RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-19203 Otsuse kuupäev Tartu, 20. mai 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kalev Saare ja Urmas Volens

) § 23 lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 mõttes on nii kahjustatud traktori omanik kui ka Impeerium OÜ liisinguvõtjana. Neil mõlemal oli õigus esitada kostja vastu

§ 23lg 1 p 1 ja VÕS § 1057 alusel kahju hüvitamise nõue.

Kolmas isik oli kostja, kelle juures oli kahju põhjustanud isik oma vastutuse kindlustanud. Kostja ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud. Impeerium OÜ esindaja Rainer Palmsaar saatis kostjale 22. mail 2018 e-kirjaga kahjuteate, milles palus kostjal tunnistada kõnealune õnnetus liikluskindlustusjuhtumiks

§ 8mõttes ning hüvitada tekkinud kahju.

Kostja saatis 11. juunil 2019 Impeerium OÜ-le e-kirja, milles keeldus kahju hüvitamisest, leides, et tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga, sest põld ei ole liikluseks tavapäraselt kasutatav ala

§ 8lg 1 p 3 mõttes.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus lõpetada asjas menetlus, sest hagi on võetud menetlusse ebaõigesti, alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas ka taotluse kaasata menetlusse Impeerium OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kostja leidis, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel. Kuna kindlustusvõtjal ega kindlustatud isikul ei olnud nõuet kolmanda isiku vastu, puudub nõue, mis oleks saanud subrogatsiooni korras hagejale üle minna. Hagejale oleks saanud üle minna nõue kolmanda isiku vastu. Kindlustusvõtja, Impeerium OÜ põhjustas aga kahju iseendale. Kuna Impeerium OÜ ei ole iseenda suhtes kolmas isik, ei saanud hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel nõuet üle minna. Kostja ei vaielnud vastu asjaoludele, mille kohaselt juhtus õnnetus põllul, kus laaditi läga. Kostja leidis aga, et hagejal ei ole tema vastu nõuet, sest tegemist ei olnud liikluskindlustusjuhtumiga. Liikluskindlustusjuhtumiga on

§ 8

lg 1 p 3 kohaselt tegemist siis, kui kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Kahju tekkis põllul, mis ei ole tee ega muu sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutatav ala

§ 8lg 1 p 3 mõttes.

Hageja nõude kostja vastu välistab ka see, et

§ 8lg 2 p 4 kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahju põhjustamine 2

§ 8

mõttes, sest põld ei ole liikluseks tavapäraselt kasutatav ala (

§ 8

lg 1 p 3) ning kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus (

§ 8lg 2 p 4).

Liikluskindlustus katab sõiduki tavapärasest liiklemisest tulenevat riski, mitte aga töösooritusele iseloomulikku riski. Kui kahju põhjustanud traktor tagurdas vastu kahjustatud traktorit põllul läga laadimise käigus, realiseerus töösooritusele iseloomulik risk. Tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga, sest traktori liikumise eesmärk oli teha töösooritus, mitte liigelda transpordivahendina. Hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 492 lg 1 alusel. Kahjustatud isikul ei olnud kolmanda isiku vastu nõuet, mis oleks saanud hagejale üle minna, sest Impeerium OÜ tekitas kahju iseendale. Kahju tekitamise eest vastutab Impeerium OÜ tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 lg 1 alusel, sest kahju põhjustas traktoriga tagurdades tema töötaja. Kahjustatud isik on samuti Impeerium OÜ, vaatamata sellele, et kahjustatud traktor kuulus õnnetuse toimumise ajal Swedbank Liising AS-le liisinguandjana ning Impeerium OÜ oli liisinguvõtja. Liisingusuhte puhul on kahjustatud isikud

§ 23

lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 mõttes nii kahjustatud sõiduki omanik kui ka liisinguvõtja (Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3600/32, p 12.3). Kuna Impeerium OÜ tekitas kahju iseendale, lõppes võlasuhe VÕS § 206 lg 1 ja VÕS § 186 p 3 kohaselt võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Seega ei olnud Impeerium OÜ-l kolmanda isiku vastu nõuet, mis oleks saanud hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle minna. Hagejale ei saanud VÕS § 492 lg 1 alusel üle minna ka Swedbank Liising AS nõue Impeerium OÜ vastu liikluskindlustusjuhtumist tuleneva kahju hüvitamiseks.

