lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Maksim Kink Prokurör Süüdistatav Riccardo Lemvald Ik: 39110125719, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht: xxx, elukoht: xxx, ajutiselt: xxx, xxx, Harju maakond (xxx xxx). Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 03.01.2022 kuni 04.01.2022. Varasem karistatus: 5 kehtivat väärteokaristust ja 3 kehtivat kriminaalkaristust: - Tartu Maakohtu 09.02.2007 otsusega
lg 2 p 1 järgi vangistus 6 aastat
alusel tingimisi 2 aastase katseajaga (karistus liideti järgmise karistusega); - Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega
lg 2 p 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja § 64 lg 1 alusel vangistus 6 kuud,
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 6 aastat 6 kuud (karistus liideti järgmise karistusega); - Viru Maakohtu 02.11.2012 otsusega
järgi vangistus 1 kuu,
Karistus täidetud 14.03.2014 (karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 alusel tegemist on kehtiva karistusega). Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1 Riccardo Lemvald süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Riccardo Lemvaldile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.01.2022 kuni 04.01.2022, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Riccardo Lemvaldile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 kuu ja 28 päeva Riccardo Lemvaldi suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse Riccardo Lemvaldi suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Riccardo Lemvald temale määratud 1 (üks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.
p 1 kohaselt arvestada Riccardo Lemvaldile määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.04.
lg 2 p 7, 8 järgi (liitkaristus 6 aastat 7 kuud vangistust on 2 täidetud 14.03.2014), taas 03.01.2022 kella 15.18 paiku viibides Tallinnas xxx xx asuvas ja PPP AS-ile kuuluvas kaupluses PPP, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist küünetangid Cailap maksumusega 1,90 eurot ja klaasviili Depend maksumusega 6,49 eurot ning pani nimetatud esemed enda pükste taskusse. Samuti võttis müügisaalist meeste mütsi maksumusega 19,95 eurot, mille pani endale pähe. Veel võttis fliisjaki maksumusega 139 eurot, meeste jalatsid maksumusega 59,95 eurot, 3 paari meeste sokke, kogumaksumusega 9,95 eurot ning pani need riideesemed proovikabiinis endale seljakotti. Seejärel väljus kogu nimetatud kaubaga kaupluse müügisaalist ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata kogusummas 237,24 eurot. Kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Seega Riccardo Lemvald, varem varguse toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 03.01.2022 kella 15.18 paiku Tallinnas aadressil xxx xx asuvas PPP kauplusest küünetangide Cailap maksumusega 1,90 eurot, klaasviili Depend maksumusega 6,49 eurot, meeste mütsi maksumusega 19,95 eurot, fliisjaki maksumusega 139 eurot, meeste jalatsite maksumusega 59,95 eurot, 3 paari meeste sokkide, maksumusega 9,95 eurot, kogumaksumusega 237,24 eurot, varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu avalduse, tunnistaja ütluste, videosalvestuse, selle vaatlusprotokolli, teiste kirjalike tõendite ja süüdistatava ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu AS PPP avaldusest (tl 1) nähtuvalt palutakse vastutusele võtta 01.03.2022 kell 15.18 kaupluses PPP aadressil xxx xx, Tallinn õigusvastase teo toimepannud isik Riccardo Lemvald, kelle juurest avastati PPP AS kuuluvat maksmata kaupa 237,24 euro väärtuses: meeste fliisjakk, maksumusega 139 eurot; meeste jalatsid, maksumusega 59,95 eurot; meeste müts, maksumusega 19,95 eurot; meeste sokid 3 paari, maksumusega 9,95 eurot; Cailap küünetangid, maksumusega 1,90 eurot; klaasviil Depend, maksumusega 6,49 eurot. Kõigi toodete kaubanduslik olukord oli korras ja tagastatud kauplusele. Tunnistaja A 03.01.2022 antud ütluste (tl 2-3) kohaselt olles videovalves 03.01.2022 PPPs, xxx xx, Tallinn, märkas kell 14.54 müügisaalis meesterahvast tumeda jope, tumedate pükste ja seljakotiga, kes võttis kell 14.54 riiulilt küünetangid ja klaasviili, millised pani taskusse. Seejärel liikus riiete osakonda, kus kell 14.58 võttis riiulilt sokid, kell 14.59 mütsi, kell 15.02 jalanõud ja fliisi, kell 15.03 