← Eesti

3-20-132/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-20-132 Otsuse kuupäev 25. jaanuar 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi JAAK VACKERMANNI LAATSI TALU kaebus Põllumajand

„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) §-s 3.

§ 3

lõike 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

§ 3

lõikest 2 tulenevalt peab põllumajandusmaal olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

§ 3

lg 6 sätestab, et toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse määruse nr 22 §-s 5 sätestatust.

  1. Seega pidanuks ka kaebaja
  2. aastal enne pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamist tegema kindlaks

§-s 3 sätestatud toetusõiguslikkuse kriteeriumitele vastava maa pindala, mitte taotlema nö pimesi toetuseid kogu põllumassiivide pinnale. PRIA osundab, et tulenevalt

§ 152

lõike 1 punktist 3 peavad taotlejad iga põllu osas märkima ise taotlusele põldude pindalad taotluse esitamise aastal 0,01 hektari täpsusega.

  1. Vastutus põllu pindala õige deklareerimise eest lasub taotlejal ning põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ja põllumassiivide piirid on vaid taotlejat taotlemisel abistavad vahendid. 8
  2. PRIA-le jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, mille kohaselt kohustab määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 18 PRIA-t juba toetusetaotluse menetlemisel kindlaks tegema, kas taotleja poolt pindalatoetuse saamiseks deklareeritud pindala on vastavuses põllumajanduskultuurile määratud pindalaga ning vajadusel tegema toetuse määramisel korrektuure. Viidatud normist sellist kohustust ei tule. Nimetatud norm sätestab pindalatoetuste arvutamise alusreeglid juhuks, kui selgub deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuste vahe, mitte ei sätesta kohustust tuvastada igal aastal iga taotleja osas enne taotluste kohta otsuste tegemist kindlaksmääratud pindala. Samas jääb PRIA-le mõistetamatuks kaebuses esitatud taotlus „tuvastada ajahetk, mille seisuga tuleb PRIA-l toetusõiguslik pindala konkreetse aasta eest toetust määrates kindlaks teha.“
  3. PRIA märgib, et
  4. aastal taotluste esitamisel kuvati põllumassiivide veebikaardi aluskaardina
  5. aasta ortofotot. Seejuures oli põllumassiiv nr 52751185428
  6. aasta ortofotol rohkem võsastunud kui eelmisel,
  7. aasta ortofotol. Seega ei olnud tegemist olukorraga, mis oleks pidanud olema PRIA-le juba eelnevalt teada. PRIA rõhutab taas, et põllumassiivi nr 52751185428 pindala ja piiride väiksemaks muutmine
  8. aasta ortofoto alusel toimus just nimelt võsastunud alade arvelt.
  9. PRIA hinnangul on täiesti väär kaebuse järeldus, mille kohaselt „kaebaja seisukohta, et PRIA on
  10. a toetusõigusliku pindala
  11. aastal läbi viidud uuendamise käigus valesti määranud, kinnitab asjaolu, et
  12. ja
  13. jaanuaril 2020 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena muudeti põllumassiivide nr 51655200016 (põld nr 19) ja 52751185428 (põld nr 62) piire nii, et nende pindalad on vastavalt 3,94 ha ja 39,22 ha“.
  14. aastal toimunud kontrollis on saadud suurem pindala selle pärast, et kaebaja oli
  15. aastal sellelt võrreldes
  16. aastaga võsa eemaldanud, s.t kontrolli hetkeks oligi toetusõiguslik pind suurem.
  17. aastal teostatud kontroll ei tõenda aga kuidagi, et
  18. aastal oleks olnud põllumassiivide toetusõiguslik pindala sama suur. PRIA ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et eluliselt pole usutav, et põllumassiiv nr 52751185428 oli
  19. aastal
  20. aastaga võrreldes 3,36 ha suurem – tegemist ei ole ebamõistliku pindalaga, mida kaebaja poleks suutnud
  21. aastal võsast puhastada.
  22. Samas märgib PRIA, et kaebuses toodud väide „põllu nr 19 toetusõigusliku pindala erinevus võrreldes
  23. aasta toetusetaotluses deklareeritud pindalaga on käesoleval ajal ainult 0,09,“on väär. Tegelikult on vastav erinevus 0,22 ha (
  24. a taotlemise hetkel oli põllumassiivi nr 51655200016 pindala 4,16 ha ning käesoleval ajahetkel on põllumassiivi pindala 3,94 ha).
  25. PRIA hinnangul on põllumassiivide veebikaardil, mille aluskaardiks on hetkel
  26. aasta ortofoto, väga hästi näha põllumassiivide nr 51655200016 ja nr 52751185428 pinnal mittetoetusõiguslikud alad. Selleks tuleb tutvuda põllumassiividega PRIA põllumassiivide veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ (otsing põllumassiivi nr alusel), s.o digitaalkujul. Seejuures on võimalik PRIA põllumassiivide veebikaardilt vaadata põllumassiive nii käesoleva hetke seisuga kui ka 19.11.
  27. a seisuga. Digitaalkujul olevalt kaardilt on selgelt näha, et kaebuse lisas 15 markeeritud aladel on põllumassiivist nr 52751185428 välja arvatud ortofotol selgelt tuvastatavad võsastunud alad. Veebikaarti kasutades on võimalik peenemate detailide (sh põõsastike) tuvastamiseks sisse suumida – selliselt vahetuvad üldisemad kaardid detailsematega. Kaebusele lisatud kaartide mõõtkava on liiga suur ning need ei võimalda näha ega tuvastada kaardil olevaid mittetoetusõiguslikke objekte. 9
  28. Ehkki piiride uuendamine toimus
  29. a ortofotode alusel, on PRIA kontrollinud põllumassiividega seotud asjaolusid ka
  30. a oktoobri ja
  31. a juuni kaldaerofotode alusel.
  32. Maa-ameti poolt tehtud kaldaerofotod on avalikult kättesaadavad Maa-ameti fotolaos aadressil https://fotoladu.maaamet.ee. Seejuures tuleb nimetatud kaardirakenduse kasutamisel otsingul kasutada katastritunnuseid (põllumassiiv nr 51655200016 asub kinnistul katastritunnusega nr 51802:002:0352 ning põllumassiiv nr 52751185428 asub kinnistutel katastritunnustega 50401:001:0366, 50401:001:0402, 50401:001:1228). Nimetatud kaardirakendusel nähtuvad kaldaerofotode tegemise kohad ning ajad.
  33. Põllust nr 19 tehtud kaldaerofotod on üles võetud 08.10.
  34. a ning põllust nr 62 tehtud kaldaerofotod on üles võetud 04.06.
  35. a. Ehkki kaebaja esindaja märgib kaebuses, et puudub fotomaterjal, millest nähtuks, milline on põld pärast selle niitmist
  36. a, siis selgitab PRIA, et arvestades, et talvel ega varakevadel püsirohumaadel niitmistöid ei teostata, väljendab
  37. a juuni alguses tehtud foto seda, millises seisus oli põld tõenäoliselt
  38. a vegetatsiooniperioodi lõpus.
  39. a vegetatsiooniperioodi lõpust ei saanud
  40. a juuniks põllule võsa juurde kasvada.
  41. Põldudest nr 19 ja nr 62 tehtud kaldaerofotodelt, mis kujutavad põllumassiivide seisu pärast
  42. a vegetatsiooniperioodi, ei nähtu, et nendes põllumassiivide osades, mille arvelt põllumassiivide piire ja pindalasid vähendati, oleks põllumassiividelt võsa eemaldatud. Ehkki kaebuses on märgitud, et 08.10.
  43. a põllust nr 19 tehtud kaldaerofotodelt nähtub, et kinnistu on võsast puhastatud, ei ole põldu puhastatud selles osas, mille üle on vaidlus ehk mille osas on
  44. a pindala vähendatud. Lisaks juhib PRIA tähelepanu, et 08.01.
  45. a toimunud põllumassiivi piiri kohapealse kontrolli käigus on saadud võrreldes
  46. a veelgi väiksem pindala: 3,94 ha.
  47. Kaebaja leiab, et mitmed
  48. aastal läbiviidud uuendamisega põllu nr 62 toetusõigusliku pindala hulgast välja arvatud alasid on alust lugeda määruse nr 4 § 3 mõistes maastikule iseloomulikeks vormideks. Viide säilitatavatele maastikuelementidele ei ole asjakohane. Metsasiilud on toetusõiguslikud vaid põllumaal (määruse nr 4 § 3 lg 2). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lõike 1 punkti f kohaselt on põllumaa põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24, määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 ning määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28, olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all. Põld nr 62 ei ole aga põllumaa, vaid püsirohumaa. Samuti ei asu põld nr 62 maaparandussüsteemi maa-alal, mistõttu ei ole ka kuivenduskraave võimalik antud juhul maastikele iseloomulike vormidena arvestada (määruse nr 4 § 3 lg 6). Maaparandussüsteemi maaaladega saab tutvuda kaardirakenduses https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (otsing katastritunnuse alusel). Seega ei saa antud juhul kraave ja puudega kaetud alasid käsitleda säilitatavate maastikuelementidega.
  49. a ortofotode alusel toetusõigusliku pinna hulgast välja jäetud kraavide laius koos puittaimestikuga oli üle 2 m (määruse nr 22 § 5 lg 3).
  50. PRIA on enne kaevatavate otsuste tegemist edastanud kaebajale vaidlusaluste põllumassiivide osas järelepärimise koos asjakohase kaardimaterjaliga, millelt pidi kaebajal olema võimalik aru saada, kas põllumassiivide uus kuju ja suurus vastas
  51. a tema poolt kasutatava maa piiridele ja suurusele. Muuhulgas pidi kaebajale olema kaardimaterjali põhjal ilmne, millistes kohtades on 10 võsastunud alad põllumassiivide toetusõigusliku pinna hulgast välja arvatud. Kaebaja on ise 17.04.
  52. a PRIA-le teatanud, et ta nõustub, et kasutas
  53. a vaidlusaluseid põllumassiive PRIA poolt kindlaks tehtud põllumassiivide uuendatud piiride ulatuses. Väited, et kaebaja kasutas põllumassiive
  54. a PRIA poolt tuvastatust erinevas ulatuses, on esitatud alles vaides.
  55. PRIA hinnangul pidi kaebaja järelepärimisele vastates ka mõistma, et taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus tähendab seda, et ta on varasemalt saanud toetust osaliselt alusetult, s.o kindlaksmääratud pindalast suurema pindala eest. Seega pidi kaebaja nägema ette ka otsuste nr 12-6/18/887 ja nr 12-6/18/978 muutmist ja alusetult saadud toetuse tagasi nõudmist.
