← Eesti

3-22-539/8

Obsah (7)§ 151§ 121§ 47§ 43§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-539 Haldusasi X kaebus SIHTASUTUSE

) § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastada, kuivõrd kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vastustaja selgitab, et ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja seega tuli vaie ELÜPS § 110 lg 1 kohaselt esitada EMK-le. Kaebaja ei ole vaiet esitanud ja seega on kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus läbimata.

  1. Tallinna Halduskohtu 04.04.2022 kohtunõudega paluti kaebajal esitada oma seisukoht vastustaja 04.04.2022 taotlusele.
  2. Kaebaja selgitas 18.04.2022 vastuses, et on kaebuse esitamisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 määruse nr 3-21-2249 punktidest 17.1.1., 17.1.2.,17.
  3. ja
  4. Kaebaja on esitanud vastustajale ajatamise taotluse, kuid vastustaja jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Seega ei oleks vaide esitamine vastustajale muutnud mitte midagi ja vastustaja otsus kaebaja taotluse osas oleks sama. Kaebaja kordab 04.04.2022 menetlusdokumendis väljendatud seisukohta ning lisab, et juhul kui kohus leiab, et vaidemenetluse läbiviimine vastustajaga on oluline, siis esitab kaebaja kohtule taotluse ennistada kohtul vaide esitamise tähtaeg, et kaebajal oleks võimalik vaie vastustajale esitada. KOHTU PÕHJENDUSED 9.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121lg-s 1 sätestatud asjaolud.

Tulenevalt

§ 121

lg 1 p-st 4 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lg-s 1 loetletud aluste puhul on tegemist imperatiivsete tagastamise alustega, kus kohtul diskretsioon puudub. See tähendab, et nende aluste esinemisel peab kohus kaebuse sisulisest läbivaatamisest ja lahendamisest keelduma ning ka § 151 lg 1 ei näe siinkohal ette kohtu kaalumisõigust.1 10.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha ette mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib 1 Merusk, K., Pilving, I (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, § 151 B.II.1. 2

(4)3-22-539 kaebuse esitada üksnes juhul, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Antud juhul tuleneb niisuguse kohtueelse menetluse kohustuslikkus sõnaselgelt ELÜPS § 110 lg-st
  1. Viidatud normi kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud tingimustel ja korras. Vastav vaidlustamisviide on märgitud ka vaidlusaluses EMK 01.02.2022 otsuses (vt kaebuse lisa 4; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 21). Kohtule 04.04.2022 esitatud EMK vastusest selgus, et kaebaja pole vaiet vaidluse esemeks olevates nõuetes esitanud. Seega pole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja.
  2. Küll aga on kaebaja oma 18.04.2022 vastuses selgitanud, et lähtus kaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 määruse nr 3-21-2249 punktidest 17.1.1., 17.1.2.,17.
  3. ja
  4. Nimetatud määruse viidatud punktides on kohus lahendanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning selgitanud muu hulgas, et kaebaja uute toetuse taotluste suhtes keelduvate otsuste tegemist oleks kaebaja saanud vältida 01.06.2021 otsusega tagasinõutava summa tähtaegse tasumisega või selle tagasimakse ajatamise taotlemisega. Kohustusliku vaidemenetluse küsimust viidatud määruse punktides ei käsitleta.
  5. Nähtuvalt kaebuse lisast 2 on kaebaja esitanud 31.01.2022 vastustajale avalduse võlgnevuse ajatamiseks (kaebuse lisa 2; dtl 8), kuid EMK 25.02.2022 vastuskirjast nähtuvalt on vastustaja keeldunud võlgnevuse ajatamisest menetlustähtaja möödumise tõttu (kaebuse lisa 3; dtl 18). Varasemalt oli EMK jätnud 01.02.2022 otsusega taotluse nr 7-4/21/279 rahuldamata (vt kaebuse lisa 4). Kaebaja märgib, et sellises olukorras ei oleks vaide esitamine vastustajale muutnud mitte midagi ja vastustaja otsus kaebaja taotluse osas oleks olnud sama. Paraku ei ole kaebaja hinnang kohtueelse menetluse vajalikkusele asjas määrava tähtsusega, kuna ELÜPS §s 110 on sätestatud kohustuslik vaidemenetlus. Kohtueelse menetluse läbimiseta ei saa kaebaja pöörduda kohtusse toetuse määramisest keeldumise otsuse vaidlustamiseks.
  6. Kaebaja märgib, et juhul kui kohus leiab, et vaidemenetluse läbiviimine vastustajaga on oluline, siis esitab kaebaja kohtule taotluse ennistada vaide esitamise tähtaeg, et kaebajal oleks võimalik vaie vastustajale esitada. Kohus selgitab siinkohal, et kohus ei saa praegusel juhul asuda teostama vaideorganile pandud ülesandeid – vaide esitamise tähtaja kontrollimine ja mittetähtaegse vaide esitamise tähtaja ennistamise võimalikkuse kontrollimine on ELÜPS § § 65 lg 5 p 8, § 110 lg-st 2 ja HMS § 77, § 34 lg-st 1 ja 4, § 79 lg 1 p-st 3 nähtuvalt riigi sihtasutuse EMK ülesanne. Seega tuleks kaebajal esitada vastav taotlus vastustajale.
  7. Kuna kaebaja ei ole vaidluse esemeks olevates nõuetes läbinud ELÜPS § 110 lg-s 1 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust, siis puudus tal õigus pöörduda kaebusega EMK 01.02.2022 otsuse nr 7-1-1/22/13 tühistamise ning EMK kohustamise nõudes kohtu poole. Kaebus tuleb eelnevast tulenevalt jätta läbi vaatamata (

§ 151lg 1 p 1 koosmõjus § 121 lg 1 punktiga 4).

15.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub vajadus võtta seisukoht menetluse peatamise osas. 17.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või p 3 või lg 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p 1 alusel, siis tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab riigilõivu peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumist. 3

(4)3-22-539 18.

§ 108

lg 4 järgi jäävad menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kaebajalt väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.