1-18-4795/200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2022 1-18-4795 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik Roman Mihhailov (isikukood 39303023736) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Toomas Koitmäe Roman Mihhailov RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Roman Mihhailov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. detsembri 2018 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
8. juuni 2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu
9. jaanuari 2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmata osa s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust võrra. R. Mihhailovile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Seisuga
10. detsember 2018 tuli R. Mihhailovil ära kanda 6 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja lõpptähtaeg on
11. juuni
13. Vangla esitas maakohtule materjalid R. Mihhailovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur R. Mihhailovi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. R. Mihhailov ja tema kaitsja soovivad isiku vabastamist elektroonilise valvega.
14. Tartu Maakohtu
15. aprilli
16. a määrusega jäeti R. Mihhailov Viru Maakohtu
17. detsembri
18. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
19. Kohus tuvastas, et R. Mihhailovi vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 toodud tingimused. KarS § 76 lg-s 4 toodud tingimused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud, sest oht uute kuritegude toimepanemiseks on arvestatav. Vabastamise välistavad kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik.
20. R. Mihhailovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud B1-B2 taseme riigikeeleõppes. R. Mihhailov läbis 2020-
21. a „Sõltuvusteemalised loengud“ ja „12 sammu“ sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi. Tema lähisuhtevõrgustiku moodustavad vanemad, vanaema ja õde. Head suhted on ka lapse emaga. Kinnipeetava enda ja teiste kinnipeetavate lähedased on tema arveldusarvele raha kandnud. Tasumata võlanõudeid on 3505 eurot, vabanemisfondis 3902 eurot. Samaaria turvakodus viibides on R. Mihhailovil võimalik töötada, seejärel aga asuda Polarfoam OÜ-sse tööle. Kõik see räägib vabastamise kasuks.
22. R. Mihhailovil 2 kehtivat kriminaalkaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Viru Maakohtu
23. juuni
24. a otsusega tunnistati R. Mihhailov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega suures koguses amfetamiini käitlemise eest 2012 a detsembrist kuni
25. a maini. Arvestades eelvangistuse karistusaja hulka jäi lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata. R. Mihhailov vabastati vahi alt kohtuotsuse kuulutamisel
26. juunil
28. jaanuaril 2018 aga esitati erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele seoses süüdlase poolt kohustuse: mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid, rikkumisega. R. Mihhailov pani katseajal toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Selle eest karistati teda Viru Maakohtu
29. detsembri
30. a otsusega. Kohtuotsuse kohaselt käitles R. Mihhailov
31. a juunist kuni kinnipidamiseni suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (marihuaana, kokaiin, amfetamiin). Seega ei hinnanud R. Mihhailov võimalust kanda karistust vabaduses. Ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo – narkootiliste ainete suures koguses käitlemise. Puudub veendumus, et ta edaspidi käituks teisiti.
32. Kuigi iseloomustuse kohaselt on tegemist esimese reaalse vangistusega, tuleneb Viru Maakohtu
33. juuni
34. a otsusest, et süüdlane viibis 2 aastat 12 päeva eelvangistuses. Seega ei mõjutanud vanglakogemus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Riigikohtu praktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise oht suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb vangla endiselt R. Mihhailovit kõrgohtlikuna. Ehkki tal praegu puuduvad distsiplinaarkaristused, ei ole ta terve vangistuses oldud aja õiguskuulekalt käitunud. Varasemalt on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (viimati 2020 aprillis) ning talle on kohaldatud ka julgeolekuabinõusid (viimati 2019 mais). Seega muutused on tulnud alles viimasel paaril aastal.
35. R. Mihhailov tarvitas narkootilisi aineid ning soovib nendest loobuda. Varasemalt ei suutnud ta leida muutuseks piisavalt motivatsiooni. Kohtul puudus veendumus, et R. Mihhailov arvestades varasemat pikka kuritegelikku aktiivsust ja kalduvust narkootilisi aineid tarvitada oleks edasiselt ühiskonnale ohutu. Käesolevaks ajaks on süüdlane narkosõltuvuse probleemi teadvustanud ja soovib sellega tegeleda, mis iseloomustab teda positiivselt. Kuna R. Mihhailov pole varem suutnud narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, puudub kindlus, et ta suudaks seda sel korral. Ta on küll vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja loengute tsükli, ent see ei garanteeri, et ta ei tarvitaks vabaduses mõnuaineid. Narkootilistest ainetest on kinnipeetav eemal n-ö sunnitult. Vabaduses see aga muutub ning R. Mihhailov võib pahe juurde tagasi 2 pöörduda. Süüdimõistetu käitumine katseajal näitab, et tagasilangus ei ole välistatud. Ka varem oli R. Mihhailov vahi all olles narkootilistest ainetest pikka aega eemal, ent jätkas vabadusse saades endist eluviisi. Ka lähedaste toetus ja laps (mis R. Mihhailovi sõnul motiveerib teda narkosõltuvusest vabanema), olid süüdlasel varem. See ei hoidnud ära narkootikumide tarvitamist ega nende käitlemist.
36. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja lisakohustuste määramine praegusel ajal piisavalt uute kuritegude riski maandaks. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele, pidas kohus R. Mihhailovi uue kuriteo riski suureks. Kohus pidas vajalikuks, et R. Mihhailov edasise vangistuse jooksul kinnistaks positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises. Määruskaebus
37. Kaitsja palub vaidlustatava määruse tühistada ja vabastada R. Mihhailov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Maakohus on rikkunud kaalutlusõigust põhjendades oma seisukohta ebapiisavalt ja vastuoluliselt.
38. Vaatamata positiivsetele asjaoludele ei olnud maakohus veendunud süüdlase suutlikkuses hoiduda vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohtu seisukoht on vastuoluline. R. Mihhailov selgitas, et kuritegusid ei pannud ta toime mitte tulu saamiseks, vaid sõltuvuse rahuldamiseks. Tegemist on haiglasliku sõltuvusega, mida süüdlane on teadvustanud ning millest otsustanud vabaneda. Ta on osalenud tugigrupis „12 sammu“ ja „Tagasilanguse ennetamine“ ning kuulanud sõltuvusteemalisi loenguid. R. Mihhailovi suhtumine programmi oli kohusetundlik ja aktiivne. Spetsialistid tundsid R. Mihhailovi suurt motivatsiooni elu muutmiseks ja huvi osaleda sõltuvusest vabanemiseks korraldatavates programmides vabaduses. Eeskätt seetõttu soovis R. Mihhailov pärast vabanemist asuda esmalt elama rehabilitatsioonikeskusse, kus on tagatud nii vajalikud tugiteenused võimalikust tagasilangusest hoidumiseks kui ka pidev kontroll talle pandud kohustuste täitmise üle.
39. Maakohus viitas ka kustunud distsiplinaarkaristusele (
40. a töötamisest keeldumine), mis ei ole lubatav. Praegusel ajal töötab R. Mihhailov raamatukogus, enne seda töötas ta nii koristaja kui ka abitöölisena. Ta on juba peaaegu 2 aastat kohusetundlikult töötanud ning talle pole etteheiteid.
41. Maakohus märkis sedagi, et R. Mihhailov kannab teist korda vanglakaristust. Tõepoolest viibis R. Mihhailov eelmisel korral tavatult kaua (2 aastat 12 päeva) eelvangistuses. Samas ei osalenud ta sel ajal sotsiaalprogrammides ega tööhõives. Ainuüksi vanglas viibimise kogemus ei välista senise kohtupraktika kohaselt ennetähtaegset vabastamist.
42. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Järelikult ei ole käesoleva menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud. R. Mihhailovile karistust mõistes on kindlasti arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning 3 kuriteo raskusastet. Seetõttu ei saa pidada asjakohaseks viidet viimati katseajal toime pandud narkosõltuvusest tingitud kuriteole, kui ennetähtaegset vabanemist välistavale asjaolule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43. Hinnates määruskaebuse argumente, puudub apellatsioonikohtul põhjus maakohtu määruse tühistamiseks. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu saab lõpetada ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm 1-09-14104/142 p 18). Hinnates R. Mihhailovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, pidas maakohus kinnipeetava eeskujulikust käitumisest vangistuses kaalukamateks tema varasemat elukäiku, kuritegude asjaolusid ja süüdlase isikut. Ringkonnakohus nõustub sellega, et R. Mihhailovi puhul esineb jätkuv retsidiivsusrisk vaatamata tema headele kavatsustele vabanemisel ning ka vangistuses tehtud jõupingutustele.
44. Kaitsja märgib õigesti, et kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava karistusega. Samas ei ole aga maakohus kordagi maininud, et R. Mihhailovi karistuse kandmiselt vabastamata jätmisega soovitakse anda ühiskonnale signaal sellest, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal viisil või et raske kuriteo toimepannud isiku vabastamine on välistatud. Kohtukolleegiumi hinnangul on I astme kohus süüdlase tulevast käitumist puudutava prognoosotsustuse tegemiseks analüüsinud tema minevikus asetleidnud käitumist. Kuna R. Mihhailov pani uued rahvatervisevastased kuriteod toime sama liiki süütegude eest määratud karistusega kaasneval katseajal, siis võimaldab nii isiku käitumismuster kui ka kohtupraktika prognoosida uute sama liiki kuritööde kordumist tulevikus.
45. Kaitseargument, et kuritegusid pani R. Mihhailov toime narkosõltuvuse, mitte tulu teenimise eesmärgil, on kohtukolleegiumi hinnangul poolenisti tõde. Ilmselt oligi R. Mihhailovi üheks sooviks enda tarbeks narkootikume hankida. Tal on tõepoolest tuvastatud narkosõltuvus – juba alates
46. aastast tarvitas ta amfetamiini. Tarvitamisesse tekkis paus ajal, mil ta viibis vahi all (
47. mai 2014 kuni
48. juuni 2016), seejärel suutis ta olla väidetavalt 5 kuud kaine, aga alustas uuesti tarvitamist
49. a, kui hakkas tarvitama kokaiini ja suitsetama marihuaanat. Viimase otsuse järgi käitles R. Mihhailov
50. a juunist kuni kinnipidamiseni suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (marihuaana, kokaiin, amfetamiin).