  56. PRIA kaevatavad otsused on õiguspärased ning kuivõrd ei esine asjaolusid, mis viitaksid nimetatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise aluste esinemisele, tuleb jätta esitatud kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  57. Kaebaja
  58. aasta taotlusega PRIA-le ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlemiseks on tõendatud, et kaebaja taotles toetusi 49-le põllule, kokku 374,72 ha hooldamise eest (tl 6–10).
  59. PRIA 30.11.
  60. a otsusega nr 12-6/18/887 (tl 11–12) on tõendatud, et PRIA määras kaebajale ühtset pindalatoetust 374,72 ha hooldamise eest, kokku 33 789,39 eurot.
  61. PRIA 10.12.2018 otsusega nr 12-6/18/978 (tl 13–14) on tõendatud, et PRIA määras kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 374,72 ha kohta, summas 15 666,68 eurot.
  62. PRIA 17.04.
  63. a järelepärimisega nr 12-1/19/959 kaebajale (tl 15–20) on tõendatud, et
  64. a pindalatoetuste taotluste kontrollimise käigus tuvastati, et kaebaja kolme põllu osas on maakasutust deklareeritud suuremas ulatuses kui põllumassiivide maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad kajastuvad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Järelepärimise kohaselt on problemaatilisteks põllumassiivid nr 50051127683 (põld nr 26), nr 51655200016 (põld nr 19) ja nr 52751185428 (põld nr 62). Järelepärimisega on tõendatud, et administratiivse kontrolli tulemusel kehtestas PRIA põldude nr 26 ja 62 piiride muutmise tulemusena uued maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad vastavalt 3,53 ha asemel 3,39 ha ja 43,26 ha asemel 35,86 ha (tl 15–15p,).
  65. Kaebaja 17.04.
  66. a järelepärimisele vastuseks esitatud e-kirjaga (tl 48) on tõendatud, et kaebaja, olles usaldanud PRIA põllumassiivide kaardi andmeid, ei vaidle PRIA-le vastu, konstateerides, et küllap on PRIA viimased mõõtmised kõige täpsemad.
  67. PRIA vaidlustatud 18.10.
  68. a otsuste nr 12-6/19/759 ja nr 12-6/19/749 (tl 21–26) kohaselt vähendati: põllu nr 26 toetusõiguslikku pindala 0,14 ha võrra; 11 põllu nr 19 toetusõiguslikku pindala 0,13 ha võrra; põllu nr 62 toetusõiguslikku pindala 7,45 ha võrra. Vaidlustatud otsustega: tunnistati kehtetuks PRIA 30.11.2018 otsus nr 12-6/18/887 ja PRIA 10.12.2018 otsus nr 126/18/978; määrati kaebajale
  69. aastal taotletud pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, tehes toetuse tagasinõudmise otsused, ühtse pindalatoetuse osas, summad 1 114,03 eurot ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas 295,15 eurot. Kokku nõuti kaebajalt vaidlustatud otsustes kohaselt tagasi toetused summas 1409,18 eurot. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuvastati seega vahe taotletud ja kindlaksmääratud pindalades 7,06 ha. Kusjuures vastustaja on menetlusdokumentides osundanud, et taotletud ja kindlaksmääratud pindalade vahe 7,06 ha sisse on arvestatud kaebaja taotluse põld nr 47, mille pindala suurenes kontrollis 0,61 ha võrra, sest sellele põllule taotles kaebaja toetust 17,68 ha, kuid põllu suurus oli tegelikult 18,29 ha. PRIA võttis vaidlustatud otsustes aluseks, et kaebajal oli õigus toetusele põllu nr 47 eest 18,29 ha osas.
  70. Käesolevas vaidluses on seaduse kohaselt ettenähtud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (ELÜPS § 110 lg 1).
  71. PRIA 23.12.
  72. a vaideotsuse p 3 (tl 29) kohaselt on eelpool kohtu poolt tuvastatu resümeeritud:
  73. aasta jaanuarist aprillini toimus põllumassiivide uuendamine, mille käigus muutis PRIA põllumassiivide nr 50051127683, nr 51655200016 ja nr 52751185428 piire ja maksimaalseid toetusõiguslikke pindalasid. Põllumassiivide muutmise aluseks olid 26.– 28.05.
  74. a tehtud ortofotod, kusjuures pindalad vähenesid võsastunud alade võrra.
  75. Halduskohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud otsused ei riku kaebaja õigusi.
  76. 22.11.
  77. a vaides (tl 27) nõustus kaebaja põllumassiivi nr 50051127683 pindala vähendamisega, kuna seal on kaebaja sõnul tõesti suured põõsastikud. Vaide kohaselt tuleks kaebaja arvates kolm külgnevat põllumassiivi ühendada ja kaebaja poolt niidetav piirnev maatükk toetusõiguslikule maale juurde lisada. Kaebaja taotleb põllumassiivi nr 52751185428 ülemõõtmist.
  78. Kaebaja on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimise järgselt kohtumenetluses kaebust osaliselt põhjendanud uute asjaoludega (tl 65, 73, 77, 81, 84, 91–92).
  79. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
  80. Et kaebaja ei vaidlustanud PRIA-le esitatud vaides vaidlustatud otsuseid kõigile nende asjaoludele tuginedes, mis kohtumenetluses, siis puuduvad kohtul vajalikud eeldused selles osas kaebuse rahuldamiseks, aga ka läbivaatamiseks. Kaebajal on õigus kohtusse pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (vrdl 12 RKHKo 3-3-1-41-10, p 12–14, RKHKo 3-14-52649, p 9). Menetlusökonoomia printsiibist lähtudes lahendab kohus poolte vahelise vaidluse kaebuse alusel ja vastab ka kaebaja väidetele, mida ta sõnaselgelt vaidemenetluses ei esitanud, niipalju kui see on tarvilik kaebuse lahendamiseks.
