lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust ning
lg 1 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 7 ja
lg 2 kohaselt mõisteti Genrihh Mitskevitšile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (4 aastat ja 3 kuud vangistust) Harju Maakohtu 11.02.2019 kohtuotsusega nr 1-19-1115 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 173 tunni üldkasuliku töö ehk 173 päeva vangistuse, s.o 5 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti Genrihh Mitskevitši karistusaja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 03.10.
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Genrihh Mitskevitš esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Genrihh Mitskevitš on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Tartu 2
§-s 76 lg 2 p 1 sätestatud formaalsed eeldused G.Mitskevitši vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Genrihh Mitskevitš tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Genrihh Mitskevitši ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt Genrihh Mitskevitšil distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on olnud majandustööga hõivatud 20.10.2020-20.01.2021 ja töötab ka alates 19.04.
-1,
järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud, mis
G.Mitskevitš pani katseajal toime uue kuriteod. Harju Maakohtu 11.02.2019 otsusega tunnistati G.Mitskevitš süüdi
järgi ja kogumis eelmise karistusega mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 25 päeva vangistust, mis asendati 295 tunni üldkasuliku tööga. Ka nüüd pani G.Mitskevitš toime uued kuriteod, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 25.03.2020 otsusega
lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi, mõistes kogumis eelmise otsusega liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust. Seega süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. G.Mitskevitš pani aga käitumiskontrollile allutatuna (nii katseajal kui hiljem üldkasuliku töö tegemise ajal) toime korduvalt uusi kuritegusid – süstemaatiline sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, röövimine grupis relvataolise esemega, avaliku korra raske rikkumine vägivalla ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades. G.Mitskevitši kuriteod on ajas läinud raskemaks. G.Mitskevitši suhtumine varasematesse karistustesse ja ka temale antud võimalusele kanda karistust vabaduses on olnud ükskõikne. Vangla iseloomustuse kohaselt, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil, ei viibi G.Mitskevitš vangistuses esmakordselt, vaid tegemist on tema kuuenda reaalse vangistusega. Kohus pole veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab G.Mitskevitši tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.Mitskevitš narkosõltlane. Et ta on narkosõltlane ja just narkosõltuvuse tõttu kuritegusid toime pannud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Narkosõltuvus suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. G.Mitskevitši kohtuistungil avaldatu kohaselt soovib ta vabanemise korral oma narkosõltuvusega tõsiselt tegeleda - minna rehabilitatsiooniprogrammi ning alluda ravile. Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdimõistetu ka selleks vajalikke samme astunud (registreerinud ennast rehabilitatsiooniprogrammi). Seega on süüdimõistetu käesolevaks ajaks teadvustanud endal narkosõltuvuse probleemi olemasolu ja vajaduse seda ravida. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab kahtlemata teda positiivselt. Ent asjaolude valguses, et G.Mitskevitš ei ole narkootiliste ainete tarvitamisest varem suutnud hoiduda, kuid ei pidanud vabaduses oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole eriti veenev G.Mitskevitši istungil avaldatud soov edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. G.Mitskevitš on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri asjaolu, et ta ka vabaduses mõnuaineid ei tarvita. Motivatsioon kaineks eluviisiks on süüdimõistetul tekkinud vanglas, kus ta on narkootilistest ainetest eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus erinevad mõnuained on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja G.Mitskevitš võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Vangla iseloomustuse kohaselt on G.Mitskevitš ka varem vanglas läbinud tegevusi 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.