Obsah (6)

§ 120§ 68§ 74§ 75§ 76§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7741 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1-aastane vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning märgiti, et V. Kutsaril tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Kutsar ei pane katseajal toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus 10.12.

2. Tartu Maakohtu 29.04.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel täitmisele V. Kutsarile mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust, sest V. Kutsar ilmus
4. ja 06.04.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, jättis 07., 15., 19.04.2021 ja 21.04.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata 1 ning rikkus 16.,
5. ja 25.04.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 22.06.
6. V. Kutsar asus vanglasse karistust kandma 16.08.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 13.08.
8. Tartu Vangla esitas 04.02.2022 Tartu Maakohtule V. Kutsari vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta V. Kutsari tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
9. V. Kutsarit on kriminaalkorras karistatud 3 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vangistust
10. korda. Kehtivad karistused on mõistetud elukaaslase vastu toime pandud vägivallakuritegude eest. Nende kuritegude soodusteguriteks on alkohol, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus, kuritegelikud hoiakud ja vaimne tervis. 3.
11. V. Kutsar viibib vanglas alates 16.08.2021, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja tal pole olnud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. V. Kutsar on kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb elukaaslase kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises, millega ta põhjustab kannatanule füüsilist valu, kergemaid tervisekahjustusi ja vaimseid häireid. V. Kutsar võib kuriteo toimepanemisel kasutada nuga. Oht on tõenäoline, kui V. Kutsar tarvitab alkoholi ja tal tekib elukaaslasega konflikt. Ohtu suurendavad impulsiivsus, puudulik probleemilahendusoskus, vaimne tervis ja kuritegelikud hoiakud. 3.
12. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kutsar pani vägivallakuriteod elukaaslase vastu toime oma elukohas. Praegu pole V. Kutsar elukaaslasega koos ja talle on seatud elukaaslase suhtes lähenemiskeeld. V. Kutsar saab vabanemisel naasta elama talle kuuluvasse korterisse aadressile xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx andmetel tarvitatakse V. Kutsari elukohas tihti alkoholi ja naabrid on teinud väljakutseid. 3.
13. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kutsari tutvusringkond on väike, sinna kuuluvad alkoholi kuritarvitavad inimesed ja V. Kutsarit on lihtne kallutada alkoholi tarvitama. Ainus V. Kutsari lähedane on noorem vend, kellega pole suhted head. V. Kutsar oli elukaaslasega koos 5 aastat ja ühiselt tarvitati alkoholi, mille käigus tekkisid tülid. Mõlemad on psüühilise erivajadusega ja elasid töövõimetoetusest. V. Kutsar süüdistab oma karistuses elukaaslase ema, kes olevat viinud elukaaslase politseisse. V. Kutsar pani kuriteod toime üksi. Pikaajaline alkoholi kuritarvitamine ja korteriühistu nõuete eiramine viitab hoolimatule ja teisi ärakasutavale elustiilile. 3.
14. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kutsar on aastaid alkoholi kuritarvitanud, pani vägivallakuriteod toime alkoholijoobes olles ja ilmus katseajal kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Suutmatus alkoholist loobuda oli ka üks põhjuseid, miks vangistus pöörati täitmisele. V. Kutsar väidab ise, et ta tarvitab alkoholi harva ega ole alkoholijoobes vägivaldne. Ta eitab alkoholisõltuvust, pole nõus alkoholiprobleemiga tegelema ega soovi minna ravile või läbida sotsiaalprogramme. V. Kutsar pole motiveeritud alkoholist loobuma. 3.
15. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kutsari suhtlemisoskused on äärmiselt kehvad ja tema jutt on segane. Ta ei suuda mõtteid edasi anda ja kordab küsimusi, millele sai vastuse. V. Kutsar kannab praegu vangistust katseaja nõuete rikkumise tõttu. V. Kutsar ei adu oma probleeme, ei suuda iseseisvalt kohustusi täita ega soovi tugiisikut. Ta lahendab konflikte vägivallaga ega ilmuta kannatanu suhtes empaatiat. V. Kutsar väidab, et elukaaslane jõi palju rohkem ja ütles halvasti. V. Kutsar ei sea eesmärke ega näe põhjust kuhugi 2 jõuda või millegi nimel pingutada. Ta soovib elada seadusekuulekalt, kuid ei oska selgitada, mida ta peab selleks tegema. V. Kutsar pole nõus alkoholist loobuma. 3.
16. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest V. Kutsar ei tunnista oma kuritegusid ning süüdistab kannatanut oma elu rikkumises ja kriminaalhooldajat vanglasse sattumises. V. Kutsar on viibinud kriminaalhooldusel 2 korda. Esimesel korral polnud võimalik terviseprobleemide tõttu temaga tegevusi läbi viia. Teisel korral pöörati mõistetud vangistus täitmisele, sest ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. V. Kutsar leiab, et süsteem segab elu ja tunneb, et talle on ülekohut tehtud. Psüühiline erivajadus mõjutab tõsiselt V. Kutsari elu. Ta ei mõista, miks karistused määrati, miks oli vaja katseajal käitumiskontrolli nõudeid täita ja miks oli vaja täita rahalisi kohustusi. Probleemide mitteteadvustamine ei lase V. Kutsaril abi küsida või oma elus muudatusi teha. Vangistuses on käitumine olnud rahuldav, sest ta paikneb üksi kambris ja on meedikute järelevalve all. V. Kutsar soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda, et end vabana tunda. 3.
17. Seoses V. Kutsari hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ega ohtlikkust pole. V. Kutsar pole majanduslikel põhjustel kuritegusid toime pannud ja ta hakkab vabanemisel saama töövõimetoetust. Tartu Vangla andmetel on V. Kutsaril 14.01.
18. a seisuga tasumata rahalisi nõudeid 2861 euro ulatuses. V. Kutsar on nõus tasuma rahalised nõuded töövõimetoetusest osamaksetega. 3.
19. Juhul, kui kohus otsustab V. Kutsari tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata V. Kutsarile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.08.
20. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 7 alusel V.