  81. Kaebaja on asjas kohtuistungi määramise ajaks veendunud, et kaebus tuleks rahuldada, kuna Riigikohus on kohtuasjas nr 3-18-305 kaebajaga samas situatsioonis oleva ettevõtja kassatsioonkaebuse rahuldanud.
  82. Riigikohtu seisukohad kohtuasjas nr 3-18-305 on kokkuvõtlikult järgmised. Toetusnõuete rikkumise osas on ELÜPS § 111 lg 1 on viite-, mitte volitusnorm. PRIA-l on kohustus haldusakti märkida volitusnorm, mille alusel ta toetust tagasi nõuab. Haldusakti adressaati ei või panna olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima. (p 9); Kaebaja ei ole toetust taotledes kohustatud üle kontrollima, kas PRIA on toetusõigusliku pindala põllumassiivide registris õigesti kindlaks määranud. Üldjuhul oleks selline nõue taotleja jaoks ka liiga koormav. (p 11.2, vt ka p-d 11-11.1); Põllumassiivi toetusõigusliku pindala leidmiseks tuleb üksikute puudega kaetud aladest eristada metsatukki ja võsastunud alasid, kus karjatamiseks sobiva alusrinde kasv on takistatud. Samamoodi nagu veesilmad jm maastikuelemendid tuleb ka metsatukad toetusõiguslikust pinnast välja arvata, kui need on suuremad kui 0,01 ha (määruse nr 22 § 5 lg 1), kuna tegu on alaga, millel ei ole võimalik põllumajanduslik tootmine. Piirnorm 50 puud hektari kohta (määruse nr 22 § 5 lg 5) käib aga üksikute puude kohta, mis ei moodusta 0,01 ha-st suuremaid põllumajanduslikuks tegevuseks kasutuskõlbmatuid metsatukki. Seejuures tuleb arvestada keskmist puude arvu hektari kohta tervel põllul, samuti seda, kas üksikute puudega kaetud põllul on võimalik loomi karjatada samamoodi nagu puudeta põllul samas piirkonnas (vrd RKHKo 3-3-1-28-07, p 16). (p 17.2); Varasema õigusliku regulatsiooni alusel on Euroopa Kohus pidanud maal kasvava taimestiku tüübi määratlemisest olulisemaks seda, et põllumajandusmaa oleks tegelikult kasutatav selliseks põllumajanduslikuks tegevuseks, mis on püsikarjamaa puhul tavapärane (C 341/17: Kreeka vs. komisjon, p 54; C 61/09: Landkreis Bad Dürkheim, p 37). Arvestada tuleb ka seda, et Euroopa Liidu õigusega on liikmesriikidele antud märkimisväärne otsustusruum toetusõigusliku põllumaa määratlemisel. See annab riikidele võimaluse arvestada kohalikke olusid ja traditsioone. Traditsioonilistel rannakarjamaadel kasvavaid väikseid kadakaid, mis karjatamist määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p h tähenduses ei takista, ei ole alust pidada üksikuteks puudeks. (p 18, vt ka p 14, vrd RKHKo 3-3-1-64-07, p-d 20 ja 22); See, milline põllumajandusmaa, sh püsirohumaa või püsikarjamaa on toetusõiguslik, tuleb Euroopa Liidu õigusega etteantud raamides määrata kindlaks liikmesriigil. Üldjuhul võib toetust anda kogu sellise põllumajandusmaa eest, mida on võimalik kasutada ja mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks (määruse nr 1307/2013 põhjendus 26, vt ka ELÜPS § 13). (p 15); Põllumassiivi toetusõiguslikust pindalast tuleb maha arvata iga üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (määruse nr 22 § 5 lg 2). Seda normi tuleb kohaldada ka võsastunud või puudega kaetud alade puhul. Kui puittaimed kasvavad alal sedavõrd tihedalt, et nende all ei saa kasvada karjatamiseks sobilik rohttaimestik, on tegu alaga, millel põllumajanduslik tootmine pole võimalik (vt ka RKHKo 3-3-1-28-07, p 11). (p 16).
  83. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse põhjendused ja Riigikohtu seisukohad kohtuasjas nr 318-305 ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 13
  84. Kaebuse põhiväidete kohaselt puudub vaidlustatud otsusel õiguslik alus, vastustaja ei ole toetusõigusliku pindala määratlemisel lähtunud taotluse esitamise hetkel kättesaadavatest ortofotodest ja kaebaja on kasutanud vaidlusaluseid põllumassiive toetustaotluses märgitud ulatuses.
  85. Halduskohus on tõendikogumi alusel seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud kaebaja poolt vaidlusaluste põldude kasutamine toetustaotluses märgitud ulatuses, seda määravalt põllu nr 62 osas (suurusjärgus 7 ha).
  86. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et PRIA on toetusõiguslike pindala määratlemisel lähtunud
  87. a kevadel taotluse eitamise hetkel olemas olnud ortofotodest. PRIA on
  88. a aprillis
  89. a pindalatoetuste taotluste kontrollimise käigus tuvastanud, et kolme vaidlusaluse põllu pindalad on väiksemad toetustaotluses toodust, kuna põldudel on tuvastatavad võsastunud alad, mis ei saanud tekkida pärast
