sisaldus ja kui see on väga väheses koguses, väikse piigina, siis sellised seened ei liigitu joovet tekitavateks (II, 110). M. T. ütluste kohaselt on mõnede taimedega analoogne olukord, näiteks katataimega, kui joovet tekitavat ainet on neis nii vähe, et joobe saamiseks tuleks inimesel ära süüa saunaviha suurune taimekogus, siis ei loeta seda joovet tekitavaks narkotaimeks, kuna joovet tekitava aine sisaldus on selles nii väike (II, 110). Eeltoodud asjaoludel ei ole põhjendatud käesolevas kriminaalasjas ekspertiisi määramine, tuvastamaks, millist liiki ja millise psilotsübiini/psilotsiini sisaldusega olid Taivo Vallaski elukohast XXX.a läbiotsimisel leitud ja ära võetud seened. Mis puutub süüdistatava Taivo Vallaski ütlustesse (II, 41, 83-89) selle kohta, et ta mäletas endal kodus olevat kuivatatud seente viljakehi 15 grammi ringis (II, 85), siis ei anna need süüdistatava väited kohtule põhjendatud alust kahelda XXX.a läbiotsimisprotokollist (II, 17 20), XXX.a ekspertiisimäärusest (II, 22-23) ja XXX.a ekspertiisiaktist nr XXX (II, 24-26) kogumis nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et XXX tehtud läbiotsimisel leitud ja ära võetud plastkarbis ja kilekotis asunud seened olid kokku kaaluga 33,5 grammi, plastkarbis oli seente viljakehi 11,34 grammi ja soonkinnisega kilekotis oli seente viljakehi 22,16 grammi. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt ei vaidlustanud Taivo Vallask läbiotsimisel midagi ja kinnitas enda allkirjaga, et on selle protokolli läbi lugenud ja märkusi tal ei ole (II, 4). Taivo Vallaski süüdistatavana kohtus antud ütlustest nähtuvalt viibis ta ka läbiotsimisel leitud ja ära võetud kuivatatud seente köögilaual pakendamise juures (II, 85). Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et öökapi sahtlist leitud soonkinnises kilekotis ja plastkarbis asunud kuivatatud seente olemasolu ja nende magamistoast leidmine ei saanud tulla ja ei tulnudki Taivo Vallaskile üllatusena. Sellega on kooskõlas ka süüdistatava Taivo Vallaski ütlused selle kohta, et läbiotsimisel leitud ja ära võetud kuivatatud seente viljakehad olid seisnud tal öökapi sahtlis paar kuud ja need sisaldasid endas mitme erineva kasvatamisprotsessi tulemusi, seeni kuivatas toatemperatuuril (II, 84). Taivo Vallaski faktilisest käitumisest läbiotsimisel nähtub, et tal ei olnud põhjust vaidlustada läbiotsimisel leitud ja ära võetud kuivatatud seente viljakehade olemasolu, nende asumist ühes soonkinnisega kilekotis ja ühes plastkarbis. Asjaolu, et Taivo Vallask asus kohtus süüdistatavana ütlusi andes seadma kahtluse alla tema elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud kuivatatud seente viljakehade kogust, väites, et mäletas neid olevat kokku 15 grammi, ei ole kohtule veenev olukorras, kus ta oli läbiotsimisel leitu osas passiivne ja leitut ning ära võetut ning asumist soonkinnisega kilekotis ja plastkarbis kahtluse alla ei seadnud. Siinkohal on oluline täheldada, et nii plastkarp kui ka soonkinnisega kilekott, milles asusid psilotsübiini/psilotsiini sisaldavad seente kuivatatud viljakehad, asusid magamistoas voodi kõrval asuva öökapi sahtlis koos, kilekott oli karbi peal (fotod: II, 7-9), kus neid oli võimalik soovi korral tarbida. Öökapi peal oli ka lusikas (fotod: II, 7, 10). Kahes pakendis kuivatatud seente viljakehade asumine oli süüdistatava Taivo Vallaski ütlustest (II, 41, 83-89) nähtuvalt tingitud sellest, et tegemist oli erineval ajal tema enda kasvatatud ja kuivatatud seentega (II, 84). Seonduvalt asjaoludega, et läbiotsimisprotokollis on punkti 6 all (II, 2) muuhulgas kajastatud: „Magamistoas nr 1 kapi alumises sahtlis on leitud minigrip kott seentega ja plastiktops