← Eesti

2-19-111430/46

Obsah (7)§ 231§ 367§ 238§ 162§ 4842§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. august 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviil

) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et 18.05.2017 äriruumi rendileping nr 18-05-2017 (dtl-d 25-31) vastab äriruumi üürilepingu tunnustele, mistõttu tuleb lepingule kohaldada üürilepingu kohta seaduses sätestatut. 3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on tasunud kostjale üürilepingu alusel tagatisraha 5980 eurot, mida hageja on soovinud tõendada maksekorraldustega (dtl-d 32-33). Pooled ei vaidle tagatisraha tasumise üle. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 01.03.2018 äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt leping lõppes 01.03.
  2. Hageja on asjaolu soovinud tõendada kokkuleppe dokumendiga (dtl-d 34-35). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kokkuleppe allkirjastanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et hageja ütles lepingu erakorraliselt üles ning leping lõppes hagejapoole erakorralise ülesütlemisega alates 01.03.2018 poolte vahel saavutatud kokkuleppel. Kostja on soovinud kostja juhatuse liikme V. S.i vande all antud seletusega tõendada asjaolu, et hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. V. S. andis vande all järgmise sisuga seletuse: „Üürilepingu lõpetamisest sain teada veebruari viimasel kuupäeval, 29.02.
  2. Mulle helistas M. ja palus, et ma tuleks kohale restorani. M. jõudsid kohale neljakesi, V. oli üksi. M. ja need neli isikut tegelesid oma 4

