Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-130748 Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nõude aluseks on kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping(ud): 01.02.2018 Liitumisleping nr. xxxxxx, 15.01.2018 Liitumisleping nr. xxxxxx, 31.03.2018 Osamaksetega vara müügileping nr. xxxxxx, 31.03.2018 Nutikindlustuse leping nr. xxxxxx, 01.04.2018 Osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx, 01.04.2018 Nutikindlustuse leping nr. xxxxxx. Liitumislepingu nr xxxxxx alusel sõlmiti 31.03.2018 osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx seadme Sony Xperia XZ1 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 399,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 16,625 eurot. 31.03.2018 sõlmiti nutikindlustuse leping nr xxxxxx kindlustusobjekti Sony Xperia XZ1 kindlustamiseks, kindlustusperioodi makse kokku 132,00 eurot, kindlustusmakse kuumakse 5,50 eurot kuus. Liitumislepingu nr xxxxxx alusel sõlmiti 01.04.2018 osamaksetega vara müügileping nr xxxxxx seadme Sony Xperia XZ ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 299,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 9,042 eurot. Kostja tasus esimese sissemakse 82,00 eurot. 01.04.2018 sõlmiti nutikindlustuse leping nr. xxxxxx kindlustusobjekti Sony Xperia XZ kindlustamiseks, kindlustusperioodi makse kokku 132,00 eurot, kindlustusmakse kuumakse 5,50 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXX AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas XXX AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas XXX AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. XXX AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved 2024130690, 2024372807, 2024642544, 2024914230, kokku summas 652,97 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 198,00 eurot, mis kajastub arvel nr

1. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu 2 tingimustest, mille kohaselt, kui XXX AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on XXX AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna XXX AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. XXX AS üldtingimuste punktide 8.4, 8.4.
2. koosmõjus punkti 4.8 alusel võib XXX AS liitumislepingu üles öelda, sellest klienti teavitades, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuste eest tasumisega üle 14 päeva. Kuna XXX AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda käsitlustasu. XXX AS loovutas 03.02.2021 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja üldtingimuste punktist 5.2.
3. summas 40 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt XXX AS üldtingimuste p 7.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest summas 133,40 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 652,97 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 133,40 eurot, viivised alates 19.01.2022 kuni põhinõude summas 652,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 245,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Kostja vastuväited Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 245 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 245 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. 3

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd, asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, esindaja ei ole advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 485 eurot (245+240).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (485 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4