← Eesti

2-20-5657/12

Obsah (4)§ 113§ 115§ 103§ 127

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad 2-20-5657 2. mai 2022, Narva kohtumaja

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

  1. Jätta menetluskulud V A kanda.
  2. Mõista V A välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal`i kasuks menetluskuluna 410 eurot.
  3. Mõista V A välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal`i kasuks viivist väljamõistetud menetluskuludelt (410 eurot)

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või Tsiviilasi nr 2-20-5657 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 16.04.2020 Viru Maakohtule avalduse V A vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX (Kodukindlustuse poliis nr XXX). Kindlustusvõtjaks on M D . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 29.01.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 28.01.2020 XXX korteris veekahju. Kindlustusvõtja esitas avaldajale fotod kahjustatud korterist. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. XXX juhatuse liikme L T selgituse kohaselt sai veekahju alguse V A korterist, pesumasinast välja voolanud veest. Korteri nr XX remondiks tegi hinnapakkumise K S OÜ summas 3724,10 eurot. Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. K S OÜ remontis kahjustada saanud korteri ning esitas avaldajale remondiarve summas 3624,10 eurot. Avaldajale esitatud arve oli 100 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 3624,10 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 25.03.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 08.04.2020. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat pesumasinat) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks purunenud pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 3624,10 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 25.03.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 08.04.2020. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 09.04.2020. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 09.04.2020 kuni 16.04.2020 summas 6,74 eurot. Lisaks taotleb avaldaja edasise viivise väljamõistmist alates 17.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik ei esitanud kirjalikku seisukohta avalduse suhtes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2

(6)Tsiviilasi nr 2-20-5657 Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb 28.01.2020 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist. Veeuputuse tagajärjel sai kahjustada korteri laed, seinad ja põrandad. Kahju sai alguse ülemise naabri, korter nt XX, pesumasinast. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 22-24). Avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu remondiarve alusel summas 3624,10 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 3624,10 euro ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr XX. 29.01.2020 kahjuteatest (dtl 25) nähtub, et 28.01.2020 juhtus kahjujuhtum aadressil XXX. Veeavarii põhjustajaks on üleval asuv korter nr XX, kus pesumasina torustik ei ole sisseehitatud kanalisatsioonisüsteemi. Kohale oli kutsutud korteriühistu juhataja ja politsei patrull, kuna korteriomanik (korter nr XX) käitus agressiivselt. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-20-5657 Korteri nr XX aadressil XXX omanik on V A (dtl 13-15). KÜ XXX juhatuse liige L T vastuses päringule (dtl 26) teatab, et 28.01.2020 aadressil XXX toimus järjekordne veeuputus, mille põhjustas kahjustada saanud korteri üleval elav A V . Veekahju tekkepõhjuseks oli asjaolu, et V A käivitas pesumasina, mille äravoolutoru jäi lebama põrandale. Pesumasinast väljavoolav vesi uputas üle all asuva korteri. Alumises korteris said kahjustada laed, põrandad, uksed. Korteri nr XX omanikule põhjustati suur moraalne ja varaline kahju. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr XX toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr XX, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri 4

(6)Tsiviilasi nr 2-20-5657 kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris aadressil XXX pesumasinast väljavoolav vesi (pesumasina äravoolutoru jäi lebama põrandale), mis voolas läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse, mis sai kahjustused, ja kahjustas seega teist kaasomanikku (

§ 127lg 3).

Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (

§ 127lg 4).

Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. Kohtule esitatud K S OÜ hinnapakkumisest (dtl 27-28) nähtub, et kahjustatud korteri aadressil XXX remondi maksumuseks oli 3724,10 eurot. Kindlustusvõtja omavastutuseks oli 100 eurot. Kindlustusandjale oli tasumisele esitatud arve summas 3624,10 eurot (dtl 29). Selles summas nõuab avaldaja (kindlustusandja) puudutatud isikult kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 3624,10 eurot. Avaldaja saatis 25.03.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 3624,10 eurot (dtl 16). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 8.04.

  1. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitist tasunud. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 9.04.
  2. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 3624,10 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 9.04.
  3. Perioodi 9.04.2020 – 16.04.2020 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 6,74 eurot, mis on arvestatud seadusjärgses määras ja tuleb puudutatud isikult välja mõista. Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist alates 17.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. MENETLUSKULUD TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses. Taotluse kohaselt on avaldaja kahtud menetluskulud summas 410 eurot, seal hulgas on riigilõiv 50 eurot ja kulu õigusabile 360 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, on avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 360 eurot. Õigusabi tunnihind ei ole ülemäärane. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 410 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 360 eurot). Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-20-5657 /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.