← Eesti

2-21-101415/10

Obsah (16)§ 407§ 468§ 415§ 416§ 394§ 420§ 178§ 187§ 3141§ 444§ 174§ 138§ 175§ 144§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-101415 Tsiviilasi OMEGA INV

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr S193467788, S193509353 ja S204010185 tulenev võlgnevus summas kokku 3866,14 eurot (millest 3282,08 eurot põhivõlgnevus, 252,90 eurot intress ja 331,16 eurot viivis).
  2. Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ nõue viivise väljamõistmiseks 1,93 eurot.
  3. Jätta menetluskulud 99,95% ulatuses R. T. kanda ja 0,05% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.
  4. Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 510 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot), millest 509,75 eurot mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. kohustatud tasuma OMEGA INVEST OÜle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata Tsiviilasi nr: 2-21-101415 jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. OMEGA INVEST OÜ esitas 19.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3819,88 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik R. T. esitas vastuväite. 11.02.2021 kohtule esitatud vastuväite kohaselt võlgnik soovib sõlmida maksegraafikut. 09.03.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Kohus jättis 23.03.2021 OMEGA INVEST OÜ hagiavalduse käiguta ja määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks või hagejal esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-21-101415
  1. OK Incure OÜ esitas 05.04.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. T. vastu põhinõude 3282,08 euro, intressi 252,90 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 333,09 euro ja kahju 40 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja R. T. laenulepingu nr S193467788, mille alusel anti kostjale laenu 1890,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 26% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt tasunud ning on jäänud alates 09.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue kostja vastu hagejale 18.11.
  2. Viivise arvutamisel lähtub hageja Euroopa Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud laenulepingu nr S193467788 viivise arvutamise aluseks 0,072 % päevas. Omaraha OÜ ja R. T. sõlmisid laenulepingu nr S1933509353, mille alusel anti kostjale laenu 800,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 23% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud ning on jäänud alates 01.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue kostja vastu hagejale 09.11.
  3. Viivise arvutamisel lähtub hageja Euroopa Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud laenulepingu nr S193509353 viivise arvutamise aluseks 0,064 % päevas. Omaraha OÜ ja R. T. sõlmisid laenulepingu nr S204010185, mille alusel anti kostjale laenu 800,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama osamaksetena lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 26% aastas. Kostja ei ole kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud ning on jäänud alates 01.08.2020 maksetega viivitusse. Seetõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati nõue kostja vastu hagejale 28.10.
  4. Viivise arvutamisel lähtub hageja Euroopa Tarbijakrediidi Standardiinfo Teabelehe punktist 3 ja võtnud laenulepingu nr laenulepingu nr S204010185 viivise arvutamise aluseks 0,072 % päevas. Hageja 22.04.2021 loobus kahju hüvitamise nõudest. Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu).
  5. Pärnu Maakohus 14.04.2021 jättis hagiavalduse käiguta, kohustas hagejat täpsustama laenulepingute ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid, viivisenõudeid ja kahju tekkimisega seotud asjaolusid.
  6. Pärnu Maakohus võttis 06.10.2021 menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu põhivõlgnevuse 3 282,08 euro, intress 252,90 eurot ja viivise 313,63 euro väljamõistmiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte

§ 3141lg 3 p 1 alusel.

Kohus teatas kostjale, et loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks kirja edastamisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 23.02.

  1. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 09.03.2022 kell 24:
  2. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus selgitab, et kohus on ekslikult võtnud menetlusse OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu põhivõlgnevuse 3 282,08 euro, intress 252,90 eurot ja viivise 313,63 euro väljamõistmiseks, hagihinnaga 3888,61. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja viiviste nõueteks tegelikult kokku 333,09 eurot (175,86€ + 73,25€ + 83,98€) ja 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-21-101415 hagihinnaks seega 3868,07 eurot. Asja läbivaatamist ei muuda menetlusse võtmisel märgitud vale hagihind ja viivisenõude arvestuslik viga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. 8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17). 9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud Omaraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on sama rahasumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Omaraha OÜ andis laenulepingute nr S193467788, S193509353 ja S204010185 alusel kostjale laenu kokku 3490 eurot (1890€ + 800€ + 800€) ning kostja kohustus tagastama laenud vastavalt maksegraafikutele. Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude tasumata põhivõlgnevuse summas 3282,08 euro (1769,96€ + 733,58€ + 778,54€) väljamõistmiseks kostjalt. 10. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagiavalduse kohaselt Omaraha OÜ ja kostja on laenulepingu nr S193467788 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 26% aastas, laenulepingu nr S1933509353 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 23% aastas ja laenulepingu nr S204010185 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 26% aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel kokku 252,90 eurot (150,88€ + 53,79€ + 48,23€), mille kohus mõistab kostjalt välja. 11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-21-101415 rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutega ettenähtud intressimäärades, mis on arvestatud laenulepingu S193467788 põhivõlgnevuselt 1769,96 eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku 18.11.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 175,86 eurot, laenulepingu S193509353 põhivõlgnevuselt 778,54 eurot määras 0,064% päevas ajavahemiku 09.11.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 73,25 eurot ja laenulepingu S204010185 põhivõlgnevuselt 733,58 eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku 28.10.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 83,98 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et lubatud on kostjalt nõuda viivist määras, mis on laenulepingutes ettenähtud intressimääraks, kuid hageja ei ole viiviste arvestamisel seda põhimõtet järginud. Kohus selgitas 14.04.2022 hagejale, et kohtule on ebaselge miks hageja on võtnud arvestuse aluseks viivise päevamäära, kui lepingus on kokkulepitud viivise aastases määras. Lisaks kohus selgitas, et päevase viivisemäära 0,064 % puhul on aastaseks viivisemääraks 23,36% või 23,424% (sõltuvalt sellest, kas arvutamisel arvestatakse liigaastaga) ning päevase viivisemäära 0,072% puhul on aastaseks viivisemääraks 26,28% või 26,352% (sõltuvalt sellest, kas arvutamisel arvestatakse liigaastaga). Seetõttu kohus rahuldab hageja viivisenõuded osaliselt summas 331,16 eurot, võttes aluseks laenulepingutes kokkulepitud intressimäärad järgneva arvestuse kohaselt: laenulepingu S193467788 puhul 1769,96€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp) x 139 kp (perioodi 18.11.2020 – 05.04.2021 eest) + laenulepingu S193509353 puhul 778,54€ x 23% / 365 kalendripäeva (kp) x 148 kp (perioodi 09.11.2020 – 05.04.2021 eest) + laenulepingu S204010185 puhul 733,58€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp) x 160 kp (perioodi 28.10.2020 – 05.04.2021 eest). 12.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 300 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele kohaselt hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 300 eurot). 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-21-101415 Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  7. novembri
  8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25;
  9. detsembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14;
  11. juuni
  12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (
  13. mai
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (
  15. juuni
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Hageja kohtule selliseid kinnitusi andnud ei ole, mistõttu kohus mõistab menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,95% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 590,75 eurot (350€ + 160€ x 99,95%) kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.