  90. a vegetatsiooni (intensiivse taimekasvu) perioodi, mil kaebaja oli toetustaotluses võtnud kohustuse toetuse saamiseks põllud niita. Seega pidid põllud olema võsastunud varem kui
  91. a suvel.
  92. Vastustaja on kohtumenetluses tunnistanud ebatäpsust vaidlustatud haldusaktide õiguslikule alusele viitamisel, mis ei tingi kohtu hinnangul aga vaidlustatud otsuse tühistamist, sest vaidlustatud otsuses eksliku õigusliku aluse kasutamine ei too kaasa otsuse tühistamist, kui samasisulise otsuse andmiseks esinevad õiguslikud ja faktilised alused (vrdl RKHKo 3-16-1048, p 12, RKHKo3-18-1740, p 18.4). Vaidlust ei ole selles, et PRIA on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentides esitanud korrektse õigusliku aluse vaidlusalustele otsustele. Kohus ei korda siinjuures PRIA vastuväidetes tehtud viiteid asjakohastele õigusaktidele lugedes need asjakohasteks. RVastS § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist (RKHKo 3-17-1927). Kohtul on kujunenud veendumus, et PRIA lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel (vrdl RKHKo 3-3-1-29-12, p 20).
  93. Vastustaja on vaideotsus vaide tagasi lükanud põhjendusega (p-d 14–16), et kaebaja ei väida suurema ala kasutamist PRIA tuvastatust ja võsa eemaldamist
  94. aastal, asjaolusid on kontrollitud uusimate ortofotode alusel ja pole tõendatud, et põldude kindlaksmääratud pindalad oleks väärad. Kaebaja oleks pidanud ise teavitama PRIA-t kui ta suurendas põllumassiivi toetusõiguslikku pindala. Antud juhul on tõendamata, et vaide esitaja oleks
  95. a kasutanud põlde suuremas ulatuses, kui on PRIA poolt ortofotode alusel kindlaksmääratud pindala, ning puuduvad tõendid, et kindlaksmääratud pindalad ei vastanud tegelikkusele. Samuti pidi vaideotsuse kohaselt olema kaebajale enne vaidlustatud otsuste tegemist saadetud kaardimaterjalist aru saadav, kas põllumassiivide uus kuju ja suurus vastas
  96. a tema poolt kasutatava maa piiridele ja suurusele, kaardimaterjalide põhjal pidi olema ka ilmne, millistes kohtades on tarvis tegelikkuses võsastunud alad toetusõigusliku pinna hulgast välja arvata.
  97. Kohus nõustub vaideotsuses väljatooduga, et kaebaja on vaides omaks võtnud, et ta kasutas vaidlusaluseid põllumassiive
  98. aastal toetustaotluses lubatust erinevas ulatuses. Seda eelkõige põllu nr 26 osas, kuna kaebaja on vaides nõustunud, et sellel põlul on tõesti suured põõsastikud, kuid kaebaja peab selle põllu osaks ka eraldiseisvat maatükki, mida ta niitis. Kusjuures kaebaja arvates tuleks alla 0,3 ha maatükk liita põlluga nr 26 (tl 27). Põldu nr 62 on kaebaja niitnud alles 14 teist aastat ja on teinud seda võimalikul parimal moel, et päästa see problemaatiline maa võsast tagasi rohumaaks (tl 27).
  99. Seega on kaebaja vaides omaks võtnud, et tegemist ei olnud PRIA registriandmete usaldamisest tekkinud probleemiga, nagu kaebaja väidab kohtumenetluses, vaid maade võsastumisega, mis esines hiljemalt
  100. a intensiivse taimekasvu perioodi järgselt ja kaebaja poolt toetustaotluses toodust erineva maakasutuse tõttu.
  101. Kohustusliku vaidemenetluse järgselt vaidlevad pooled selle üle, kas
  102. aastal olid toetusõiguslikud alad, mis olid samal aastal tehtud ortofotode kohaselt võsastunud. Tõendikogumi kohaselt sai kaebaja
  103. a vaidlusaluseid toetusi valdavalt põllumaade niitmise eest. Vaieldakse samuti selle üle, kas kaebaja pidi alade niitmise eest toetustaotlust esitades ja PRIA-t muudatustest informeerimata jättes mõistma, et sellised võsastunud alad ei ole toetusõiguslikud. Vastustaja on võtnud õigeks, et kaebaja poolt taotluse esitamise hetkel olid registris toodud andmed põllumassiivide piiride ja nende maksimaalsete toetusõiguslike pindalade kohta osaliselt väärad, sest kohtu arusaamisel sisaldus seal selleks ajaks juba võsastunud alasid. Kõige tõsisem võsastumise probleem on ortofoto põhjal tuvastatav põllumassiivil nr 52751185428, mille alusel pidi kaebajale kohtu hinnangul olema ilmne põldude piiride joonistamisel, et kohtule esitatud ePRIA kaardimaterjalil olid võsastunud kraavide ümbrused selgelt nähtavad ja kaebaja pidi seega teadma, et kraavid olid võsastunud ning sellistel aladel ei ole eluliselt võimalik niitmist teostada. Ka pidi ortofoto, aga ka looduses valitseva tegeliku olukorra põhjal kaebaja olema teadlik võsa peale kasvust põllumassiivide muudes osades. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega, et niidetava ala sees ning ümber paikneva võsa puhul ei saa põllumajandusettevõtjale tekkida kahtlusi selles, kas võsaga kaetud alad on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavad alad või mitte. Asjas kogutud tõendid ei tõenda, et kaebaja oleks
  104. aasta vegetatsiooniperioodil põllumassiividelt eelpool kirjeldatud võsa eemaldanud. Olgu seda siis niitmise või osaliselt ka veiste karjatamise läbi. 85.

