2-21-13874 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2022.a Jõhvi Kohtuasja number Kohtuasi 2-21-13874 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. K. (isikukood xxx, viibimiskoht: xxx) A. K.i hagi A. K.i vastu elatise vähendamise nõudes Kostja: A. K. (isikukood xxx), seaduslik esindaja: M. S. (isikukood xxx, e-post xxx) RESOLUTSIOON
- Jätta A. K.i hagi A. K.i vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.
- Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Hageja A. K. esitas 07.09.2021 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud elatis 292 eurot kuus. Hageja on kinnipeetav. Tal puudub sissetulek. Hageja palub vähendada elatist perioodil 25.08.2021 kuni 25.03.2022 summani 50 eurot kuus. 25.03.2022 hageja vabaneb kinnipidamisasutusest ja on suuteline elatist tasuma väljamõistetud suuruses.
- Viru Maakohtu 03.02.2022 määrusega asendati menetluses kostja seadusliku esindaja Jelena K. alaealise A. K. eestkostja M. S..
- Kostja vaidles seadusliku esindaja (eestkostja) kaudu hagile osaliselt vastu. Kostja sooviks oli, et hageja tasuks võlgnevuse perioodi eest 25.08.2021-10.01.
- a 292 eurot kuus ja alates 10.01.2022.a 262 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)
- Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Hageja väited elatise vähendamise nõudes7.1 Vanglas viibides ei ole kinnipidamisasutus hagejale tööd võimaldanud; 7.2 Suutmatus elatist maksta on ajutine. Vanglast vabanedes on ta suuteline elatist tasuma väljamõistetud suuruses.
- Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja laps; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega (60 eurot kuus). 3) hageja väidab, et suutmatus elatist maksta on ajutine ja seotud üksnes kinnipidamisasutuses viibimisega.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2
- ja
- lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
- Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 9.1 Hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps A. K.; 9.2 Hageja ei ole alates vangistamisest tütrele elatist maksnud; 9.3 Hageja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit- ta kinkis märtsis või aprillis 2020 oma tütar K.le sõiduauto VW Golfi, oktoobris 2021 VW Tiguani. Tütar K. sugulaste abil müüdi maha ka sõiduauto BMW. Auto müüs ta seetõttu tütre kaudu, et liisingut tasuda. Kinkis autod tütrele seetõttu, et tütar toetab teda materiaalselt. Hageja ei varjanud, et vormistas vara teistele isikutele seetõttu, et tema vastu oli kohtus mitmeid hagisid ja ta kartis, et võimalike süüdistuste tõttu võib ta oma vara kaotada. 9.4 kostja ema J. K. kostjale elatist ei maksa;
- PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
- Maakohus on seisukohal, et antud juhul puudub PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
- a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on Tallinnast väljaspool elava 7-12 aasta lapse ülalpidamiskulu standardeelarve 359 eurot kuus. Osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega (kostja puhul 60 eurot kuus). Elatise suurus võiks olla 7-12 aastase lapse kohta 182 eurot kuus. Maakohus arvestab otsuse tegemisel seda, et hageja väidete kohaselt on tegemist ajutise suutmatusega, menetluses leidis tuvastamist, et hageja on teadlikult halvendanud oma varalist seisundit ja seda, et hageja väidete kohaselt on ta peale kinnipidamisasutusest vabanemist (märtsis 2022) on ta suuteline elatist kohtu poolt määratud suuruses maksma. Kuigi kinnipidamisasutuses viibimise ajal tekkis hagejal elatise maksmise võlgnevus, on ta suuteline võlgnevust tasuma vara arvelt, mida ta vara arestimise hirmus teiste isikute nimele vormistas. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4). Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik