1-16-4268/106

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4268 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2022 määrus Sergei Jegorovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Sergei Jegorov (ik 38901232241), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Sergei Jegorov kannab talle Viru Maakohtu
5. augusti 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4,7, § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9 ja § 349 ja § 209 lg 2 p-de 1, 4 - § 25 lg 2 järgi liitkaristusena mõistetud 6 aastat vangistust. Eelvangistus arvati karistusaja hulka, mistõttu kuulub ärakandmisele 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistust kannab S. Jegorov
6. märtsist
7. Karistusaeg lõpeb
8. märtsil
10. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid S. Jegorovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur S. Jegorovi vabastamist ei toeta. S. Jegorov soovib vabaneda ja seda taotlust toetab ka kaitsja.
11. Viru Maakohtu
12. märtsi
13. a määrusega jäeti S. Jegorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata järgmistel põhjustel.
14. Kinnipeetava võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja töökoht) ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammides osalemine ei kaalu üles süüdlase käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. S. Jegorovil on kanda veel 2 aastat vangistust. Kohtul puudus veendumus, et S. Jegorov ei pane toime uusi kuritegusid. Distsiplinaarkaristused küll puuduvad, ent
15. a ründas S. Jegorov kaaskinnipeetavat ning vangla alles kujundab oma seisukohta. S. Jegorov on varasemalt korduvalt kuritegusid toime pannud ning tal on sõltuvusprobleemid. Tal on alkoholisõltuvus, vabaduses võib esineda tagasilangus ning uute kuritegude toimepanemine. Kohus ei olnud veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik S. Jegorovi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida. Vabastamise vastu on ka prokuratuur ja vangla. Määruskaebus
16. S. Jegorov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.
17. S. Jegorov on 4-aastase vangistuse ärakandmisel teinud oma elus suured korrektiivid. Ta on otsustanud eelneva elu eemale jätta – ära öelnud kõigist suhtlemisvõimalustest endiste kaaslastega ja kokkusaamistest vanade tuttavatega. Soov seaduskuulekale järjele saada on väga tugev. Ka vanglas on S. Jegorov seaduskuulekas ja reegleid järgiv. Etteheidetava intsidendi kohta vangla sööklas selgitab S. Jegorov, et tegemist oli pikaaegse provokatsiooniga eesmärgiga kutsuda temas esile ärritus. Selliselt käitunud isik ignoreeris pidevalt õiget töökorraldust ja oli väga kiusliku suhtumisega, mis viis paratamatu konfliktini. S. Jegorovi tüüpiliseks käitumiseks seda pidada ei saa. Tegemist oli pikaajalise provotseerimise tagajärjel tekkinud eksimusega.
18. Ennetähtaegsel vabastamisel vahetab elukohta ning alustab elu uues keskkonnas. Tal on garanteeritud töökoht. Harjumuse töötada sai ta vangistuses. Vabanedes on S. Jegorov pideva kontrolli all. Ta saab töötades alustada elu kordaseadmisega ja hakata likvideerima võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu saab lõpetada ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm 1-09-14104/142 p 18). Praegusel juhul esineb ka ringkonnakohtu hinnangul oht, et S. Jegorov võib vabanedes toime panna uue kuriteo.
20. Kohtukolleegium märgib, et S. Jegorov on tõepoolest viibinud juba 4 aastat vangistuses ning teinud selle aja jooksul korrektiive oma suhtlusringkonnas. Vangla iseloomustus kinnitab määruskaebuses esitatud väidet, et S. Jegorov on ära öelnud kokkusaamistest vanade tuttavatega. Ringkonnakohus möönab, et selline käitumine viitab süüdlase soovile saada seaduskuulekale järjele. Iseenesest positiivselt iseloomustab süüdlase käitumist ka muidu hea käitumine (distsiplinaarkaristuste puudumine). S. Jegorov selgitas ka vangla sööklas toimunud intsidendi tagamaid, ent kuna kinnipidamisasutus ei ole antud osas seisukohta võtnud, siis puudub ringkonnakohtu arvates alus seda vahejuhtumit S. Jegorovi vabastamise kahjuks arvestada.
21. Tervitatav on ka S. Jegorovi soov asuda ennetähtaegse vabastamise korral elama uude elukohta, eemale vanadest kaaslastest. Kindlasti on õige vahetada elukeskkonda, kui vanas elukohas on suur kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Iseenesest on hea ka garanteeritud töökoha olemasolu. Samas tuleb aga arvestada, et 33-aastasel S. Jegorovil puuduvad pikaajalised töökogemused ja -oskused (ametlikult on ta töötanud vaid 22 päeva
22. aastal). Enne vangistust oli ta tegevuseta ning tal on arvestatavad võlad. Praegusel juhul on potentsiaalne tööandja nõustunud S. Jegorovi tööle võtma miinimumtöötasuga kui tema 2