§ 3

lg 2 kohaselt põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. 86. Seega olukorras, kus kaebaja 2018. a ei niitnud, sest kohati polnud see ka võimalik, mida tunnistas kaebaja vaidemenetluses, võimaldas kaebaja võsastunud aladel ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut eirates sellega

§ 3lg-t 2.

Taotledes toetuseid

  1. aastaks võsastunud aladele ja nagu kaebaja vaidemenetluses tunnistas, aladele, mis olid jätkuvalt võsastunud, taotles kaebaja teadlikult toetuseid osaliselt eeskirjade eiramisega seotud aladele, ning ta pidi arvestama võimalusega, et nimetatud asjaolu ilmnedes nõuab PRIA temalt alusetult saadud toetuse tagasi koos sellega kaasnevate haldusõiguslike järelmitega.
  2. 20.10.
  3. a menetlusdokumendis on kaebaja kinnitanud, et
  4. a mõõtis PRIA kohapeal kaebaja põllu nr 62 suuruseks 40,01 ha ning, et kaebaja eemaldas võsa nii
  5. a,
  6. a kui
  7. a, mille tõttu pidi põld kaebaja arvates
  8. a olema suurem, kui PRIA järelkontrollis tuvastas. Samas tunnistab kaebaja, et igal nimetatud aastal oli tal võimalik rohkem võsa põllult 15 eemaldada, tänu eelmisel aastal põllu suuremas mahus niitmise võimalikkusele. Viimati nimetatu tõttu, ei saanud põllud kohtu arusaamisel
  9. a olla sama suured kui
  10. a, sest kaebaja ise tunnistab, et nii
  11. a kui
  12. a eemaldas ta põllult võsa, mida varasemalt ei olnud eemaldada võimalik.
  13. Kaebaja on 18.11.
  14. a menetlusdokumendis tõstatanud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse probleemi seoses põllumassiivil nr 52751185428 asuva maaparandussüsteemiga (kuivenduskraavidega). Kohus jagab vastustaja seisukohta, et põldudel asuvaid kraave ei saa käsitada säilitatavate maastikuelementidena. Põllumajandusministri 10.03.
  15. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” § 5 lg 4 kohaselt arvatakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka põllumajandusministri 14.01.
  16. a määruse nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded” § 3 lõigetes 1–10 nimetatud maastikuelemendid. Tõendikogumi kohaselt vaidlusalustel põldudel taolisi maastikuelemente ei esine, mistõttu on vastustaja jätnud õiguspäraselt need põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala hulka arvestama. Kaebaja osundab veel põldude vahel asuvale puittaimestikule, kuid kohtu hinnangul ei ole need võsastunud alad käsitatavad metsasiilu tunnustele vastavate aladega (määruse nr 4 § 3 lg 2) ega maaparandussüsteemi maa-alal paiknevate kuivenduskraavidega (määruse nr 4 § 3 lg 6).
  17. Kaebaja seisukohti ei toeta ka Maaeluministeeriumi 17.11.
  18. a vastus kaebajale, mille kohaselt on ministeerium kaebajale selgitanud, et kuni 31.12.
  19. a käsitati maaparandussüsteemidena üksnes neid maaparandussüsteeme, mis olid kantud maaparandussüsteemide registrisse ning alates 01.01.
  20. a käsitatakse maaparandussüsteemina sellist maaparandussüsteemi, mis vastab kehtivas maaparandusseaduses sätestatud maaparandussüsteemi materiaalsetele tunnustele, seejuures tuvastab nimetatud tunnustele vastavuse Põllumajandusamet ning maaparandussüsteemi kasutamiseks antakse kasutusluba või loetakse kasutusluba antuks.
  21. Kohus nõustub Maaeluministeeriumi seisukohaga, ja märgib vastuseks kaebusele, et kaebaja poolt menetlusdokumendis esitatud seisukoht ei kattu kummagi tunnusega. Põllumajandusameti vastavusdokumenti pole kohtule esitatud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks PRIA väite, et kaebajal vastavusdokument tegelikkuses puudub.
  22. Seoses Riigikohtu otsuse kohtuasjas nr 3-18-305 esitatud seisukohtade märgib kohus vastuseks kaebajale, et käesoleva kohtuasja ja kohtuasja nr 3-18-305 faktilised asjaolud on erinevad, mille tõttu ei ole Riigikohtu otsuses toodud õiguslikul alusel käesolevas kohtuasjas kaebaja vaidlustatud haldusaktid tühistamisele kuuluvad.
  23. Riigikohtu otsuse kohaselt asjas nr 3-18-305 resümeeriti, et taotlejale ei ole alust ette heita asjaolu, et taotleja lähtus toetust taotledes põllumassiivide registri andmetest toetusõigusliku maa kohta, kui taotleja tegutses tavapärase hoolsusega ning ta ei olnud teadlik sellest, et registriandmed toetusõigusliku põllumaa pindala osas võivad olla valed või ebatäpsed. Kohtuasja nr 3-18-305 faktiliste asjaolude kokkuvõtte kohaselt kasvasid selle kohtuasja kaebaja põldudel üksikud 16 väikesed kadakad ning kaebaja karjatas põlde kogu ulatuses, mille tõttu oli selles asjas kaebajal maa toetusõiguslikkuse määratlemine keeruline. Käesoleva asja tõendikogumi alusel tuvastatavad faktilised asjaolud on olulises määras erinevad. Käesolevas asjas on PRIA toetuskõlbulikkuse kriteeriumidele mittevastavaks tunnistanud võsastunud alad, s.o valdavalt puittaimestikuga kaetud üle kahe meetri laiusega kraavid ja kraavidega piirnevad alad. Tõendikogumi kohaselt on kaebaja hooldanud vaidlusaluseid põldusid valdavalt niitmise teel. Tõendikogum ei tõenda, et võsastunud alad olid niidetavad ja seeläbi käsitatavad põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavate aladena, kuna vastustaja on tuvastanud taolise võsa, mis ei saanud olla kasvanud pärast
