Obsah (9)

§ 657§ 654§ 651§ 652§ 232§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5539 Tsi

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustas maakohtu 4 otsuse korteriomandi kostja ainuomandisse jätmises ja menetluskulude jaotuses. Vaidlust ei ole selles, et kohus poolte kaasomandi lõpetas. 10. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust vaidlustatud osas. Seejuures võtab ringkonnakohus

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi osas, otsustab kohus kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise ning kaasomandis oleva asja jagamise viisi. Praeguses asjas soovisid mõlemad kaasomanikud korteriomandit endale ja nõustusid tasuma vastaspoolele hüvitist. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kohus saab otsustada menetluses poolte taotletud kaasomandi jagamise viisi üle. Praeguses asjas rahuldas maakohus vastuhagi ja jättis korteriomandi kostja ainuomandisse.
2. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooniastmes on võimalused maakohtust erineva otsuse tegemiseks kaasomandi jagamise viisi osas piiratud. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 11). Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole siin piiramatu ning kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 29 ja 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). Seega tuleb ringkonnakohtul hageja apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida, kas maakohus on ületanud vastuhagi rahuldamisel diskretsiooniõiguse piire.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ja kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2.

Asjas olevatest tõenditest nähtuvalt elasid pooled ühiselt nimetatud korteris, kuid pärast lahutust kaotas kostja mõistliku võimaluse korteris edasi elada. Soov ja vajadus kasutada endist ühist eluaset jälle elukohana on kostjal realiseerunud menetluse ajal ja ühisomandi jagamise seisukohalt on see kaalukas huvi, millega maakohus on arvestanud. On tavapärane, et korteriomandi kaasomanikeks on endised perekonnaliikmed või sugulased ja et kaasomandi lõpetamine toob ühele kaasomanikest kaasa uue eluaseme otsimise vajaduse. Hageja on avaldanud, et tal on, kus elada (tlk 54-65).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendamisel menetlusnorme ja kaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Alusetud on apellandi etteheited, et kohus jättis täitmata selgitamiskohustuse. Pooltel olid maakohtu menetluses õigusteadmistega esindajad ja vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Tõendamiskohustus oli pooltele selge. Asja lahendamisel ei olnud määravaks, kes kaasomanikest ja miks soovis kaasomand lõpetada või, et kes tasus kommunaalkulusid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Asjaolu, et hageja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust pidada 5 kohtuotsust ebaõigeks. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171

lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 16. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on õigusabikulud 780 eurot 5 tunni ees tasumääraga 130 eurot tunnis (lisandub käibemaks, st tunnihind käibemaksuga on 156 eurot) järgmiste toimingute eest: otsuse ja kaebuse analüüs ning nõupidamine kliendiga (1 tund); vastuse koostamine ja arutelu kliendiga (4 tundi). Lisaks palus kostja kohtuistungil lugeda õigusabikulude hulka kohtuistungiks ettevalmistamise kulu 30 minutit ja istungikulu vastavalt protokollile sama tunnitasuga. Protokolli kohaselt oli istungi pikkuseks 23 minuti (kell 12.0212.25).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja esindaja toimingud olid kooskõlas menetluse käiguta ning olid märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga ning istungi kestusega kooskõlas. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on mõistlik ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Kostjale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohuslane. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 917,80 eurot (780 eurot 5 tunni ja 137,80 eurot 53 minuti eest, tasumääraga 156 eurot (130 eurot + 20% käibemaks). 17. Hagejal tuleb vastavalt kostja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tasuda menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) 6