1-21-3803/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-3803 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Valeri Desjatski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri 37909056519) kaitsja Paabumetsa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Desjatski (isikukood vandeadvokaat Marko RESOLUTSIOON
4. Jätta Valeri Desjatski kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Valeri Desjatskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Valeri Desjatski kanda.
9. Valeri Desjatskil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Valeri Desjatskit 27.05.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-213803 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 11 kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 1 11.03.
12. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks luges 13.05.
13. Kohtuotsus jõustus 03.07.
15. Tartu Vangla esitas 03.02.2022 Tartu Maakohtule materjalid Valeri Desjatski enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Valeri Desjatski tingimisi enne tähtaega vabastamist.
16. Tartu Maakohus jättis 05.04.
17. a määrusega Valeri Desjatski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
18. Esmalt tuvastas maakohus, et Valeri Desjatski puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, sh on tal olemas elukoht. Lisaks leidis maakohus, et positiivne on see, et vabanemisel on tal olemas sissetulek ja toetavad lähedased. Samas märkis maakohus, et eeltoodu ei kaalu üle tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. 3.
19. Valeri Desjatskil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude eest, samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Praegu kannab Valeri Desjatski liitkaristust korduva kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest, mille pani toime oma elukaaslase suhtes. Vangla materjalide kohaselt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust suhtlemisega seotud rikkumiste tõttu. Seega ei ole tema käitumine olnud ka vanglas eeskujulik. Rehabiliteerivaid tegevusi (sotsiaalprogrammid ja riigikeeleõpe) ei ole saadud läbi viia tulenevalt Covid-19 isolatsioonist. 3.
20. Peamiseks kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on Valeri Desjatskil olnud alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ise ennast sõltlaseks ei pea, tema motivatsioon alkoholist loobumiseks madal. Valeri Desjatski ei mõista alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahelisi seoseid. Samuti ei ole ta läbinud vastavat sotsiaalprogrammi. Maakohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetav kinnipeetava öeldu, et vabaduses ta lihtsalt enam alkoholi ei tarvita, sest on nii otsustanud. Kuna Valeri Desjatski on korduvalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes, näitab see, et alkoholiprobleem on olnud isikul pikka aega. Ebatõenäoline on, et ilma rehabiliteerivates tegevustes osalemiseta või ravile pöördumata suudaks ta iseseisvalt edaspidi alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida. See aga seab omakorda suure kahtluse alla süüdimõistetu suutlikkuse vabaduses kuritegelikust käitumisest hoiduda. 3.
21. Kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise pani toime elukaaslase suhtes ajal, mil viibis kriminaalhooldusel sama elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Ta on ka varasemalt elukaaslaste ja lapse suhtes vägivalda kasutanud. Varasema vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ ei ole soovitud mõju avaldanud. Seetõttu võib öelda, et vägivaldne käitumine on kinnipeetavale omane ning varasematest karistustest ega läbitud sotsiaalprogrammist ei ole ta vajalikke järeldusi teinud, ta jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal olles. 3.
22. Maakohtu hinnangul on seetõttu oht, et Valeri Desjatski võib jätkata kuritegude toimepanemist, jätkuvalt suur. Käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 2 Määruskaebus
23. Tartu Maakohtu 05.04.
24. a määruse peale esitas määruskaebuse Valeri Desjatski kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Valeri Desjatski ennetähtaegselt.
25. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei arvestanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatut ning keskendus liigselt negatiivsele, mitte isikut positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Valeri Desjatski käitumises on toimunud muutused ning distsiplinaarkaristused ei ole sellise kaaluga, mis annaks aluse kujundada arvamust sellest, et tema käitumine vabaduses oleks normidele mittevastav. Isikut motiveerib sport ja kaine eluviis, tal on olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, lisaks erinevad kutseoskused. Samuti ei soovi ta tarvitada alkoholi ning kontrollnõuded ja programmid (mida saab läbida ka vabaduses) aitavad hoiduda alkoholi tarvitamisest. Seekordne vangistus on muutnud teda ja saavutanud oma eesmärgid. Valeri Desjatski soovib elada õiguskuulekalt ja vabanedes läbida rehabiliteerivaid tegevusi. Lisaks on maakohtu määruse põhjendused formaalsed, määrus ei ole piisavalt põhistatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Valeri Desjatski kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
27. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. aprilli
29. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
30. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
31. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Nii ei ole põhjendatud maakohtu määrusega tutvumise aeg 60 minutit, kuna maakohtu määrus ei ole niivõrd keerukas ega pikk, et vajaks nii pikaajalist tutvumist. Arvestades seda, et kaitsja esindas Valeri Desjatskit ka maakohtu menetluses, oli ta teadlik faktilistest asjaoludest. Ringkonnakohus peab põhjendatud määrusega tutvumise ajaks 30 minutit. Seetõttu kuulub hüvitamisele õigusabi tasu kokku 90 minuti eest, s.o summas 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). 8.
32. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) 3