KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9794 Koht

§ 8lg 1 ja 4). Küll aga väitis hageja, et hankelepinguid ei sõlmitud raamlepingus ettenähtud vormis. Ts

ÜS 83 lg 2 kohaselt oli kokkulepitud vorminõuete järgimata jätmise tagajärjeks, kas tehingu tühisus või siis mitte, kui seadusest või lepingust nii tulenes. Seega kui tuvastada, et hankelepingud ei vastanud raamlepingus kokkulepitud hankelepingu vorminõuetele, siis poolte vahel hankelepinguid ei sõlmitud (TsÜS § 84 lg 1). Seega ei saanud tühise tehingu alusel esitada nõudeid tulenevalt tehingu täitmisest või täitmata jätmisest. Seejuures TsÜS § 83 lg 2 siinkohal ei rakendunud, sest kui vorminõude rikkumise eesmärgiks oli kaasa tuua tehingu tühisus, siis ei saanud jaatada mitte ühegi lepingu sõlmimist. Juhul, kui vorminõude järgimata jätmise eesmärgiks polnud kaasa tuua tehingu tühisust, siis kohaldus poolte õigussuhtele nii raamlepingu kui ka selle alusel sõlmitud hankelepingute tingimused. Hageja ei väitnud, et vorminõuete järgimata jätmise tõttu oleks poolte vahel sõlmitud hankelepingud tühised. Kostja väitis, et vorminõudeid järgiti ja seega ei saanud hankelepingud sellel põhjusel tühised olla.

§ 29

lubab sõlmida riigihanke raamlepinguid.

§ 30

lg 1 kohaselt tuli raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtuda raamlepingu tingimustest ja

§-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise põhimõtted olid sätestatud raamlepingu p-s 1.14, mille kohaselt hankelepingutes või tellimuskirjades lepitakse kokku lepingu eseme täpsemad tehnilised tingimused ja maksumus. Kui pakutava töö hind on alla 20 000 euro, siis tehakse hankeleping tellimuskirja vormis, vastasel juhul sõlmitakse hankeleping, mis vastab raamlepingu lisa 3 formaadile. Raamlepingu p 4.1.1 kohaselt hankelepingud, mille maksumus on alla 20 000 euro, 3 sõlmitakse tellija Confluence keskkonnas. Käesoleval juhul oligi töövõtja tellija internetiportaali kaudu esitanud pakkumused Sprint 3-6 projektides ettenähtud tööde tegemiseks ning tellija oli nende tööde tellimise e-kirja teel kinnitanud.