Kutsarile täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja suhtlemisest alkoholi tarvitavate isikutega.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi V. Kutsari tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta V. Kutsari vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. V. Kutsar ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Kinnipeetava iseloomustuses on kõik ülepaisutatud, mingit vägivalda polnud ja kõik on suur jama. V. Kutsaril polnud praktiliselt elukaaslasega tülisid. Samuti pole V. Kutsaril alkoholiga probleeme. Kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine on suur jama kõik. Selleks, et mitte edaspidi vanglasse sattuda, peab V. Kutsar normaalset elu elama ja ongi kõik. Ta ei tarvitanud enne vangistust väga tihti alkoholi – 1 või 2 päeva nädalas, kuidas kunagi. Mitu päeva järjest tarvitas harva. V. Kutsar tarvitas viina ja jõi korraga pudeli või poolteist. Ta tarvitas alkoholi koos sõpradega. V. Kutsar nõustub 6-kuulise kriminaalhooldusega ning alkoholi tarvitamisest ja alkoholi tarvitavate inimestega suhtlemisest hoidumisega. Ta saab hakkama ja on selleks võimeline. Kohtu seisukoht
3. V. Kutsar kannab alates 16.08.2021 vanglas karistust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. V. Kutsar on talle mõistetud ja täitmisele pööratud 11 kuu ja 28 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam 7 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud 3 karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt saab V. Kutsar vabanemisel naasta elama aadressile xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxx on võimalik V. Kutsar allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on V. Kutsar viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks vanglas veidi enam kui 7 kuud, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja tal pole olnud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt on V. Kutsar end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Samuti on karistusregistri väljavõtte kohaselt V. Kutsaril 1 kehtiv kriminaalkaristus ja kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt viibib ta vanglas
3. korda. Ainuüksi ülal kirjeldatud asjaoludest aga V. Kutsari ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa.
4. Nimelt tunnistati V. Kutsar Tartu Maakohtu 02.12.
5. a otsusega (s.o peaaegu 2 aastat ja 4 kuud tagasi)

§ 120

lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi elukaaslase vastu toime pandud vägivallakuritegudes.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati V.

Kutsar süüdi elukaaslase kehalises väärkohtlemises 2019. a juunis ja 11.07.2019 ning

§ 120lg 1 järgi tunnistati ta süüdi elukaaslase tapmisega ähvardamises 11.07.2019.