(8)vara välja vedamisega. M. ütles kohale jõudes, et ta homsest päevast lõpetab lepingu, sest ta sõidab ära. Ta ütles, et ta ei taha siin enam töötada ja et teda ei huvita enam see. Ta ütles, et ta tahab
  1. märtsist lõpetada. M. ütles, et ta võtab võtmed kaasa, kui nad kokkuleppele ei jõua ja sõidab ära. Järgmisel päeval umbes kella 12:30 paiku jõudis V. restorani, kus M. esitas talle juba valmis trükitud lepingu lõpetamise kokkuleppe. Kõik oma enam-vähem väärtuslikud asjad nad viisid ära juba eelmisel päeval, s.o 29.02.
  2. M. andis selle kokkuleppe allkirjastamiseks V.le.“ Hageja juhatuse liige M. S. andis vande all järgmise seletuse: „Ma teatasin V.le lepingu lõpetamisest jaanuarikuu keskel, kuskil 12.-
  3. jaanuaril
  4. Vastused kohtu küsimustele: V. sai teada sellest, et kolime välja üüripinnalt, jaanuari keskel. Rääkisime üüri alandamisest kõigepealt. Kuna me kokkuleppele ei jõudnud, siis teatasin, et me lõpetame lepingu ja kolime välja hiljemalt 01.03.2018.“ Tunnistaja D. K. on andnud järgmised ütlused: „Bronx OÜ teadis kavatsusest lõpetada leping jaanuarikuus. Jah, nad ütlesid sellest V.le jaanuaris.“ Kohtu hinnangul nähtub poolte juhatuse liikmete vande all antud seletustest, et hageja avaldas soovi lõpetada pooltevaheline üürileping alates 01.03.
  5. Kohtu hinnangul ei ole poolte esindajate seletuste põhjal võimalik kindlaks teha, kas hageja juhatuse liige avaldas selleks soovi 2018.a jaanuari keskpaigas või 29.02.
  6. Hinnates koos hageja vande all antud seletusi ja tunnistaja ütlusi peab kohus usutavaks, et hageja teavitas kostjat üürilepingu lõpetamisest 2018.a jaanuari keskpaigas. Kuivõrd hageja juhatuse liikme seletusest nähtuvalt avaldas hageja juhatuse liige kostjale sõnaselgelt, et nad lõpetavad lepingu ja kolivad välja hiljemalt 01.03.2018, saab hageja juhatuse liikme avaldatut pidada tahteavalduseks, millega soovitakse üürilepingut üles öelda. Kumbki pooltest ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et üürilepingu ülesütlemiseks esines lepingu punktis 6.3 nimetatud seaduses sätestatud alus. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja avaldus ei omanud õiguslikke tagajärgi ega lõpetanud pooltevahelist lepingut. Seda kinnitab ka asjaolu, et pooled on pidanud vajalikuks 01.03.2018 sõlmida eraldi kirjalik kokkulepe lepingu lõpetamise kohta. Kui lepingu oleks saanud lugeda ülesütlemisega lõppenuks, oleks puudunud pooltel vajadus lepingu lõpetamises eraldi kokku leppida. VÕS § 186 p 4 kohaselt lõpeb võlasuhe võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. VÕS § 186 p 4 kehtib ka äriruumi üürilepingute puhul, mida saab lõpetada poolte kokkuleppel. Hageja esitatud tõenditest nähtub kokkuleppe sõlmimine üürilepingu lõpetamise kohta (dtl-d 34-35). Kokkuleppest nähtuvalt on pooled dokumenti pidanud lepingu lõpetamise kokkuleppeks, millele viitab järgmine fraas: „Käesolev rendilepingu, mis oli sõlmitud 18.05.2017.a, lõpetamise kokkuleppe on sõlmitud BRONX OÜ (registrikood 10495729, edaspidi Pool 1) ja StudioIllusion OÜ (reg.kood 14176234), koos nimetatud Pooled“ (dtl 35). Kokkuleppe punkt 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kokkuleppega pooled kinnitavad, et lõpetavad rendilepingu 01.03.2018.a“ (dtl 35, p 1). Kohtu hinnangul nähtub punktist 1 selgelt lepingu lõpetamisele suunatud poolte ühine tahe. Kohus on seisukohal, et 01.03.2018 kokkulepet ei muuda kehtetuks ega lubamatuks asjaolu, et hageja on avaldanud soovi lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostjal üürileandjana on olnud võimalus mitte sõlmida 01.03.2018 kokkulepet ning nõuda hagejalt üürilepingu täitmist, kuid nähtuvalt kokkuleppe sõlmimisest ei ole kostja seda teha soovinud. Kohus tuvastab eeltoodut arvestades, et pooled lõpetasid 18.05.2017 äriruumi rendileping nr 18-05-2017 kokkuleppel 01.03.2018 sõlmitud lepinguga ning 18.05.2017 leping ei lõppenud hageja tehtud üürilepingu ülesütlemise avaldusega.
  7. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et pooled leppisid kokku kostjale tekitatud kahju hüvitamises hageja poolt tasutud tagatisraha arvel ja tagatisraha jätmises kostjale. Kostja koormis on tõendada pooltevaheline kokkulepe selle kohta, et kostja ei pidanud tagatisraha vastavalt lepingu punktile 7.3 tagastama. Kostja on soovinud tõendada kokkulepet kostja juhatuse vande all antud ütlustega. Kostja juhatuse liige V. S. andis vande all järgmise sisuga seletuse: „M. andis selle kokkuleppe allkirjastamiseks V.le. See oli justkui ultimatiivses vormis kirjutatud, et kas kirjutad alla või ei kirjuta. 5
(8)Ta jättis mulle tagatise ja leidis, et see on piisav kompensatsioon lepingu lõpetamiseks. Need olid tema sõnad. Ja nendel tingimustel V. oligi nõus allkirjastama kokkuleppe. [---] M. ütles, et sellest rahast, mis tagatiseks on, täiesti piisab kompensatsiooniks ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest. Hagejal ei olnud võimalust tagatisraha tagasi saada, raha oli firma arvel. Mihkhail ise ütles, et ta jätab selle raha kompensatsiooniks.“ Hageja juhatuse liige M. S. andis vande all järgmise seletuse: „Tagatise kokkulepet reguleeris üürileping, eraldi mingisuguseid kokkuleppeid ei olnud selle kohta, ei suulisi ega kirjalikke.“ Kohus on seisukohal, et poolte esindajate vande all antud seletused lahknevad kokkuleppe sõlmimise väite osas. Kostja tugineb suulise kokkuleppe sõlmimisele, hageja eitab kokkuleppe sõlmimist. Kohtul ei ole võimalik ainult poolte vande all antud seletuste sisu põhjal eelistada ühe poole seletusi teisele. Seetõttu peab kohus hindama seletusi koosmõjus teiste tõenditega. Kohus arvestab sellega, et pooled tegutsesid majandus- või kutsetegevuses ja eeldada tuleb poolte esindajate tegutsemist korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on 22.03.2021 kohtuistungil kinnitanud, et tema tegevusalaks on kinnisvara üürile ja rendile andmine. Äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkulepe sisaldas kokkulepet lepingu lõpetamise kohta ning kostja kinnitusi selle kohta, et ta sai tagasi lepingu eseme enda valdusesse koos tehnikaga ja seadmetega ning on tutvunud eseme seisukorraga ning ei oma seisukorra kohta pretensioone (dtl-d 34-35). Kohus on seisukohal, et korraliku ettevõtja hoolsusega käitumise korral oleksid pooled märkinud kirjalikus kokkuleppes ära ka kokkuleppe selle kohta, et kostja ei pea tagatisraha tagastama. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kokkuleppes märgitakse ära kostja pretensioonide puudumine eseme seisukorra kohta, kuid ei peeta vajalikuks märkida igapäevaselt kinnisvara üürile ja rendile andmisega tegeleva kostja õigust jätta tagatisraha tagastamata. Kokkuleppes tagatisraha käsitlemata jätmine kinnitab seetõttu hageja juhatuse liikme vande all antud seletust, mille kohaselt tagatise kohta kokkuleppeid ei olnud. Eeltoodut arvestades leiab, et kostja seletuses sisalduv teave on hageja vande all antud seletusega ja äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkuleppega ümber lükatud ning kostja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist, mille järgi ei pidanud kostja hagejale tagatisraha tagastama. Kohus leiab, et kostja ei saa poolte kokkuleppele tuginedes keelduda tagatisraha tagastamisest. 7. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.3 näeb ette järgmise regulatsiooni: „7.3 Rendileandja tagastab Rentnikule Tagatisraha 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et Rendileandjal ei ole Rentniku vastu varalisi nõudeid ja/või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Rendileandjal on õigus Tagatisrahas tmaha arvestada Rentniku võlgnevused ja Rendileandja varale tekitatud kahju. Rentnikule Tagatisraha tagastamisega viivitamisel tasub Rendileandja viivist summas pool protsenti (0,1%) õigeaegselt tasumata iga tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest“ (dtl 30, p 7.3). Leping lõppes 01.03.2018. Seetõttu muutus tagatisraha tagastamise nõue vastavalt lepingu punktile 7.3 sissenõutavaks 01.05.2018. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tagatisraha tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagatisraha 5980 eurot. 8. Hageja nõuab kostjalt viivise 2517,58 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõude 5980 eurot tasumata osalt määraga 0,1% päevas alates 01.05.2018 kuni 25.06.2018. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse õigsusele ega taotlenud viivise vähendamist. Kostja kohustuses tasuda viivist on kokku lepitud lepingu punktis 7.3. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 2517,58 eurot.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 6

