Obsah (4)

§ 187§ 429§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 25.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.02.2022 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 10.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.03.2022 hagist loobumise avalduse. Hageja põhjendas avaldust sellega, et kostja on nõude täies ulatuses rahuldanud ja tasunud hagejale hageja menetluskulud. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 3.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-55-13, p 13).

Kohtu hinnangul puudub vajadus hageja nõude menetlemiseks, sest hageja eesmärk on saavutatud (hageja haginõuded tasuti ära pärast hagiavalduse esitamist). Kohus leiab, et kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 4.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja kostja avaldasid kohtule, et hageja menetluskulud on tasutud ja hüvitatud. Kohus jätab seetõttu hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 2