Obsah (8)

§ 244§ 371§ 372§ 172§ 663§ 667§ 173§ 247

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8407 Kohtuasi X avaldus

) § 244 lg 1 alusel kostja(te) andmete kindlakstegemist, sest avaldajale ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldajal puudub võimalus iseseisvalt antud andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ega telekomiettevõtted ei väljasta neid avaldajale (üldtuntud asjaolu). Lisaks kustuvad avaldaja poolt nõutud andmed ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist. Maakohtu määrus ja põhjendused 12. Harju Maakohtu 10.06.2021 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja eeltõendamismenetluse algatamisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. 13. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel

§-le 244. Eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk on luua võimalus tõendite tagamiseks. Avaldaja palub aga, et kohus tuvastaks väidetava laimaja isiku, eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Tulevase menetluse eeldatava kostja väljaselgitamine ei ole

§ 244alusel võimalik.

Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt

1. peatükis sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku tuvastamist kohtu poolt või kaasabil. 4 2-21-8407
2. Andmed, mida avaldaja soovib (IP aadress, nimi, isikukood, telefoni number, e-posti aadress) on isikuandmed ja nende kogumine ning edastamine on isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine võiks kohtu poolt avaldaja taotletud eesmärgil olla iseenesest lubatav, kui avaldajal on andmete teadasaamise vastu õigustatud huvi, mis kaalub üles andmesubjekti õigused ja andmete töötlemiseks kohtu poolt on riigisiseses õiguses sätestatud alus ja kord (Isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lg 1 p-d f ja e ja lg 3, Euroopa Kohtu lahend nr C-40/17, p-d 55 ja 95).
3. Sideettevõtjalt andmete nõudmise võimaluse näeb ette elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 111¹ lg 11 p-i 5 järgi edastatakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (nt postituse autori IP-aadress, nimi, isikukood ja aadress) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. ESS § 1141 täpsustab, et sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole aga ette nähtud alust ja korda andmete väljanõudmiseks avaldaja taotletud eesmärgil, s.o kostja isiku väljaselgitamiseks.
5. Andmete töötlemise õigust ei saa tuletada

§-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada postituse tegija isikuandmete kaitse ja õigus eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 41 ja 45).

1. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmise vajadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada). Kohus pöörab aga tähelepanu sellele, et PS § 26 esimese lause kohaselt on ka andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Seega tuleneb ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma seadusliku aluseta.
2. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et avalduses esile toodud asjaoludel oleks võimalik jõuda järeldusele, et esitatud postitused kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime, nagu märgib avaldaja ise. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esile toodud asjaolud iseloomuga, mis võiksid riivata avaldaja õigusi viisil, mis õigustaks teadmata isikute andmete töötlemist ja nende andmete ilma nõusolekuta avaldajale väljaandmist. Seetõttu ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus avaldaja põhiseaduslik õigus jääks kaitseta.
3. Avaldaja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo nr 3-2-1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud. Ainuüksi kommentaaridest endast seda ei järeldu. Avaliku elu tegelasena tuleb avaldajal taluda teatavat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid suuremal määral, kui muul inimesel. Avaldaja esitas küll üldsõnalise õigusteoreetilise käsitluse isiku vastutusest au teotamise ja ebaõigete faktiväidete avaldamise korral, kuid ka see ei kinnita, et avaldaja õigusi oleks antud juhul tegelikult riivatud viisil, mis õigustaks teadmata isiku õigustesse sekkumise tema isikuandmete väljanõudmise ja avaldajale välja andmisega. Kohus selgitab, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane (PS § 45 lg 1 esimene lause). Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis 5 2-21-8407 avaldajale ei meeldi. Tasakaalustades avaldaja esile toodut ja võimalike puudutatud isikute õigusi ja huve, ei oleks andmete väljanõudmine proportsionaalne, kuna avaldaja oletatavalt esitatav põhihagi ei ole eeltoodu tõttu perspektiivikas.
4. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus isiku tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas vähemalt postituste autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik

§ 244

alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul keelduda esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu (

§ 371lg 2 p 1).

