KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2930 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. i vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- aprilli 2022 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): A.A. seaduslik esindaja C.C. Vastustaja (kostja): B.B. (ik: xxxxxxxxx) (ik: xxxxxxxxx), RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- aprilli 2022 määrus ja saata A.A. hagi B.B. i vastu elatise väljamõistmiseks tagasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
- Rahuldada määruskaebus.
- Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
- Viru Maakohus võttis 25.02.2021 määrusega menetlusse A.A. (hageja) hagi B.B. i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Maakohus edastas 18.03.2021 Justiitsministeeriumile Vene Föderatsiooni pädevale kohtule edasisaatmiseks õigusabi taotluse kostjale menetlusdokumentide kätteandmiseks. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas taotluse Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile 15.05.
- Venemaa Föderatsiooni pädevalt asutuselt ei ole tulnud kohtule teavet dokumentide kättetoimetamise või kättetoimetamata jätmise kohta. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus jättis
- aprilli 2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on hagejal (lapsel) ja kostjal (isal) Eesti kodakondsus ning kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Seega esineb asjas rahvusvaheline element ja tuleb kontrollida rahvusvahelisi lepinguid kohtualluvuse osas. Eesti ja Venemaa suhetes kuulub sellistel juhtudel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping). Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. Õigusabilepingu artikli 21 lg 1 alusel tuleks vaidlus lahendada Venemaa Föderatsiooni kohtus, kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Hageja seadusliku esindaja kinnitusest tulenevalt ei õnnestunud kostjale kohtudokumente kätte toimetada, sest kostja ei ilmunud kohtusse dokumentidele järele. Kuigi kohtule ei ole tulnud andmeid Venemaa Föderatsiooni kohtust, puudub kohtu arvates mõistlik põhjus oodata teabe saamist, et seejärel otsustada asja edasi menetlemist. Eeltoodu alusel kohus leidis, et tsiviilasi allub õigusabilepingu artikli 21 lg 1 alusel Venemaa Föderatsiooni kohtule. Kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- A.A. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- aprilli 2022 määruse tühistamist ja asjas menetluse uuendamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asi Eesti kohtu kohtualluvuses. Kohtualluvus määratakse rahvusvahelise lepinguga, kui üks pooltest on teise riigi kodanik. Praegusel juhul on mõlemad pooled Eesti Vabariigi kodanikud ning seega õigusabileping ei kohaldu. Kostja elab nii Venemaal kui Eestis. Eestis elab kostja isa ja kostjal on elukoht Eestis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21.04.2022 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi tagasi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
- Käesolevas asjas on Eestis elav hageja esitanud elatise väljamõistmise hagi Venemaa Föderatsioonis elava kostja vastu (kostja elukoht on hagiavalduse kohaselt Venemaal XXX). Nii hageja kui ka kostja on Eesti Vabariigi kodanikud. 2 Maakohus jättis vaidlustatud määrusega hagi läbi vaatamata, asudes seisukohale, et tsiviilasi allub õigusabilepingu artikli 21 lg 1 alusel Vene Föderatsiooni kohtule, kuna kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Õigusabilepingu artikli 1 lg-st 1 tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et mõlemad pooled on Eesti Vabariigi kodanikud, ei kuulu kohtualluvuse määramisel kohaldamisele õigusabileping. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lg-st 1, artikli 21 lg-st 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viidatud sätetest ei tulene praegusel juhul teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel. Hageja on esitanud kohtule hagi elatise väljamõistmiseks. Seega tegemist on ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 mõistes. Ringkonnakohtu arvates kuulub asjas kohaldamisele TsMS § 103 lg 4 koosmõjus sama sätte lõigetega 2 ja
- Nimetatud sätete alusel võib Eesti kohus ülalpidamisasja lahendada juhul, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Juhul kui lapse elukoht on Eestis, siis Eesti kohtus lahendatavas ülalpidamisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Hageja, s.o alaealise lapse, kes on õigustatud kostjalt elatist saama, alaline elukoht on hagiavalduse kohaselt Eesti Vabariigis XXX. Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Viru Maakohtule.
- Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja