KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 20. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-1843 Tsiviilasi Harju Infra OÜ pankroti

) § 174 lg 1 ja

§ 172lg 1 ning Pankr

S § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2. Nende sätete põhjal ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. 4.2.

§ 138

lg 1,

§ 138

lg 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi on vajalik ja põhjendatud kulu nii riigilõiv 300 eurot kui ka õigusabikulu tasumääraga 140 eurot/t summas 2562 eurot. Maakohus märkis, et hindas sealjuures võlausaldaja lepingulise esindaja kulu ja pidas tunnitasu määra käesolevas kohtuasjas põhjendatuks. 4.

1. Võlausaldaja palus menetluskuluna kindlaks määrata ka ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi 2000 eurot. See summa ei kuulu võlausaldaja menetluskulude hulka, vaid on eraldiseisev pankrotimenetluse kulu vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-le
2. Nimetatud kulu rahalist suurust ei ole vaja koos menetluskuludega kindlaks määrata. PankrS § 11 lg 2, § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 1 p 6 ja § 150 lg 2 alusel tagastatakse deposiit pankrotivarast. 4.
3. Kokku on võlausaldaja menetluskulude rahaline suuruss 2862 eurot (= 300 + 2562). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõisteta menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määratakse nende rahuldamine pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4. Võlgnik esitas
5. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja vähendada võlausaldaja menetluskulude suurust. Tallinna Ringkonnakohus pidas
6. oktoobril 2021 samas tsiviilasjas tehtud määruses mõistlikuks võlausaldaja sama lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik leidis, et sama määra pidanuks kohaldama ka maakohus vaidlustatud määruses. Põhjendatud esindaja ajakulu ei saanud ületada 10 t. Maakohus ei põhjendanud oma hinnangut esindaja ajakulule.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
8. mail
9. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga täiendab selle põhjendusi (

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2¹).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja sellega seotud kulusid ei hüvitata.

1. Õige on kaebuse väide, et maakohtu määrus on ebapiisavalt põhjendatud. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Määruse osaliselt põhjendamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit võlausaldaja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, mistõttu jääb vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata. Põhjendused ja täiendused on järgmised. 8.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 15,25 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu pankrotiavalduse koostamiseks (6 t); kohtu, ajutise halduri ja võlgniku dokumentidega tutvumiseks koos seisukohtade koostamisega (8,25 t) ning istungite ettevalmistamiseks ja neil osalemiseks (1 t). Käesolev pankrotiasi ei olnud triviaalne ja võlgnik esitas võlausaldaja nõudele sisulisi vastuväiteid. Ajutise halduri aruanne oli mahukas ja sellel oli 15 lisa, millega tutvumine oli võlausaldaja menetlusliku positsiooni kaitseks vajalik. Seega on õige, et pankrotivarast hüvitatakse võlausaldaja menetluskulu, mis vastab õigusabile 15,25 t ulatuses. 2

§ 238lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebuse lisa toimikusse võtmata.

8.

1. Ringkonnakohus ei tähelda pankrotiavalduse menetluses viiteid sellele, et võlausaldaja advokaadist esindaja kvalifikatsioon annaks alust vähendada tema tunnitasu määra. Riigikohtu praktikas on advokaadi puhul peetud põhjendatuks kõrgematki tasu (nt
2. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20 kolmas lõik, kus tasumäär oli 170 eurot, millele lisandus käibemaks, või
3. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18 teine lõik, kus käibemaksuta tasumäär oli 190 eurot; samuti võlausaldaja kulunimekirjas viidatud
4. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4, kus rakendati käibemaksuta tasumäära 200 eurot). Käesolevas asjas on tasumäär 140 eurot/t põhjendatud, vastates võlausaldaja esindaja koostatud menetlusdokumentide ja tehtud toimingute sisule. 8.
5. Menetluskulude jaotust võlgnik ei vaidlustanud, mistõttu sellekohaseid põhjendusi ja otsustusi pole vaja ringkonnakohtul kontrollida. 8.
6. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võis rikkuda

§ 176

lg 7 ja 8, sest tsiviilasja toimikust ei nähtu, et võlausaldaja menetluskulude nimekiri oleks toimetatud võlgnikule viivitamata kätte ja määratud talle vastamiseks tähtaeg. Siiski ei mõjuta ka see võimalik rikkumine kaebuse lahendamist, sest võlgnik sai esitada vastuväiteid kuludele määruskaebuses. 9.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Võlgniku määruskaebus on sisuliselt suunatud menetluskulude suuruse vaidlustamisele, mistõttu kohaldub viidatud välistus. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5 kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt Riigikohtu 4. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud 26. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). (allkirjastatud digitaalselt) 3