) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja 1 sõlmisid 30.10.2015 liisingulepingu nr xxx (liisinguleping 1), mille alusel omandas hageja kostja 1 poolt määratud müüjalt kostja 1 huvides ja ülesandel sõiduauto Volkswagen Jetta (liisinguese 1), tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2015 ning andis selle kostja kasutusse Liisingulepingust 1 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 30.10.2015 käenduslepingu nr 201519606 (käendusleping 1), mille p 1 alusel kohustus kostja 2 hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu 1 p 2 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 19 924,00 eurot. Arvestades, et kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, edastas hageja 12.02.2020 kostjale 1 ja kostjale 2 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 12.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 1992,39 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 1 hageja esindajale tagastamist. Luminor Liising AS ja kostja 1 sõlmisid 11.01.2016 liisingulepingu 2 nr xxx (Liisinguleping 2), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel sõiduauto BMW 650i Grand Coupe xDrive (liisinguese 2), tehasetähisega xxx väljalaskeaastaga 2012 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Liisingulepingust 2 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 11.01.2016 käenduslepingu nr xxx (käendusleping 2), mille p 1 alusel kohustus kostja 2 hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu 2 p 2 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 44 772,00 eurot. Arvestades, et kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust 2 tulenevaid makseid, edastas hageja 12.02.2020 kostjale 1 teate liisingulepingu 2 ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 12.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 6965,17 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 2 hageja esindajale tagastamist. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 15.03.2016 liisingulepingu nr xxx (liisinguleping 3), mille alusel omandas hageja kostja 1 poolt määratud müüjalt kostja 1 huvides ja ülesandel sõiduauto Honda CR-V, tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2016 (liisinguese 3) ning andis selle kostja 1 kasutusse. 1.3.2 Liisingulepingust 3 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 15.03.2016 käenduslepingu nr xxx (käendusleping 3), mille p 1 alusel kohustus kostja 2 hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu 3 p 2 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 26 361,00 eurot. 1.3.3 Hageja ja kostja 1 sõlmisid 05.04.2019 liisingulepingu nr xxx muudatuse nr 1, millega leppisid pooled kokku, et vara vabatahtliku sõidukindlustuse (kaskokindlustuse) kindlustusvõtja on alates 17.04.2019 liisinguvõtja. Arvestades, et kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust 3 tulenevaid makseid, edastas hageja 12.02.2020 kostjale 1 ja kostjale 2 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 12.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 3075,13 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 3 hageja esindajale tagastamist. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 15.03.2016 liisingulepingu nr xxx (liisinguleping 4), mille alusel omandas hageja kostja 1 poolt määratud müüjalt kostja 1 huvides ja ülesandel sõiduauto Jeep Cherokee (liisinguese 4), tehasetähisega xxx, väljalaskeaastaga 2011 ning andis selle kostja 1 kasutusse. Liisingulepingust 4 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 08.04.2016 käenduslepingu nr xxx (käendusleping 4), mille p 1 alusel kohustus kostja 2 hageja ees vastutama hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenevate kõigi kostja 1 kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu 4 p 2 järgi on kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 17 150,00 eurot. 1.4.3 Hageja ja kostja 1 sõlmisid 05.04.2019 liisingulepingu nr xxx muudatuse nr 1, millega leppisid pooled kokku, et vara vabatahtliku sõidukindlustuse (kaskokindlustuse) kindlustusvõtja on alates 08.04.2019 liisinguvõtja. Arvestades, et kostja 1 ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust 4 tulenevaid makseid, edastas hageja 12.02.2020 kostjale 1 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu 4 seisuga 12.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 2281,30 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 4 hageja esindajale tagastamist. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt Woodward Trade OÜ, A K hageja Luminor Liising AS kasuks liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 4941,33 eurot (1778,62 eurot sissenõutavaks muutunud lepingumaksete nõue, 1665,03 eurot viiviste tasumise nõue, 618,24 eurot liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue ja 879,44 eurot liisingueseme müügiga tekkinud lisakulude hüvitamise nõue), liisingulepingust nr xxx tulenevate nõuete katteks kokku 3350,13 eurot (1706,27 eurot sissenõutavaks muutunud lepingumaksete nõue ja 1643,86 eurot viiviste tasumise 3 nõue), liisingulepingust nr xxx tulenevate nõuete katteks kokku 5156,45 eurot (2464,07 eurot sissenõutavaks muutunud lepingumaksete nõue, 2387,05 eurot viiviste tasumise nõue ja 305,33 eurot liisingueseme müügiga tekkinud lisakulude hüvitamise nõue) ning liisingulepingust nr xxx tulenevate nõuete katteks kokku 1992,09 eurot (1017,16 eurot sissenõutavaks muutunud lepingumaksete nõue ja 974,93 eurot viiviste tasumise nõue). Hageja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 700 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjatele kätte toimetatud tähitud postiga väljastusteatega allkirja vastu edasiandmiseks 25.10.2021.a. (aadressil xxx kostja II emale Ž K. Kostja II on kostja I seaduslik esindaja). Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 700 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 700 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.