  24. a taimestiku aktiivset kasvuperioodi. Kaebaja, rakendades toetuse taotlejana nõutavat hoolsust, pidi mõistma, et
  25. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud põllumassiivide pinnal esinenud võsastunud alade ja seeläbi põllumajanduslikuks tootmiseks mitte kasutatavate alade puhul on tegemist mittetoetusõiguslike aladega. Põldudel oleva taolise võsa esinemisel, mis nähtub ortofotodelt ja mida polnud faktiliselt võimalik heinaniidukiga niita, oli kaebajal võimalus sellest PRIA-t
  26. a suvel enne toetustaotluste rahuldamist teavitada, millist võimalust kaebaja tõendikogumi kohaselt ei kasutanud. Kusjuures enne vaide esitamist on kaebaja PRIA käsitlusega nõustunud. Nagu eelpool osundatud on kaebaja menetlusdokumendis ka ise kinnitanud, et on vaidlusalustelt põllumassiividelt pidevalt, aastatel 2018, 2019 ja
  27. a võsa eemaldanud. Arvestades kaebaja omaks võetud võsa eemaldamise asjaoludega ja faktiga ei ole eluliselt usutav, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutava ala suurus oli põllumassiividel
  28. aastal samasugune nagu
  29. aastal, sest kaebaja on menetlusdokumendis samuti omaks võtnud, et
  30. aastaks oli toetuskõlbulik ala oluliselt suurenenud (ca 3 ha).
  31. Vaidlust ei ole kohtu hinnangul selles, et põllumassiivi kaardi koostab PRIA, kes määratleb ka põllumassiivi piiripunktid ja selle maksimaalse toetusõigusliku pindala (põllumajandusministri 10.03.
  32. a määruse nr 22 § 2 lg 1, § 3 lg 1, § 5 lg 1). Samas puuduvad PRIA-l õiguslikud hoovad, et tagada, et põllumassiivide piirid ja maksimaalsed toetusõiguslikud pindalad ka tegelikkuses toetusõiguslikud on. Kohus nõustub vastustajaga, et toetuse taotleja vastutab taotluses esitatud andmete õigsuse eest, mh et toetust taotletakse toetuse saamise tingimustele vastavale maale.
  33. Tõendikogumi kohaselt on PRIA põllumassiivide (võrdlusmaatükkide) piire ja pindalasid uuendanud kaheaastase intervalliga. PRIA taoline tegevus on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikliga
  34. Seega on võimalik, et selle aja sees on põllumassiivide toetusõigusliku maa osas toimunud muutusi, mida PRIA ei tea ega saanudki teada. Seda eriti käesolevas asjas tõendamist leidnud olukorras, kus võsa on selle niitmata jätmise tõttu muutunud heinaniidukiga niitmatuks. Olukorras, kus põllumassiivide piiride uuendamise järgselt selgub, et eelneval aastal on toetust taotletud ja saadud mittetoetusõiguslikule maale, on tegemist eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksega, mis tuleb taotlejatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54, artikli 63 lõike 3 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 7 kohaselt tagasi nõuda. See, et taotlusel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotleja, tuleneb kohtu arusaamisel üheselt määruse (EL) artikli 17 lõigetest 4 ja 5 ning Euroopa Komisjoni poolt antud suunistest.
  35. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 17 lg 4 kohaselt, toetusesaajale antavas eeltäidetud vormis esitatakse täpselt määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõike 2 punktidele a ja b vastav maksimaalne toetuskõlblik pindala võrdlusmaatüki kohta ning eelnenud aastal 17 põhitoetuskava, ühtse pindalatoetuse kava ja/või pindalapõhise maaeluarengumeetme raames põllu kohta kindlaksmääratud pindala. Selleks et toetusesaaja saaks põllu suuruse ja asukoha nõuetekohaselt märkida, peavad toetusesaajale määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 72 lõike 3 kohaselt edastatavas graafilises materjalis olema esitatud võrdlusmaatükkide piirid ja nende unikaalne identifitseerimistunnus vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõikele 1 ning põllu piirid vastavalt eelnenud aastal kindlaksmääratule. Alates
  36. taotlusaastast puhul märgib toetusesaaja ühtlasi ära eelnenud aastal kindlaksmääratud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigi, suuruse ja asukoha. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikli 17 lõige 5 kohaselt, toetusesaaja identifitseerib ja deklareerib üheselt iga põllu pindala ning vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigi, suuruse ja asukoha. Keskkonnasäästlikumaks muutmise toetuse puhul täpsustab toetusesaaja ka deklareeritud põldude kasutuse. Selle nõude täitmise hõlbustamiseks on ettenähtud toetusesaajale eeltäidetud vormis esitatud teabe kinnitamisevõimalus. Kui teave maa-ala, põllu asukoha või piiride või, kui vajaduse korral ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala suuruse ja asukoha kohta ei vasta nõuetele või on puudulik, peab toetusesaaja aga eeltäidetud vormi parandama või seda muutma. Pädev asutus hindab toetusesaaja poolt eeltäidetud vormi tehtud paranduste või muudatuste alusel, kas vastavat võrdlusmaatükki on vaja ajakohastada, võttes arvesse delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 5 lõiget