§ 23lg 1 kohaselt eeldab kahjustatud isiku nõue kindlustusandja vastu, et kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees. 3

§ 33

p-de 7 ja 8 järgi ei hüvitata sellist kahju, mis on tekitatud iseendale, ega asja hävimise või kahjustamisega seotud kahju, mille sõidukit juhtinud valdaja on tekitanud sõiduki omanikule. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu, sest Swedbank Liising AS nõude Impeerium OÜ vastu välistab

§ 33p 8.

Impeerium OÜ põhjustas kahju sõiduki valdajana ning kahju põhjustanud töötaja oli valduse teenija. Swedbank Liising AS ei saa nõuda Impeerium OÜ-lt kahju hüvitamist ka lepinguvälisel alusel. Impeerium OÜ vastutab Swedbank Liising AS ees liisingulepingu alusel. VÕS § 1044 lg 2 järgi ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Maakohus leidis, et eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et Impeerium OÜ ja tema töötaja, kes traktorit juhtis, on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes. Eelnevat järeldust ei muuda ka see, et Swedbank Liising AS ja Impeerium OÜ on solidaarvõlausaldajad ning hagejale on üle läinud Swedbank Liising AS nõue. Kuna hageja täitis nõude Impeerium OÜ-le, vabanes teine solidaarvõlgnik VÕS § 73 lg 3 kohaselt kohustuse täitmisest. Kohustus lõppes VÕS § 74 lg 2 kohaselt võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega Impeerium OÜ isikus. Iseendale tekitatud kahju

§ 33p 7 järgi ei hüvitata.

Seega ei saanud nõue minna VÕS § 492 lg 1 või kindlustuslepingu alusel üle hagejale.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. septembri
5. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1147 eurot 50 senti ning jättis rahuldamata hageja taotluse küsida eelotsust Euroopa Kohtult. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et traktorite liikumine põllul ei ole sõidukite tavapärane liikluses osalemine

§ 8

lg 1 p 3 mõttes, ning leidis, et tegemist ei olnud kindlustusjuhtumiga ka seetõttu, et kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus

§ 8lg 2 p 4 mõttes.

Ringkonnakohus leidis, et töösoorituse mõiste hindamisel ei saa lähtuda üksnes sõiduki liikumise suunast, vaid tuvastada tuleb ka eesmärk, milleks konkreetset sõidukit kasutati. Kuna traktor tagurdas selleks, et teha töösooritus, mitte selleks, et liigelda, oli tagurdamise eesmärk vajadus teha töösooritus. Kuna realiseerus töösooritusele, mitte liikluses osalemisele iseloomulik risk, ei olnud tegemist liikluskindlustusjuhtumiga. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtu seisukoht töösoorituse mõiste sisustamisel vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. Euroopa Kohtu praktika järgi võib kindlustusjuhtumit välistav töösooritus seisneda ka selles, et põllumajanduses kasutatav traktor küll liigub, kuid peamine eesmärk ei ole seejuures transport, vaid liikumine on tööprotsessi lahutamatu osa. See hõlmab ka olukordi, mil põllutööde käigus ladustatakse põllumajandussaadusi, nt laotatakse läga. Arvestada tuleb ka seda, kus põllutöömasin liigub. Traktor liikus põllumaal, mis on oma olemuselt põllutöödega otseselt seotud. Põllutöö tegemise käigus selleks otstarbeks kasutatava sõiduki kasutamisel ei realiseeru mitte tavaline sõidukile iseloomulik risk, vaid töösooritusele iseloomulik risk. Kindlustusjuhtumi välistamiseks

§ 8

lg 2 p 4 alusel on piisav, kui kahju põhjustanud sõidukit kasutati põllutöödel põllul, mis juba oma olemuselt ei ole liiklusele avatud, ning kahju põhjustati vahetult töösoorituse käigus. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kõik