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

21. Menetluskulud jätab kohus

§ 172lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas 25.06.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Maakohus rikkus

§ 244lg 1, kui ei algatanud eeltõendamismenetlust tõendite kogumiseks.

Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Maakohus rikkus selgitamiskohustust või alternatiivselt

§-i 3401, kui ei andnud avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtaega ebaselgeks jäänud isiklike õiguste rikkumise põhjenduste esitamiseks. Avaldaja saab selle puuduse kõrvaldada, kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks ning kohus avaldajale vastava päringu teeb. Kui ringkonnakohus soovib, et avaldaja esitaks täiendavad põhjendused ringkonnakohtule, palub avaldaja end sellest teavitada. 24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 25. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise ja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 26. Käesoleval juhul palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole

§ 244

alusel võimalik ning keeldus selle tõttu avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p-i 2 alusel.

Nimelt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et avaldaja poolt soovitud andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on

§ 244lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse (Info

TS) § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141. Selliselt on

§ 244lg 1 alusel koostoimes Info

TS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid (RKTKm nr 2-21-5736, p 24; RKPSJKm nr 5-21-30, p 25). 27.

§ 244

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui 6 2-21-8407 vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Käesoleval juhul on avaldaja selgitanud, et tal puudub seaduslik võimalus isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ise hankida ning on samuti põhistanud andmete kaotsimineku võimalikkuse. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus

§ 244

lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga (RKTKm nr 2-21-5736, p 22). 28. Maakohus on vaidlustatud määruses lisaks leidnud, et isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik

§ 244

alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul

§ 371

lg 2 p-i 1 alusel keelduda esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu.

§ 371

lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1. Kolleegium märgib esmalt, et kuna seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluses tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks, siis nõustub kolleegium, et kohus peab eeltõendamismenetluse algatamisel hindama ka võimaliku tulevase hagi, mille esitamiseks avaldaja tõendite kogumist taotleb, õiguslikku perspektiivi. Selliselt hindab kohus, kas taotluse esitajal saab üldse taotluses esitatud asjaolude õigsust eeldades olla taotluses nimetatud nõue kommentaari autori vastu. Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete väljanõudmisega peab olema proportisonaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda, proportisionaalsust aitab tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine (RKTKm nr 2-21-5736, p 23).
2. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et käesoleval juhul on ilmselge, et ükski avaldaja poolt välja toodud kommentaar ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Seejuures on maakohus välja toodud kommetaaride osas perspektiivi hindamisel vaid üldsõnaliselt märkinud, et vaidlusalused postitused ei ole avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, hindamata seejuures eraldi iga konkreetse kommentaari sisu. Kolleegium märgib, et kohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel. Selliselt peab maakohus kolleegiumi hinnangul perspektiivi hindamisel võtma seisukoha iga kommentaari osas eraldi ning märkima, miks kohus leiab, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväitega, mis ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Kui maakohus leiab, et asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud, tuleb maakohtul vajadusel avaldajale anda tähtaeg avalduse puuduste kõrvaldamiseks.
3. Kolleegium toob ka välja, et teatud kommentaaride puhul võimaldab postituse tegija nimi teha järeldusi kommentaari autori ees- ja perekonnanime kohta (vt XXX, XXX, XXX, XXX). Sellega seoses on Riigikohus selgitanud, et kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada. Eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole siiski välistatud, kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha (RKTKm nr 2-21-5736, p 22). Vajadusel saab maakohus ka eeltoodu osas anda avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. 7 2-21-8407
4. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et tsiviilasjas nr 2-21-5740 taotleb avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist kostjate andmete kindlakstegemiseks enamikus samade kommentaaride osas, mis käesolevas tsiviilasjas. Erinevus on vaid kahe kommentaari osas. Seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel täpsustama, miks avaldaja soovib samade kommentaaride autorite andmete kindlakstegemist kahes erinevas menetluses. 34.

§ 173lg-st 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

35. Käesolev määrus ei ole

§ 247lg-st 4 tulenevalt edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 8