  38. Vastustaja esitatud Euroopa komisjoni juhenddokumendi DSCG/2014/39-FINAL REV 3 „Guidance Document on aid applictions and payment claims referred to on Art. 72 of Regulation (EU) 1306/2013“ kohaselt eeldatakse liikmesriikidelt, et nad esitaksid georuumilises toetustaotluses eeltäidetud teabe selliselt, mis aitaks põllumajandustootjat võimalikult palju, et ta saaks esitada korrektse taotluse. Juhendis on selgitatud ka taotleja tegevusi eeltäidetud taotlusega. Taotlejalt eeldatakse põldude deklareerimist põllumassiivide piiride sisse jääval alal. Kui taotleja leiab, et põllumassiivi pindala on liiga suur või liiga väike või ta ei nõustu põllumassiivide piiridega, peab taotleja selle oma taotlusel ära näitama. Taotleja kohustuseks on üheselt identifitseerida ja deklareerida iga majandusüksuse põllu pindala. Taotlejale on antud võimalus kaardil põldude asukohad paika panna, kinnitades eeltäidetud olemasoleva põllu; muutes/parandades eeltäidetud põllu piire; või joonistades täiesti uus põllu. Juhendis on samuti selgitatud, et igal juhul lasub vastutus korrektse toetustaotluse või maksetaotluse esitamise eest taotlejal.
  39. Hõlbustamaks taotlejal toetusõigusliku pindala määratlemist on PRIA teinud avalikult kättesaadaval veebikaardil ning toetuste taotlemiseks kasutatavas e-PRIA-s taotlejatele kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ning maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega, sh pindala mõõtmise tööriistad.
  40. Neil asjaoludel puudub halduskohtul alus nõustuda kaebuse etteheidetega vaidlustatud otsuste andmiseks õigusliku aluse puudumisest. Kohtu hinnangul on PRIA toimetanud haldusmenetluses korrektsel õiguslikul alusel, uuendades põllumassiivide piire ning maksimaalseid abikõlblikke pindalasid kaheaastaste intervallidega (määruse nr 640/2014 artikkel 5). Kaebajale on tehtud kättesaadavaks uusimad ortofotod koos põllumassiivide piiride ja maksimaalsete toetusõiguslike pindaladega (määruse (EL) nr 809/2013 artikkel 17 lõige 4). Kohtu hinnangul on PRIA täitnud õigusaktidest tulenevad kohustused, mille tõttu ei tõenda tõendikogum, et
  41. aastal sa tegemist 18 olla pädeva asutuse vea tõttu tehtud maksega määruse (EL) nr 809/2014 artikkel 7 lõike 3 mõttes, mis välistaks toetuse tagasinõudmise tervikuna, ega määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 77 lõike 2 punki c mõttes, mis omakorda välistaks vaidlustatud otsustes halduskaristuste kohaldamise. Määruse nr 809/2014 artikli 17 lõike 5 kohaselt peab taotleja ise põllud identifitseerima ja deklareerima ning kui põllumassiivide piirid ja pindalad ei ole õiged, peab taotleja lähtuma tegelikust toetuskõlblikust pindalast.
  42. Neil asjaoludel nõustub kohus PRIA seisukohaga, et vastutus taotluses esitatud andmete eest lasus käesoleval juhul kaebajal mitte PRIA-l. Kohus ei nõustu kaebuse väidetega, et vaidlustatud otsuste andmiseks puudus PRIA-l õiguslik alus ning et kaebaja kasutas põllumassiive toetuse taotluses näidatud ulatuses. Kaebaja on kõigi kolme põllu osas omaks võtnud, et ta on põlde kasutanud
  43. aastaks vähemalt teist aastat. Seega oli kaebaja teadlik, kui palju maast ole tegelikkuses põllumajanduslikult kasutatav
  44. aastal ja milline seis oli maadel
  45. a kevadel toetustaotluse esitamise ajal ja
  46. aasta sügiseks pärast põldude niitmist ja osalist põldudel veiste karjatamist. PRIA on usaldusväärselt tõendanud ja selgitanud, et viimaste ortofotode alusel on üheselt tõendatud, et
  47. aasta aprillis oli põldudel tuvastatav taolise suurusega võsa, mis ei saanud olla nii suureks kasvanud pärast
  48. aastal põldude niitmist. Seega pidid põllud olema PRIA tuvastatud mahus
  49. aastal jäänud kaebaja poolt hooldamata. Kuna hooldamata ala suurus oli ca 7 ha, oli tegemist sedavõrd suure maaga kogu kaebaja poolt toetustaotluses nimetatud maast, mis kohustas PRIA-t kehtiva õiguse kohaselt algatama
  50. a otsuste tagasipööramise menetluse. Võsastunud ca 7 ha suurune maa erineb olemuslikust sama suurest osaliselt kadakatega kaetud alast, mille vahel ja ümber on võimalik põllumajanduslikku tegevust läbi viia. Selles seisnebki kahe kohtuasja erinevus. Kaebaja poolt pilootkohtuasjana käsitletava kohtuasja otsus ei välista kohtu hinnangul PRIA-l vaidlustatud otsuste andmist.
  51. Eeltoodud põhjendustel ning faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  52. Kaebaja osundatud täiendavate tõendite kogumine ei ole kohtu hinnangul vajalik, sest kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende andmise seisuga (HMS § 54 ja HKMS § 158 lg 2). Kaebaja on menetlusdokumentides tunnistanud
  53. aastaks põldude suuruse olulist muutumist võrreldes
  54. aastaga, kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuste andmise faktilised asjaolud tõendikogumiga usaldusväärselt tõendatud.
  55. a looduses valitsenud olukord ei ole faktiliste asjaolude muutumise tõttu käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal enam tuvastatav.
  56. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kaebaja ise kandma oma menetluskulud. Vastustaja ei ole kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Sellest tulenevalt jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.