§ 8lg 2 p-s 4 4

§ 8

lg 1 p 3 ja lg 2 p 4, kui leidis, et põld ei ole liikluseks tavapäraselt kasutatav ala ning töösooritusele iseloomulik risk realiseerus olukorras, mil traktor tagurdas põllul läga laadimise käigus otsa teisele traktorile. Euroopa Kohtu praktikat arvestades tuleb

§ 8

lg 1 p 3 tõlgendada selliselt, et kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tegu, kui sõidukit kasutatakse sihtotstarbeliselt selle sõiduki tavapäraseks liiklemiseks mõeldud alal (vt Euroopa Kohtu

1. septembri
2. a otsus kohtuasjas nr C-162/13, Damijan Vnuk, p-d 56, 59; Euroopa Kohtu
3. detsembri
4. a otsus kohtuasjas nr C-334/16, José Luis Núñez Torreiro, p-d 28, 34, 36). Kuna traktor koos haagisega on mõeldud kasutamiseks põllumajanduses, kasutatakse põllul läga laadides traktorit talle tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. Ringkonnakohus leidis vääralt, et kindlustusjuhtumi välistab see, et kahju tekkis vahetult töösoorituse käigus

§ 8lg 2 p 4 mõttes.

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb töösoorituse mõistet sisustada kitsalt ning hõlmatud peavad olema vaid olukorrad, kus konkreetse töö tegemisel sõidukiga puudub seos sõiduki kui transpordivahendiga (Euroopa Kohtu

1. novembri
2. a otsus kohtuasjas nr C-514/16, Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade jt). Olukorras, kus läga veeti traktori abil põllul laiali, on tegemist traktori tavapärase kasutamisega liiklusvahendina. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust ning käsitlemata hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel nõude üleminekuga seotud küsimused.
3. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ja § 691 p 5 kohaselt tühistada. Riigikohus saab teha asjas uue otsuse asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, sest ringkonnakohus andis kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu, kuid ei rikkunud oluliselt menetlusõigust. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse.
5. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hagejal on kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel nõue, sest talle on üle läinud kahjustatud isiku nõue kolmanda isiku vastu. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kindlustusjuhtumina

§ 8mõttes on käsitatav olukord, kus traktor, mille külge on ühendatud kultivaatorseadeldis, tagurdab põllu peal läga laadimise käigus teisele traktorile otsa. 5

§ 8

lg 1 p 3 mõttes ning kas kahju põhjustati suletud alal vahetult töösoorituse käigus

§ 8lg 2 p 4 mõttes.

Kolleegium käsitleb esmalt küsimust, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga (I) ning annab seejärel hinnangu nõude üleminekule ja teeb menetluslikud otsustused (II). I 11. Kindlustusjuhtum eeldab

§ 8

lg 1 kohaselt, et lisaks kahju tekitamisele on täidetud järgmised tingimused: • kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; • kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; • kahju on põhjustatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liiklemiseks kasutataval alal. 12.

§-s 8 sisalduvat kindlustusjuhtumi mõistet tuleb tõlgendada arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1. septembri
2. aasta direktiivi 2009/103/EÜ „Mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta“ ning selle kohta käivat Euroopa Kohtu praktikat. Euroopa Liidu õiguses on sõidukitega põhjustatud õnnetustes kannatanute kaitset pidevalt tugevdatud (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus kohtuasjas nr C-100/18, Linea Directa Aseguradora SA, p 34; Euroopa Kohtu
5. novembri
6. a otsus kohtuasjas nr C-648/17, ,,BTA Baltic Insurance Company“ AS, p 33; Euroopa Kohtu
7. septembri
8. a otsus kohtuasjas nr C-162/13, Damijan Vnuk,, p-d 52–55; Euroopa Kohtu
9. novembri
10. a otsus kohtuasjas nr C-514/16, Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade jt, p 33).
11. Olukorra käsitamine kindlustusjuhtumina eeldab

§ 8

lg 1 p 1 kohaselt esmalt, et kahju on põhjustatud sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus. Direktiivi art 1 p 1 kohaselt on sõidukid kõik maismaal sõitmiseks mõeldud mootorsõidukid, mis liiguvad edasi mehhaanilise jõuga, kuid ei sõida rööbastel, ja ühendatud või ühendamata haagised. Kindlustuskohustusega sõidukite mõistet reguleerib

§ 4. 14.

