Obsah (5)

§ 199§ 74§ 76§ 64§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2022.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-163 (21231700795) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gont

§ 199lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1.

märtsi 2022.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaaat Kristina Isokoski RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleks Lankini kaitsja apellatsioon Harju Maakohtu
2. märtsi 2022.a otsuse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Aleks Lankin oli antud kohtu alla süüdistatavana

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et viibides 15.03.2021 kella 21.52 paiku Tallinnas XXX asuva kaupluse X müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuulunud pudeli viskit Jack Daniels Black Label 40% 1 l maksumusega 34,99 eurot, peitis võetud pudeli jope alla, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata; selles, et viibides 01.04.2021 kella 19.10 paiku Tallinnas XXX asuva kaupluse Maxima müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuulunud 2 pudelit viskit Jack Daniels Tennes 40% 500 ml maksumusega 15,99 eurot/tk, kogumaksumusega 31,98 eurot, peitis võetud kauba lapsevankrisse katte alla, möödus peidetud kaubaga kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning selles, et viibides 02.04.2021 kella 18.20 paiku Tallinnas XXX asuva kaupluse Maxima müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuulunud 2 pudelit viskit Jack Daniels Tennes 40% 500 ml maksumusega 15,99 eurot/tk, 1 kogumaksumusega 31,98 eurot, peitis võetud pudelid lapsevankrisse katte alla, möödus peidetud kaubaga kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 2. Harju Maakohtu 1. märtsi 2022.a otsusega tunnistati A. Lankin

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.11.2019.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskuludena mõisteti A. Lankinilt riigituludesse välja sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 109 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 90.83 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 3. Maakohtu otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava kaitsja, vaidlustades maakohtu otsuse üksnes A. Lankinile

§ 199lg 2 p 9 järgi mõistetud karistuse osas.

Kaitsja palub otsus selles osas tühistada ja teha uus kohtuotsus A. Lankini karistamiseks mittevabaduskaotusliku karistusega. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega, et A. Lankinit ei ole võimalik karistada muu kui reaalse vangistusega, reaalne vabaduskaotuslik karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ega perekondlikule olukorrale. Süüdistatav oli kuritegude toimepanemise ajal töötu, tema mõtteks oli varastatud viski maha müüa ning sel viisil osaleda perekonna ülalpidamisel. A. Lankin on teinud oma kuriteost vajalikud järeldused, asunud seaduskuulekalt elatist teenima ja perekonda toetama, täites talle Harju Maakohtu 26.11.2019.a kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. Reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmine seab perekonna äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ja apellant on arvamusel, et süüdistatav suudab mõistliku aja jooksul rahalise karistuse täita. Kohtukolleegiumi seisukohad ja põhjendus

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja A. Lankini kaitsja apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
2. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on
3. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§s 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu otsuses selliseid A. Lankinile mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine ning et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi 2 õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul käesoleval juhul alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. 6.

§ 199

lg 2 p 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmisel on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A. Lankinile lähtuvalt

§-st 56 karistust mõistes, käsitlenud ka võimalust kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse kohaldamiseks ja leidnud samas põhjendatult, et rahalise karistuse kui kergeima karistusliigi määramine ei ole põhjendatud, kuivõrd süüdistatava enda sõnul on tal kohtutäiturite juures võlgnevusi ca 3000 eurot ja tal on täitmata 30.04.2021.a KrMS § 202 lg 1, 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega võetud kohustus tasuda 30.08.2021.a 250 eurot. Seega ei ole A. Lankin ise kasutanud võimalust vanglasse sattumist vältida ja kohus leidis põhjendatult, et rahaline kohustus ei oma A.Lankini jaoks tähtsust ja ta neid ei täida. Et rahalise iseloomuga karistus ei ole tema poolt täidetav, on A. Lankinile määratud vabadust piirav karistus vangistuse näol põhjendatud. Vaatamata sellele, et A. Lankinit on ka varasemalt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, on ta õigusvastast käitumist jätkanud ja käesolevas asjas 3 varguse episoodi toimepanemise eest tema suhtes kohaldatud isiku vabadust piirav karistus 3 kuulise vangistuse näol, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, vastab tema süü suurusele. Asjaolu, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja vargustega kannatanule tekitatud kahju on hüvitatud, ei vähenda vähimalgi määral A. Lankini süüd. 7. Käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks olevad varguse episoodid pani A. Lankin toime talle kohtu poolt määratud katseajal.

§ 76

lg 8 ja

65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-s 2, 4 ja 5 sätestatut.

Et käesolevad vargused on toime pandud katseajal, siis tuleb kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistused täies ulatuses liita ja A. Lankinil talle

§ 65lg 2 alusel mõistetud 3 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus ära kanda.

8. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et A. Lankinile

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3