§ 8

lg 7 kohustab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmima hankelepingu, mille maksumus on vähemalt 20 000 eurot. Praegusel juhul ei ületanud iga üksiku kostja tellitud hankelepingu maksumus 20 000 eurot ja seega võis selle sõlmida ka muus vormis nii nagu raamleping ette nägi. Sprint 3-6 hankelepingute puhul ei olnud tegemist ühe lepinguga, sest raamlepingu mõtte kohaselt oleks kostja saanud ja võinud tellida iga projekti osa erinevalt pakkujalt – raamlepingu alusel hagejalt tööde tellimise kohustust kostjal ei olnud. Eeltoodu alusel leidis kohus, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimisel polnud raamlepingus ettenähtud vorminõudeid rikutud. Hankelepingutele kohaldusid raamlepingu tingimused koos hankelepingus (tellimuskirjades) sätestatud täpsustavate tingimustega. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus tühistada vaheotsus ja teha uus, millega tuvastada, et poolte vahel sõlmitud riigihanke raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingud (tellimuskirjad) projektinimetusega Sprint 3-6 tööde tellimiseks ei allunud raamlepingule. Alternatiivselt tuli asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus tõlgendas vääralt tõendeid, TsÜS § 83 lg-t 2 ja kohtupraktikat, mille tulemusel jõudis vale lahendini. Kohus oleks pidanud tuvastama, et vorminõuete täitmata jätmise tõttu ei allunud tehtud tööd raamlepingule. Poolte vahelises muus tsiviilõigussuhtes polnud pooled leppetrahvis kokku leppinud. Vaidlusalused Sprindid moodustasid ühe suure projekti, mille puhul oleks pidanud sõlmima hankelepingu. Seega teostatud töid ei saanud raamlepingu p 1.14 mõistes sõlmida tellimuskirjana, vaid pooled oleksid pidanud sõlmima eraldi hankelepingu. Seetõttu olid täitmata vorminõuded, et lugeda tehtud töid alluvaks raamlepingule, mistõttu tellija ei saanud nõuda töövõtjalt leppetrahvi. Kohtu tõlgendus, et lähim õiguslik olukord hageja selgitatud olukorrale oli näilik tehing. Kumbki pool polnud menetluses väitnud, et tegemist oleks näiliku tehinguga. Näilikkuse kohaldamiseks oli vaja tahtlust, mida praegusel juhul polnud. Ka maakohtu järeldused põhjenduste p-s
2. olid arusaamatud. Samuti oli ebaõige kohtu seisukoht, et kui vorminõude rikkumise tõttu oli tehing tühine, siis ei saanud poolte vahel üldse mingit tsiviilõigussuhet olla ja kuivõrd poolte vahel oli mingi tsiviilõigussuhe, siis pidi see alluma järelikult raamlepingule. Selline seisukoht polnud kooskõlas seadusega. Kui poolte vaheline õigussuhe ei vastanud vorminõude rikkumise tõttu teatud tingimustele, oli nimetatud õigussuhe tühine, aga eeltoodu ei tähendanud, et poolte vahel ei võinud olla muu õigussuhe selle asemel. Kogu projekt oli kostja poolt meelevaldselt (ilmselt hankereeglitest möödahiilimise eesmärgil) jagatud eraldi tükkideks, mistõttu tuli kõiki sprinte vaadelda koosmõjus. Kuivõrd projekt ületas märkimisväärselt lihthanke määra, oleksid pooled raamlepingu p 1.
3. alusel pidanud sõlmima hankelepingu. Asjaolu, et pooled jätsid täitmata raamlepingus nõutud vorminõuded, toob TsÜS § 83 lg 2 alusel kaasa tehingu tühisuse selles võtmes, et hageja tehtud tööd ei allu raamlepingule ning seetõttu ei saanud vastustaja apellandilt leppetrahvi nõuda. Sprintide tulemusel valmis üks tulem, mis selgus iga Sprinti sisust. Hankija ei võinud jaotada riigihanget osadeks riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks oli funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Kui lugeda kõik vaidlusalused sprindid ühe projekti osaks, siis ületaksid tööde väärtused 20 000 eurot, st toimus raamlepingu vorminõude rikkumine. Sellises olukorras ei saanud lugeda tehtud töid raamlepingule alluvaks ja hagejalt ei saanud nõuda leppetrahvi. Vastustaja seisukoht 4
4. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) tuleb tühistada ning tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
6. TsMS § 119 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
7. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaheotsuse tegemisel TsMS § 449 lg-d 1 ja
8. Eeltoodud normidest tulenevalt on vaheotsust võimalik teha eelkõige olukorras, kus kahju või muu rahasumma suuruse arvutamine on keeruline ja menetlusökonoomiliselt on põhjendatud teha esmalt kindlaks muud nõude eeldused. See ei tähenda aga, et kohus saaks teha vaheotsuse vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta. Senises kohtupraktikas ei ole peetud lubatavaks vaheotsuse tegemist vaid mõne nõude eelduse esinemise kohta (vt nt Riigikohtu 01.06.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-137-16, p 10 koos selles viidatud praktikaga).
9. Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka praeguses vaidluses. Maakohus on vaidlustatud vaheotsusega lahendanud nõude eelduse – kas hankelepingute Sprint 3-6 alusel teostati töid raamlepingu nr 1.1-4/2019/388 alusel. TsMS § 449 lg 1 ei näe ette võimalust vaheotsusega tuvastada lepingu täitmise nõude üksikut eeldust. Käesoleval juhul ei olnud kohtul alust vaheotsust teha. Sellel põhjusel kuulub vaidlusalune otsus tühistamisele sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest.
10. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjust teha vaheotsust, sest nõutava rahasumma suuruse tõendamine pole väga kulukas ega keerukas.“
11. Menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asja järgneval lahendamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 5