Euroopa Kohus on leidnud, et traktor on direktiivi art 1 p 1 mõttes käsitatav sõidukina sõltumata sellest, kuidas traktorit kasutatakse või võidakse kasutada. Traktori käsitamist sõidukina ei välista see, et seda võidakse kasutada põllutöömasinana (vt Euroopa Kohtu

1. septembri
2. a otsus kohtuasjas nr C-162/13, Damijan Vnuk, p 38 ja
3. novembri
4. a otsus kohtuasjas nr C-514/16, Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade jt, p 29). Kolleegium leiab, et eeltoodut arvestades on traktor käsitatav sõidukina, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus

§ 4p 1 ja § 8 lg 1 p 1 mõttes.

Seega võib ka kahju tekitamine traktoriga olla käsitatav kindlustusjuhtumina. 15. Olukorda saab käsitada kindlustusjuhtumina

§ 8

lg 1 p 2 kohaselt siis, kui kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel. Maakohtu tuvastatud asjaoludel tagurdas kahju põhjustanud traktor läga laadimise käigus otsa kahjustatud traktorile, mis õnnetuse ajal seisis. Pooled ei vaidle selle üle, et traktori tagurdamise ning kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos

§ 8lg 1 p 2 mõttes. 6

§ 8lg 1 p 2 mõttes.

Euroopa Kohus on leidnud, et taluõues traktoriga manööverdamine eesmärgiga ajada küüni haagis, mida traktor veab, on sõiduki kasutamine direktiivi art 3 lg 1 mõttes (vt Euroopa Kohtu

1. septembri
2. a otsus kohtuasjas nr C-162/13, Damijan Vnuk, p-d 58, 59). Samuti hõlmab sõiduki kasutamine olukordi, mil sõiduk seisab (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus kohtuasjas nr C-100/18, Linea Directa Aseguradora SA, p 48).
5. Kolleegium leiab, et Euroopa Kohtu praktikat arvestades tuleb

§ 8

lg 1 p 2 tõlgendada selliselt, et sõiduki liikluses käitamisele iseloomulik risk saab realiseeruda ka olukorras, mil traktoriga tagurdatakse läga laadimise käigus vastu teist, seisvat traktorit. Kui kahju põhjustanud traktor tagurdas otsa teisele, seisvale traktorile, realiseerus sõiduki liikluses käitamisele iseloomulik risk

§ 8

lg 1 p 2 mõttes, mis tulenes sellest, et tagurdamisel oli traktorijuhil nähtavus piiratud. 18. Kahju tekitamine on

§ 8

lg 1 p 3 kohaselt kindlustusjuhtum eeldusel, et kahju on põhjustatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liiklemiseks kasutataval alal. Kohtud leidsid, et kahju tekitamine ei olnud kindlustusjuhtum, sest põld ei ole liikluseks tavapäraselt kasutatav ala. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et kohustusliku liikluskindlustusega tagatava kaitse ulatus ei sõltu selle maastiku omadustest, millel sõidukit kasutatakse. Hõlmatud ei ole mitte üksnes teeliiklus, vaid kõik olukorrad, mil sõidukit kasutatakse transpordivahendi või masinana mis tahes ruumis, sh teistele sõidukitele suletud territooriumil või „liikluseks ebasobival“ teel või alal (vt Euroopa Kohtu

1. septembri
2. a otsus kohtuasjas nr C-162/13, Damijan Vnuk, p 59;
3. novembri
4. a otsus kohtuasjas nr C-514/16, Isabel Maria Pinheiro Vieira Rodrigues de Andrade jt, p-d 29, 34, 35, 36;
5. detsembri
6. a otsus kohtuasjas nr C-334/16, José Luis Núñez Torreiro, p-d 28, 30, 31, 34, 36;
7. novembri
8. a otsus kohtuasjas nr C-648/17, ,,BTA Baltic Insurance Company“ AS, p-d 34, 40;
9. juuni
10. a otsus kohtuasjas nr C-100/18, Linea Directa Aseguradora SA, p 35).
11. Kolleegium leiab, et Euroopa Kohtu praktikat arvestades on põhjendatud tõlgendada