(8)Hageja nõuab kostjalt tagatisrahalt arvestatud viivise tasumist kokkulepitud ulatuses hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavaldus esitati 30.06.2019 (dtl-d 48-52). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% päevas põhinõude 5980 eurot tasumata osalt alates 30.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3462,42 eurot (põhinõue 5980 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 2517,58 eurot = 3462,42 eurot). 9. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 11. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2064 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 17,2 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 600 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 600 eurot.

§ 4842

järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu.

§ 172

lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt

§-dest 4842 ja 172 lg 9 ls 2 ei saa nõuda menetluskulude hüvitise 20 eurot tasumist maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitisena. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ning selle ajaline maht on tingitud üksnes poolte esindajate ja tunnistaja ülekuulamisest. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 22.06.2019 tehtud toiminguks hagiavalduse koostamise, mille ajakulu on 5 tundi. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulub kohtu hinnangul kuni 4 tundi, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 15.05.2020 tehtud toiminguks hageja vastuse kohtunõudele, mille ajakulu on 2 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on ajakulu 2 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud samuti vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aega on vastavuses tehtud toimingute sisu ja mahuga. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1520 eurot (põhjendatud ajakulu 15,2 tundi x tunnitasu 100 eurot = 1520 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1520 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1520 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 544 eurot. 7

(8)

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 2120 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.