Kinnipeetava 4 iseloomustuse kohaselt on V. Kutsar ja tema elukaaslane mõlemad psüühilise erivajadusega, elasid töövõimetoetusest ja tarvitasid ühiselt alkoholi, mille käigus tekkisid tülid. Kuritegude toimepanemise ajal olid mõlemad alkoholijoobes. Samuti nähtub praeguse asja materjalist, et kuigi esialgu jäeti V. Kutsarile karistuseks mõistetud vangistus

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, saadeti V.

Kutsar Tartu Maakohtu 29.04.

1. a määrusega (s.o ca 11 kuud tagasi) siiski vanglasse, sest ta rikkus
2. a aprillis 9 korda kriminaalhoolduse nõudeid (s.o ilmus
3. ja 06.04.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes, jättis 07., 15., 19.04.2021 ja 21.04.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata ning rikkus 16.,
4. ja 25.04.2021 alkoholi tarvitamise keeldu). Enne seda ilmus V. Kutsar alates 21.04.2020 kriminaalhooldusosakonda korduvalt kokkulepitust varem või hiljem ning lahkus kriminaalhooldusametniku loata kriminaalhooldusosakonnast. Kogu katseajast täitis V. Kutsar kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt vaid esimese 4 kuu jooksul. Arvestades, et V. Kutsar pani kuriteod toime alkoholijoobes olles ja rikkus seejärel alkoholi tarvitamise tõttu korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et V. Kutsari probleemse käitumise põhjuseks on suuresti tema alkoholi tarvitamise harjumused.
5. Kohtuistungil avaldas V. Kutsar, et kõik on suur jama. Kinnipeetava iseloomustuses on kõik ülepaisutatud, mingit vägivalda polnud ja V. Kutsaril pole ka alkoholiga probleeme. Kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine on suur jama kõik. Kohtu hinnangul nähtub V. Kutsari selgitustest, et vangistus pole oma eesmärki täitnud ega V. Kutsarile piisavat mõju avaldanud. V. Kutsar pole teinud vanglas viibimisest mingeid järeldusi, ei tunnista oma vigu ega ole mõistnud, et ta sattus vanglasse enda käitumise tõttu. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et V. Kutsar on edaspidi valmis kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema ja katseaja nõuete täitmiseks oma elukorraldust muutma. Kohus toob välja, et V. Kutsar lubas kohtule ka katseajal pärast esimesi alkoholi tarvitamisest tingitud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi 11.03.
6. a kohtuistungil, et ta ei jätka senist alkoholi tarvitamist, täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja on valmis järgima kuni katseaja lõpuni alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata eelnevale, pani V. Kutsar uued rikkumised toime juba alates 05.04.2021 (s.o vähem kui 1 kuu pärast kohtule antud lubadusi).
7. Lisaks V. Kutsari alkoholi tarvitamisele ilmnes ka juba katseajal 11.03.
8. a istungil V. Kutsari äratuntavalt trotslik suhtumine registreerimiskohustuse täitmise vastu. Ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks korraldatud kohtuistungil avaldatust nähtuvalt pole V. Kutsar praeguseks ka seda arusaama muutnud. Kuna V. Kutsar leiab endiselt, et kõik on suur jama, on tema ennetähtaegne vabastamine perspektiivitu.
9. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust, ei tulene kohtu arvates V. Kutsari elukohast märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna V. Kutsar ei ela enam elukaaslasega koos, ei suhtle elukaaslasega ega ole pärast Tartu Maakohtu 02.12.
10. a süüdimõistva otsuse kuulutamist (s.o viimase peaaegu 2 aasta ja 4 kuu jooksul) elukaaslase vastu uusi kuritegusid toime pannud, pole elukaaslase vastu toime pandavate kuritegude oht kuigi suur ega mõjuta V. Kutsari ennetähtaegset vabastamist. Kuid nagu öeldud, on kõige suurem takistus V. Kutsari ennetähtaegseks vabastamiseks tema muutumatuna püsinud suhtumine toimepandud kuritegudesse, kriminaalhoolduse nõuete täitmisesse ja alkoholi tarvitamisse. Kuna V. Kutsar polnud varem võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma, pole alust arvata, et ta teeb seda nüüd. Arvestades, et

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise korral vältimatult kriminaalhoolduse nõuetele, on V. Kutsari ennetähtaegne vabastamine perspektiivitu. Suure tõenäosusega ei järgi ta kriminaalhoolduse nõudeid ja naaseb vanglasse. 5 14. Lähtudes ülal toodust, tuleb V. Kutsar jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6