§ 8

lg 1 p 3 selliselt, et põld on asjaomases kontekstis liiklemiseks tavapäraselt kasutatav ala. Õnnetuse toimumine põllul ei välista seda, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kuigi põld ei pruugi olla tavaarusaama järgi liikluseks kasutatav ala, tuleb arvestada sellega, et kohustuslik liikluskindlustuskaitse laieneb Euroopa Kohtu praktika kohaselt mistahes maastikele, millel sõidukit kasutatakse, sh liikluseks ebasobivale teele või alale. Kuna traktor on käsitatav sõidukina direktiivi art 1 p 1 mõttes ning põld on traktorite jaoks liikluseks tavapäraselt kasutatav ala, oleks direktiivi eesmärgiga vastuolus tõlgendus, mille järgi ei saaks kahju tekitamist põllul käsitada kindlustusjuhtumina. 20. Kahju põhjustamine ei ole

§ 8

lg 2 p 4 kohaselt käsitatav kindlustusjuhtumina muu hulgas olukorras, mil kahju põhjustatakse küll teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal, kuid vahetult töösoorituse käigus ning ajal, mil ala on avalikule liiklusele suletud. Asjaolu, et põld vm maastik võib oma omadustelt olla liiklemiseks ebasobiv nt tavalisele sõiduautole ning seal saavad liikuda eeskätt selleks kohandatud sõidukid (nt põllutöömasinad), ei tähenda, et selline ala oleks viidatud sätte tähenduses avalikule liiklusele suletud. Kuna kohtud ei ole tuvastanud, et liiklusõnnetuse toimumise koht olnuks

§ 8lg 2 p 4 mõttes avalikule liiklusele suletud, ei ole juhtumi käsitamine kindlustusjuhtumina selle sätte järgi välistatud. 7

§ 8

lg 2 p 4 kohaselt, sest kahju põhjustati põllutöödel kasutatava traktoriga vahetult töösoorituse käigus. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi kahju põhjustanud traktorijuht täitis iseenesest põllul läga laadides tööandja ülesandeid, ei tekkinud kahju töösooritusele ehk läga laadimisele iseloomuliku riski realiseerumisel. Kahju tekkis, sest traktoriga tagurdati vastu teist, seisvat traktorit ning tagurdamisel oli nähtavus piiratud. Kuna tagurdamisel realiseerub sõiduki liikluses käitamisele iseloomulik risk

§ 8

lg 1 p 2 mõttes, mitte töösooritusele iseloomulik risk, ei ole põhjendatud käsitada tagurdamise käigus tekkinud kahju vahetu töösoorituse käigus tekkinud kahjuna. 22. Kolleegium leiab, et eelnevat arvestades on olukord, kus kahju põhjustanud traktor tagurdas läga laadimise käigus vastu teist, seisvat traktorit, käsitatav kindlustusjuhtumina

§ 8mõttes.

II 23. Kindlustusjuhtumi toimumise korral võib kahjustatud isik esitada

§ 23

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees mõnel

§ 23lg 1 p-des 1–3 nimetatud alusel.

24. Kindlustatud isik on

§ 12kohaselt sõiduki valdaja.