51. Samas ei saa väita, et narkosõltuvus oleks ainus R. Mihhailovi kuritegelikku käitumist „käivitav“ faktor – vangla hinnangul lisandub eeltoodule eesmärk saada majanduslikku kasu, kehv probleemide lahendamise oskus ja grupi mõju. Sellise seisukohaga tuleb nõustuda – süüdimõistvast otsusest nähtuvalt ei olnud R. Mihhailov n-ö väike tegija, vaid ta omandas marihuaanat, kokaiini ja amfetamiini suures koguses, hoidis enda elukohas ja renditud garaažiboksis ning müüs, pakendas ja andis edasiseks realiseerimiseks teistele kuriteo kaasosalistele. Kõnekas on see, et ainuüksi
52. a juulis andis ta selliselt üle edasiseks realiseerimiseks 300 gr amfetamiini. Tema üüritud garaažist leiti suures koguses nii marihuaanat (üle 367 gr) ning 68,93 grammi kaaluv pakk kokaiini. Arvestades, et kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajatakse keskmiselt 0,65 gr kokaiini, 7,5 gr marihuaanat ja 1,3 gr amfetamiini, on selge, et leitud kogused polnud oma tarbeks, vaid kasu teenimiseks. Kahtlemata näitab nii ebaseaduslik käitumine, isiku hoiakud (iseloomustuse kohaselt tunnistas süüdlane vestlusel, et ei hoolinud enda tegudest ega mõelnud kuriteo tagajärgedele) ja 4 majanduslik mittetoimetulek R. Mihhailovi vähest probleemide lahendamise oskust. Iseloomustuse kohaselt on R. Mihhailov vaid 11 päeva ametlikult töötanud
53. aastal. Ka töötuna arvelolek lõpetati seoses tööotsimiskava korduva täitmata jätmisega. R. Mihhailovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Narkootikumide suures koguses ebaseadusliku käitlemisegi pani ta toime grupis, olles mõlemal korral nii ainete hankija kui ka edasine käitleja. Kohtupraktika on näidanud, et varem narkosõltuvusega kimpus olevad isikud, kellel puuduvad majandusliku toimetuleku ja probleemilahendusoskused ning kelle käitumisele avaldavad mõju kriminaalse taustaga tuttavad, on altimad uusi kuritegusid toime panema ka pärast pikaajalise vangistuse ärakandmist.
54. Eeltoodust tulenevalt ei saa ainsateks indikaatoriteks retsidiivi prognoosimisel olla distsiplinaarkaristuste puudumine ja osalemine sotsiaalprogrammides. Juba ainuüksi karistuse kandmine korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, näitab isiku ohtu langeda samasse käitumismustrisse. Kui sellele lisada veel ülejäänud ohutegurid (sh narkosõltuvus), saab kohtupraktikat arvestades väita, et uute kuritegude oht R. Mihhailovi puhul on päris suur.
55. Maakohus on igakülgselt hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, ent möönnud siiski, et karistuse eesmärk ei ole täidetud. Kohus arvestas ka seda, et süüdlane on osalenud tugigrupis „12 sammu“ ja „Tagasilanguse ennetamine“ ning kuulanud sõltuvusteemalisi loenguid. Ehkki R. Mihhailovi suhtumine programmi oli kohusetundlik ja aktiivne, puudus kohtul praegusel ajal usk R. Mihhailovi muutumisse ( kohus soovis näha, et süüdlane edasise vangistuse jooksul kinnistaks positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises). Selline kaalutlus on ka mõistetav, sest kontrollitud keskkond välistab võimaluse narkootikume tarvitada. Teisalt panevad süüdlase lubadused ja sotsiaalprogrammide läbiviijate hinnangud kaalutlusõiguse teostaja raskesse olukorda, sest sisuline otsustus peab tuginema millelgi kindlamal kui lubadused ja väidetav motivatsioon. Innustuspuhang, mis tekib kursuse vastselt lõpetanul, ei näita seda, kuidas ta reaalselt hiljem saadud teadmisi ellu rakendama hakkab ning suudab narkootikumidest hoiduda, kui need on taas vabalt kättesaadavad. Ka pärast eelmisest eelvangistusest vabanemist suutis R. Mihhailov hoiduda lühiajaliselt narkootikumidest, ent langes siis tagasi nende kütkesse ja hakkas uusi kuritegusid ka enda sõltuvusvajaduse rahuldamiseks sooritama. Seetõttu ei saa garanteerida, et ta seda uuesti ei teeks. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik suudaks jätkata seaduskuulekat eluviisi, on ainuvõimalik jätta ta karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
56. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Ka kustunud distsiplinaarkaristuse väljatoomine ei kandnud eesmärki jätta R. Mihhailov sel põhjusel vabastamata, vaid toetamaks kohtu nendingut, et muutused süüdlase käitumises on tulnud alles viimasel paaril aastal. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Mihhailovi karistuse eesmärgid on täidetud. R. Mihhailovi vabastamata jätmisel ei ole omistatud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Tartu Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5