seentega“, millistele läbiotsimisprotokolli punktis 7 alapunktide 6 ja 7 all (II, 3) omistati pakendamisel numbrid 00199935 (kilekott seentega) ja 0019934 (plastiktops seentega), on oluline täheldada, et paberkottpakenditel asuvatel turvakleebistel on pakendite numbrite ees ka prefiks: A18, mis on pakendite numbritest 0019934 ja 0019935 poole väiksemas suuruses ja asub pakendite numbrite 0019934 ja 0019935 ees väikse tühikuga: A18 0019934 ja A18 0019935 (II, 42, 43). Läbiotsimisprotokollis on prefiks A18 pakendite numbrite eest ära jäetud. Selle kohta andis kohtus tunnistajana ütlusi läbiotsimise läbi viinud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri XXX O. K. (II, 21, 49-54). Tunnistaja O. K. ütluste (II, 21, 49-54) kohaselt on XXX.a läbiotsimisprotokolli käsitsikirjas osa täidetud tema enda käekirjaga (II, 50), turvakleebisel väikses kirjas prefiksit A18 ei pannud läbiotsimise ajal ja ei pannud ka täna näidatud pakenditel (II, 42, 43: A18 0019934 ja A18 0019935) tähele, kajastas ainult pakenditel olevad suured numbrid, läbiotsimisprotokollis pakendinumbril 00199935 (kilekott seentega) on üks number 9 üleliigne eksitusest, kogemata läbiotsimisprotokolli sattunud, keegi võis selle ka valesti dikteerida (II, 52). Tunnistaja K. K. (K.) ütlustega (II, 40, 79-82) on tõendatud, et turvakleebise rullil on prefiksiks olevad kolm tähist (A18) terve rulli ulatuses ühesugused (II, 82), ekspertiisimäärusesse pani menetlejana pakendite numbrid kirja 8 pakendite pealt (II, 82) koos konstantsete numbrite-tähistega (II, 81-82). Vaadeldes pakendeid turvakleebiste numbritega A18 0019934 ja A18 0019935 (II, 42, 43) on oluline täheldada, et neil mõlemal on kajastatud läbiotsimise koht: XXX. Pakendil turvakleebise numbriga A18 0019934 on täiendavalt veel kajastatud: „Läbiotsimine XXX“ ja „Pakend nr 0019934“ ning „plastiktops seente“, mille ette on kirjutatud teise käekirjaga: „tühi“ (II, 42). Pakendil turvakleebise numbriga A18 0019935 on täiendavalt veel kajastatud: „XXX“ ja „L/O“ ning „0019935“ ja „tühi minigrip kott seenepuruga“ (II, 43). XXX.a ekspertiisimäärusega (II, 22-23) on tõendatud, et ekspertiisiasutusse edastati ekspertiisimäärusega ekspertiisi teostamiseks suletud ja pitseeritud pakendid:   plastiktops seentega turvakleebisega A180019934 minigripkott seentega turvakleebisega A180019935 XXX.a ekspertiisimääruse (II, 22-23) koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri XXX K. K. XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 24-26) on tõendatud, et ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti edastati ekspertiisiobjektide loetelu punktide 1 ja 2 all kajastatu kohaselt:   hallikaspruunid seente viljakehad plastiktopsis (turvakleebisega nr A180019934 suletud pakend) hallikaspruunid seente viljakehad soonsulguriga kilekotis (turvakleebisega A180019935 suletud pakend) XXX I. G. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel (II, 27, 55-61) on tõendatud, et ekspertiisiasutusse saabusid pakendid suletuna ja spetsiaalse punase kleebisega pakendatuna (II, 57). Sellega on kooskõlas pakenditelt turvakleebiste numbritega A18 0019934 ja A18 0019935 (II, 42, 43) nähtuv selle kohta, et turvakleebis on valdavas osas punase värvusega, ainult numbrid A18 0019934 ja A18 0019935 on musta värvi. XXX I. G. ütlustega on tõendatud, et pakendid saabusid ekspertiisiasutusse ilma defektideta, pakenditel olevad numbrid vastasid ekspertiismääruses kajastatud numbritega (II, 57). Eeltoodust nähtub, et kuigi läbiotsimisprotokollis ei ole pakendinumbrite ees kajastatud prefiksit A18, mis kogu turvakleebise rulli ulatuses on üks ja sama konstantne tähis, on läbiotsimisprotokollis selgelt kajastatud, et läbiotsimisel leiti ja võeti magamistoast kapi alumisest sahtlist minigrip kott seentega ja plastiktops seentega, mis jõudsid kohtueelselt menetlejalt XXX.a ekspertiisimäärusega (II, 22-23) ekspertiisiasutusse, kus tehti nimetatud seente osas aineekspertiis ja tuvastati, et plastiktopsis ja kilekotis asunud seened olid kokku kaaluga 33,5 grammi, plastiktopsis oli seente viljakehi 11,34 grammi ja soonkinnisega kilekotis oli seente viljakehi 22,16 grammi, millised sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. Kuna ei ole kahtlust selles, et plastiktopsis/karbis seened pakendati paberkottpakendisse turvakleebisega nr A18 0019934 ja soonsulguriga kilekotis asunud seened pakendati paberkottpakendisse turvakleebisega nr A18 0019935, mis muuhulgas nähtub ka neile paberkottpakenditele tehtud kirjetest, siis edastati ekspertiisimäärusega ekspertiisiasutusse aineekspertiisi tegemiseks just need kuivatatud seente viljakehad, mis leiti ja võeti ära XXX.a Taivo Vallaski XXX asuva elukoha läbiotsimisel magamistoast öökapi alumisest sahtlist. NPALS §-s 2 on käsitletud mõisteid. 9 NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3¹ lõike 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisas 1 on sätestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Nimetatud lisa 1 kohaselt kuuluvad psilotsübiin ja psilotsiin, kaasa arvatud psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavad seened, I nimekirja. Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained selle määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 3 lõikes 1 sätestatu kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Taivo Vallaskil puudus luba psilotsübiini ja psilotsiini sisaldavate seente käitlemiseks, s.h nende enda elukohas hoidmiseks. NPALS § 2 p 1, NPALS § 2 p 3, NPALS § 3¹ lõike 1, Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1, NPALS § 3 lg 1 alusel käitles Taivo Vallask 33,5 grammi psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi ebaseaduslikult, kui ta hoidis neid enda elukohas kuni nende XXX.a läbiotsimisel politsei poolt leidmiseni ja ära võtmiseni. Psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente suur kogus NPALS § 3¹ lõike 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 13.05.2016.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XXX M. T. vastusega teabenõudele (II, 28-31) on tõendatud, et kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks 10 grammist psilotsübiini sisaldavatest värsketest seentest ja 20 grammist kuivatatud seentest (II, 30) ning ühele inimesele piisab joobe tekitamiseks 1 grammist psilotsübiini sisaldavatest värsketest seentest ja 2 grammist kuivatatud seentest. 03.09.2021.a kohtuistungil kuulati M. T. kohtulikul uurimisel XXX üle (II, 100, 105-110). Ülekuulamise käigus tutvus M. T. tema enda 13.05.2016.a koostatud vastusega teabenõudele (II, 106). 03.09.2021.a kohtuistungil XXX M. T. antud ütlustega (II, 100, 105-110) on tõendatud, et nüüdseks on ta sellest 13.05.2016.a vastusest välja jätnud täpsustuse värskete ja kuivatatud 10 seente osas, kuna on tulnud uusi artikleid. XXX M. T. ütluste kohaselt on suureks koguseks 10-20 grammi psilotsübiini sisaldavaid seeni (II, 106). M. T. ütluste kohaselt piisab ühele inimesele joobe tekitamiseks 1-2 grammist psilotsübiini sisaldavatest seentest ja kümnele inimesele piisab joobe tekitamiseks 10-20 grammist psilotsübiini sisaldavatest seentest (II, 106, 107). XXX M. T. ütluste kohaselt on see hinnang võrdlemisi konservatiivne, kuna suurem osa teaduskirjandust annab vastuseks, et joovet tekitavaks annuseks ühele inimesele on 1 gramm psilotsübiini sisaldavaid seeni (II, 107). XXX M. T. ütluste kohaselt on vahemikud joobe tekitamiseks ühele inimesele 1-2 grammi ja kümnele inimesele 10-20 grammi niivõrd suured piirid, et tavaliselt piisab joobeks ühele inimesele 1 grammist ja kümnele inimesele 10 grammist psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest (II, 109). Nagu eelnevalt juba kajastatud, on XXX M. T. ütlustega on tõendatud, et kuigi seentest psilotsübiini/psilotsiini protsendilist sisaldust ei määrata, on kromatogrammil näha aine sisaldus ja kui see on väga väheses koguses, väikse piigina, siis sellised seened ei liigitu joovet tekitavateks (II, 110). M. T. ütluste kohaselt on mõnede taimedega analoogne olukord, näiteks katataimega, kui joovet tekitavat ainet on neis nii vähe, et joobe saamiseks tuleks inimesel ära süüa saunaviha suurune taimekogus, siis ei loeta seda joovet tekitavaks narkotaimeks, kuna joovet tekitava aine sisaldus on selles nii väike (II, 110). XXX I. G. kinnitaski ekspertiisiakti kohta kohtulikul uurimisel ütlusi andes, et käesoleval juhul saadi nõutavat akrediteeritud metoodikat rakendades kindel positiivne tulemus, et ekspertiisi esitatud seened sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini (II, 60). XXX välistas võimaluse, et tegemist oleks olnud liiga väikese keelatud aine sisaldusega, millisel juhul ei loeta tulemust aine osas positiivseks (II, 60). XXX.a läbiotsimisel võeti Taivo Vallaski elukohast XXX ära kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. Nimetatud 33,5 grammi seeni ületab kahtlusteta joovet tekitavate psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente suure koguse piirmäära 10-20 grammi. Kriminaalasjas on veenvalt tõendatud, et Taivo Vallask hoidis enda elukohas XXX aadressil XXX eeluurimisel tuvastamata ajast kuni XXX läbiotsimiseni suures koguses, s.o kokku 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini. Tahtlikult psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente kodus hoidmine XXX.a läbiotsimisprotokolliga (II, 1-20), ekspertiisimäärusega (II, 22-23), XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 24-26) ja süüdistatava Taivo Vallaski ütlustega (II, 41, 83-89) on tõendatud, et Taivo Vallask hoidis 33,5 grammi seente kuivatatud viljakehasid, mis sisaldasid psilotsübiini/psilotsiini, enda elukohas tahtlikult. XXX.a läbiotsimisprotokolliga (II, 1-20), ekspertiisimäärusega (II, 22-23) ja XXX.a ekspertiisiaktiga nr XXX (II, 24-26) on tõendatud, et lisaks kuivatatud seente viljakehadele võeti Taivo Vallaski elukohast ära seente kohapealseks kasvatamiseks vajalikud purgid ja topsikud neis oleva kasvusubstraadiga (mullaga, vermikuliidiga jmt) ja hallitanud niidistikuga (fotod läbiotsimiselt: II, 11-13). Seente kasvatamiseks vajalikud purgid ja topsikud neis oleva kasvusubstraadiga ja niidistikuga võeti ära vannitoas asuvast kapist (II, 11-13). 11 Sellega on kooskõlas süüdistatava Taivo Vallaski ütlused (II, 41, 83-89) selle kohta, et ta kasvatas enda elukohas endale tarbimiseks seeni, kasvatamiseks vajaliku algmaterjali, seene printeosed tellis internetist, ning ka tema elukohast XXX.a ära võetud kuivatatud seente viljakehad oli ta ise kasvatanud ja ära kuivatanud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli interneti teel seente printeoseid tellides tegemist erinevat liiki seente printidega (II, 84), alguses oli kasvatamine keeruline, mingil hetkel õnnestus tal seente kasvatamine paremini ja kui seeni sai juba liiga palju ning nende kogus läks suureks, siis jättis kasvatamise pooleli (II, 84, 86). Taivo Vallaski ütluste kohaselt teadis ta, et suurem seente kogus on juba kuritegu (II, 86), arvas, et kriminaalse määra kaalupiiriks on