Sõiduki valdaja on muu hulgas sõidukit juhtinud füüsiline isik. Tuleb arvestada, et valdaja mõiste

tähenduses on laiem kui asjaõigusseaduses (AÕS).

mõttes saab valdajaks lugeda nii isikut, kes vastab AÕS §-s 33 sätestatud valdaja tunnustele, kui ka isikut, kellel on sõiduki üle tegelik võim, sõltumata sellest, kas see võim kvalifitseerub valduseks AÕS mõttes (Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-06, p 12;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-06, p 11). Kolleegium leiab, et eeltoodud seisukoht on asjakohane ka kehtiva õiguse kontekstis.
5. Kahjustatud isik on isik, kellele on kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et liisingusuhte puhul saab kahjustatud isikutena

§ 23

lg 1 ja § 35 lg 1 p 1 mõttes käsitada nii kahjustatud sõiduki omanikku kui ka liisinguvõtjat (Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3600/32, p 12.3). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
3. Võimalus lugeda kahjustatud isikuks ka liisinguvõtja ei tähenda seejuures, et kui kahju põhjustab liisinguvõtja töötaja, välistaks see kindlustushüvitise saamise

§ 33p 7 kohaselt, mille järgi ei hüvitata iseendale tekitatud kahju.

Liisinguvõtja käsitamine kahjustatud isikuna teenib eesmärki asetada kahjustatud isik soodsamasse positsiooni, mitte eesmärki piirata liisingusuhte puhul kindlustushüvitise saamise võimalust. Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kindlustusandja ei vabane vastutusest ainuüksi seetõttu, et nõude esitas liisinguvõtja, mitte liisinguandjast omanik (vt eelviidatud lahend nr 2-16-3600/32, p 11.4). 27. Kohtute tuvastatud asjaoludel oli kahju põhjustanud traktori omanik Impeerium OÜ ning traktorit juhtis kindlustusjuhtumi toimumise ajal Impeerium OÜ töötaja Arvi Talumaa. Kahjustatud traktori omanik oli Swedbank Liising AS, kellega sõlmitud liisingulepingu alusel kasutas traktorit liisinguvõtjana Impeerium OÜ. 8

§ 12

mõttes on nii Impeerium OÜ, kellele kuulus kahju põhjustanud traktor, kui ka kahju põhjustanud traktorit juhtinud Impeerium OÜ töötaja A. Talumaa. 28. Kohtute tuvastatud asjaoludel on hageja tekkinud kahju Impeerium OÜ-le hüvitanud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu, väites, et talle on VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle läinud kahjustatud isiku nõue kahju põhjustaja ehk kindlustatud isiku vastu. Arvestades

§ 23

lg-s 1 sätestatut, saab hagejal olla nõue kostja vastu eeldusel, et kahjustatud isikul (Swedbank Liising AS või Impeerium OÜ) on riskivastutuse (VÕS § 1057), kahju õigusvastase tekitamise (VÕS § 1043

1. jj)või reisijaveolepingu sätete (VÕS § 824
2. jj)alusel nõue kindlustatud isiku (Impeerium OÜ või A. Talumaa) vastu. 29. Lähtudes eeltoodust saab praegusel juhul kahju kannatanud isiku Swedbank Liising AS ees vastutada esiteks Impeerium OÜ VÕS § 1057 alusel ja teiseks A. Talumaa VÕS § 1043 jj alusel. Kolleegium leiab, et hagejal on nõue kostja vastu, sest talle on VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle läinud vähemasti Swedbank Liising AS nõue A. Talumaa vastu. Kahju hüvitamist ei välista ka

§ 33

p-d 7 ja 8, mille järgi ei hüvitata kahju, mis on tekitatud iseendale, ega kahju, mis on tekitatud sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule. Swedbank Liising AS ja A. Talumaa vahel ei olnud

§ 23lg 1 p-s 3 nimetatud reisijaveolepingut.

A. Talumaa ei vastuta ka VÕS § 1057 alusel, sest ta oli liisinguvõtja töötajana nn valduse teenija (AÕS § 33 lg 3), mitte traktori otsene valdaja. Swedbank Liising AS-l saab aga olla

§ 23lg 1 p 2 mõttes nõue A.

Talumaa vastu kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 jj alusel.

