Obsah (5)
§ 175§ 173§ 176§ 8§ 1772-16-8969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 22. aprill
) § 175 lg 1 alusel otsustab kohus pärast 5 aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustusest vabastamise menetlus on algatatud 4.04.2017, seega rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
§ 175lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2
(5)2-16-8969 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
§ 173sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel.
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldaja Bigbank AS esitas 5.04.2022 seisukoha, milles avaldas, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise otsustada kohtu siseveendumuse kohaselt. Võlausaldaja Bigbank AS teatab, et võlgnik on tasunud võlausaldajale kogu menetluse perioodi jooksul 790,26 eurot. Võlausaldaja Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD teatas, et võlgnik tasus oma võlgnevust täies ulatuses. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Võlgnik esitas kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanded. Aruannetest nähtuvalt menetluse jooksul töötas võlgnik OÜ-s E M G kokana, tööleping lõpetati 27.06.2020 terviseseisundi tõttu. Võlgniku palk on olnud miinimumsuuruses. Töötamine oli ka ajutiselt peatatud 1.05.2020 kuni 15.06.
- Eesti Töötukassa 20.07.2020 otsusega määrati võlgnikule töötuskindlustushüvitis perioodiks kuni 11.01.2021 (ca 280 eurot kuus). Viimase kahe esitatud aruande kohaselt puudus võlgnikul töökoht. Perioodil juuli 2020 kuni detsember 2021 oli ta kandideerinud erinevatele töökohtadele (29 töökohta). Koos viimase aruandega esitas võlgnik Maksu– ja Tolliameti maksuandmete tõendi, mis oli koostatud perioodi 03.2021 ja lõpuperioodi 03.2022 kohta. Tulu ja maksud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel
- aastal oli summas 3082,02 eurot. Võlgniku viimase kuue kuu (september
- a – kuni veebruar
- a) sissetulekuks on olnud Eesti Töötukassa toetused (292 eurot kuus) ning septembris oli väljamakse AS`lt P summas 1532,39 eurot ja 306,47 eurot (bruto). Võlgnik esitas ka Eesti Töötukassa 26.05.
- a otsuse, millega tuvastati võlgnikul osaline töövõime kestusega kuni 19.05.
- Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps K Z (sündinud XXX), kellel on samuti 19.10.2020 otsusega tuvastatud osaline töövõime kestusega kolm aastat. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus, peretoetus ja puudetoetus lapsele ja puudetoetus võlgnikule (267 eurot kuus) ja muud toetused (sõidutoetus, koolituse stipendium, tasemeõppetoetus jne). Kohus ei ole võlgniku ärakuulamist käesolevas menetluses määranud, kuivõrd võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastu vaielnud, so Bigbank AS on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD ei esitanud vastuväiteid menetluse lõpetamisele, võlgnik on kogu võlgnevuse võlausaldajale 3
(5)2-16-8969 tasunud. Lisaks ei pea kohus võlgniku ärakuulamist vajalikuks ka põhjusel, et võlgniku poolt käesolevas menetluses esitatud aruanne, sellele lisatud pangakonto väljavõtted ja täiendavad tõendid on üheselt mõistetavad ning ei anna kohtule alust kahelda nende tõele vastavuses. Kohus leiab tõendatuks, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse vältel töötanud. Peale töölepingu lõpetamist aktiivselt tegelenud töö otsimisega. Võlgniku töötasu on olnud vahemikus 300-500 eurot kuus, peale töö lõppemist oli võlgniku sissetulekuks erinevad toetused (töötutoetus jne). Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime, mis raskendab tal töö saamise võimalust. Võlgnik on teinud väljamaksed võlausaldajatele kogusummas 938,65 eurot ja kohus on seisukohal, et võlgnik on täitnud tasumise kohustused võimaluse piires. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku keerulisest majanduslikku olukorda ja minimaalses suuruses sissetulekut, ei ole võlgnikul likviidseid vahendeid selleks, et võlgnevusi lõpuni tasuda. Võlausaldajad ei vaielnud vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgnik menetluse jooksul tegi võlausaldajatele väljamaksed ebavõrdselt (täitis ühe võlausaldaja nõude täies ulatuses summas 148,39 eurot ja teise võlausaldaja nõude summas 790,26 eurot, mis teeb 32,78% kogu võlgnevuse summast), ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata. Tegemist ei ole kohustuste olulise rikkumisega. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
§ 176
lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
§ 8
lg 3).
§ 176
lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt
§ 177
lg 1 ja 2 kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4
(5)2-16-8969 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
§ 175
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda. Kohus ei tuvastanud võlgniku poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5
(5)