umbes 12 grammi seeni ja sellest väiksem kogus oleks väärtegu (II, 86). XXX.a läbiotsimisel leitud ja ära võetud seeni ei visanud ära laiskusest, kuigi juba ammu oli tal mõte seened WC-postist alla lasta (II, 86). Taivo Vallaski ütluste kohaselt hakkas ta seeni kasvatama XXX tõttu, kuna oli lugenud, et kui neid mikrodoosidena tarvitada, siis need tõstavad motivatsiooni (II, 84, 87), kasvatatud seeni tulnuks kas süüa või siis neist joomiseks teed teha (II, 86). Süüdistatav Taivo Vallaski ütluste (II, 41, 83-89) kohaselt ta tegelikkuses enda kasvatatud seente tarbimiseni ei jõudnudki, seeni õppis kasvatama XXX, esmalt kasvatas söögiseentena austerservikuid, seente kasvatamiseks vajalikud eosprindid tellis kas XXX või XXX, kus on seente eoste printide avalikult käitlemine lubatud. Taivo Vallaski faktilisest käitumisest nähtub kavatsetus, tellis käitlemiseks keelatud seente kasvatamiseks vajalikud eoste paketid XXX ja/või XXX, kus on nn võluseentest ehk psilotsübiini/psilotsiini sisaldavatest seentest pärinevate eoste printide käitlemine lubatav, seejärel kasvatas tellitud eose printidest seeni ja saadud seened kuivatas, kuivatatud seeni hoidis magamistoas öökapi alumises sahtlis. Taivo Vallaski taoline käitumine oli eesmärgipärane (KarS § 16 lg 2), enda kasvatatud ja kuivatatud psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni hoidis lõpuks enda magamistoas, olles samal ajal teadlik, et tegemist on keelatud tegevusega, mille avastamisel järgneb süüteomenetlus, kuid sellele vaatamata seeni enda öökapi sahtlist ära ei visanud. Kuivatatud seente asukohast magamistoas öökapi sahtlis nähtub nende endale tarbimiseks jätmise soov. Sellele osundab kaudselt ka öökapi peal läbiotsimise ajal asunud metall-lusikas. Samas ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt sellel, kas süüdistatav neid nn võluseeni ka ise tarbis või mitte, määravat tähtsust. Taivo Vallaski käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Taivo Vallaski käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Taivo Vallaski toimepandu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 184 lg 1 järgi, s.o suures koguses enda elukohas psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente ebaseadusliku hoidmisena. Karistus KarS § 184 lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks vangistus üks kuni kümme aastat. 12 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Taivo Vallaski süü psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente ebaseaduslikul käitlemisel ei ole suur. Ebaseaduslikult käideldud seente kogus on küll suur, kuid selle kogus 33,5 grammi jääb suure koguse alampiiri lähedusse, milleks on 10-20 grammi psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seeni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Taivo Vallask on varasemalt kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Käesolevaks ajaks on kuriteo toimepanemisest möödunud enam kui kaks aastat. Ka selle enam kui kahe aasta jooksul pole T.Vallask ühtegi uut süütegu toime pannud. Taolistel asjaoludel on küllaldane ja piisav kohaldada karistust selle miinimummääras, mõjutamaks Taivo Vallaskit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve. KarS § 56 lg 1 alusel on põhjendatud KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseerimisele kuuluva kuriteo eest Taivo Vallaskit karistada vangistusega selle miinimummääras, s.o 1 aasta vangistuga, kuid seda KarS § 73 lg 1,3 aluse tingimisi minimaalse 1-aastase katseajaga. KarS § 61 mõttes erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Rahvakohtunik Liide Palu Rahvakohtunik Piret Puistaja Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 13