1. Kolleegium ei nõustu seisukohaga, et Impeerium OÜ tekitas kahju iseendale, sest kahju põhjustas traktoriga tagurdades Impeerium OÜ töötaja, A. Talumaa, kelle tegevuse eest vastutab TsÜS § 132 lg 1 ja VÕS § 1054 lg 1 alusel Impeerium OÜ, kes kasutas töötajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses. A. Talumaa vastutust Swedbank Liising AS ees ei välista TsÜS § 132 lg 1 või VÕS § 1054 lg
2. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TsÜS § 132 lg 1 või VÕS § 1054 lg 1 ei välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist solidaarvastutust kannatanu ees (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, p 12). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega vastutab A. Talumaa kahju õigusvastase tekitamise korral Swedbank Liising AS ees ka juhul, kui Impeerium OÜ kasutas teda pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses.
5. Väär on ka kohtute seisukoht, et kuna Impeerium OÜ tekitas kahju iseendale, lõppes võlasuhe VÕS § 206 lg 1 ja VÕS § 186 p 3 kohaselt võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Nagu eespool märgitud, on kahjustatud isikud Swedbank Liising AS ja Impeerium OÜ ning kindlustatud isikud nii Impeerium OÜ kui ka kahju põhjustanud traktorit juhtinud Impeerium OÜ töötaja A. Talumaa. Swedbank Liising AS ja A. Talumaa vaheline võlasuhe ei lõppenud võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Seega sai Swedbank Liising AS-l olla kahju õigusvastase põhjustamise tõttu nõue A. Talumaa vastu, mis sai VÕS § 492 lg 1 kohaselt hagejale üle minna.
6. Kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse

§ 8

lg 1 kohaselt kolmandale isikule tekitatud kahju.

§ 33p-de 7 ja 8 kohaselt ei hüvitata kahju, mis on tekitatud iseendale, ega kahju, mis on tekitatud sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule. 9

§ 33

p 7 mõttes ei ole põhjendatud käsitada kahju, mis tekkis mitme sõiduki liikluses osalemise riski realiseerumisel. Seda isegi juhul, kui neil sõidukitel oli sama omanik või kui need sõidukid olid ühe isiku, sh liisinguvõtja, valduses. Seega on kohtud kohaldanud vääralt materiaalõigust, leides, et Impeerium OÜ tekitas iseendale kahju ajal, mil mõlemad traktorid olid tema otseses valduses, ning kahju hüvitamise välistab

§ 33

p 7, mille järgi ei hüvitata iseendale tekitatud kahju (v.a kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi ravikulud). 33. Kolleegium ei nõustu ka seisukohaga, et käesolevas asjas välistab kahju hüvitamise

§ 33

p 8, mille järgi ei hüvitata sõiduki valdaja juhitud sõiduki omanikule tekitatud kahju, mis on nimetatud

§-s 26.

§ 33

p 8 ei ole käesoleval juhul asjakohane.

§ 33

p 8 kohaselt on välistatud eelkõige sellise kahju hüvitamine, mis tekkis kahju põhjustanud sõidukile. Hageja ei ole aga esitanud VÕS § 492 lg 1 alusel nõuet kostja vastu seetõttu, et ta oleks hüvitanud kahju, mis tekkis kahju põhjustanud traktorile. Hageja esitas kostja vastu nõude, sest ta hüvitas kahjustatud traktorile tekkinud kahju. Seega puuduvad kahju hüvitamist välistavad asjaolud.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhinõude 14 540 eurot 74 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 225 eurot 78 senti ajavahemiku eest
2. septembrist 2019 kuni
3. detsembrini 2019 ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates
4. detsembrist 2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja nõuded tuleb eeltoodud asjaoludel rahuldada.
5. Hageja esitas kassatsioonkaebuses taotluse küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, millistele tingimustele peab vastama traktori kasutamine põllul, et tegemist oleks traktori kui sõiduki kasutamisega direktiivi art 3 tähenduses. Kolleegium jätab hageja taotluse rahuldamata. Kolleegium leiab, et Euroopa Kohtu praktika direktiivi art 3 kohta on üheselt mõistetav ning piisavalt selge, mistõttu esineb acte clair olukord ning Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks ei ole alust.
6. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kuivõrd maa- ja ringkonnakohus määrasid vaidlust lahendades kindlaks kostja, mitte hageja menetluskulude rahalise suuruse, ei määra ka Riigikohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks kassatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
7. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
8. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 10