sisenes isik proovikabiini. Kell 15.10 proovikabiinist väljudes isikul enam asju käes ei olnud. Tunnistaja läks koheselt proovikabiini kontrollima, kus selgus, et antud esemeid proovikabiinis ei olnud. Sellest teatas koheselt kassarivis töötavat turvatöötajat ning kui isik läbis kell 15.18 kassarivi ja turvaväravad, peeti isik kinni. Kontrolli käigus võttis isik pükste taskust välja küünetangid ja klaasviili, seljakotist fliisjaki, jalanõud ja sokid, ning enda peast mütsi, millede eest ta tasunud ei olnud. Kaup kuulub PPPle, tasumata kauba koguväärtus on 237,24 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevalt fototabelist (tl 6-15) nähtuvalt on vaadeldud 03.01.2022 kuupäevast PPP, xxx xx, Tallinn, turvaosakonna videosalvestust. Videosalvestuselt on näha, kuidas 03.01.2022 kell 14.54 paiku tuleb poodi meesterahvas (seljas tume jope kapuutsiga, musta värvi kootud müts, musta värvi püksid, musta värvi jalatsid, seljas tume sinine seljakott, nägu kaetud musta maskiga) ja võtab kosmeetikatarvikute osakonnast kaupa ning paneb pükste taskusse. Peale seda sama isik võtab meeste sokid, mütsi, fliisjaki, jalanõud 3 ja paneb kõik korvi, kell 15.03 läheb isik korviga ja tühja seljakotiga proovikabiini. Kell 15.10 väljub meesterahvas proovikabiinist ilma korvita ja täis seljakotiga. Kell 15.18 läbib isik kassad kauba eest maksmata ning ta peetakse kinni. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 25-28) nähtuvalt peeti Riccardo Lemvald kahtlustatavana kinni 03.01.2022 kell 17.25 aadressil xxx xx, Tallinn, Harjumaa ja teda kahtlustati
lg 2 p 4 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 03.01.2022 kell 15.18 xxx xx, Tallinn, Harjumaa kaupluses PPP püüdis varastada kaupa maksumusega 237,24 eurot, kuid pärast kassarivi ja turvaväravate läbimist peeti ta turvatöötajate poolt kinni. R. Lemvald vabastati 04.01.2022 kell 11.40. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (tl 29-30) nähtuvalt selgitas Riccardo Lemvald, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ning on kahtlustuses märgitud kuriteo toime pannud, varguse pani toime üksinda ja varastas enda tarbeks. Käis 03.01.2022 kella 15.00 paiku PPP kaupluses, kus tahtis kaupa vaadata. Võttis riiulilt Cailap küünetangid maksumusega 1,90 eurot, klaasviili Depend maksumusega 6,49 eurot ja pani need endale taskusse. Müügisaalis võttis fliisjaki maksumusega 9,95 eurot, meeste jalatsid maksumusega 59,95 eurot, meeste sokid 3 paari maksumusega 9,95 eurot ja meeste mütsi maksumusega 19.95 eurot. Läks proovikabiini kus pani kauba seljakotti, v.a mütsi, mille pani pähe. Väljus müügisaalist kauba eest tasumata ja peeti kinni turvatöötaja poolt. Toodetel ei olnud kaitseelemente, kaup rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kahetseb tehtut. Kahtlustatava täiendaval ülekuulamisel (tl 34-36) selgitas Riccardo Lemvald, et viimased 4-5 kuud elas tänaval, tal ei olnud elukohta, ööbis seal, kus juhtub – parklates, parkides pingil, trepikodades. Oli tänaval pikka aega, enne elas tuttavate juures. Elas ka rehabilitatsioonikeskuses Kura 1, Tallinnas, mis on mõeldud alkoholi- ja narkosõltlastele, kuid elas seal, kuna tal polnud elukohta. 01.03.2022 läks varastama, kuna tal puudusid esmatarbeid ja riietus, väljas oli külm, mistõttu tahtis jalatseid ja riideid endale kandmiseks, küünetange ja küüneviil samuti endale kasutamiseks. Endal sissetulekuallikaid ei ole, rahaga aitavad tuttavad, korjab pudeleid, süüa saab kodututele mõeldud supiköögist, teinekord otsib toidukraami prügikastidest. Pärast 03.01.2022 varguse juhtumist asus elama xxx juurde, kasvas küll lastekodus, kuid antud inimest peab oma xxxks, kes elab Tallinnas xxx xx-xx ja toetab teda materiaalselt. Selgitab, et on füüsiliselt terve, omab varasemat töökogemust kelnerina, puhastusfirmades, ehitusel. Valdab kolme keelt ning on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
AS PPP avaldustest nähtuvalt õigusvastase teo pani toime Riccardo Lemvald, kelle juurest avastati PPP AS kuuluvat maksmata kaupa 237,24 euro väärtuses, vargus jäi aga Riccardo Lemvaldi tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna isik oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt, kõigi toodete kaubanduslik olukord oli korras ja tagastatud kauplusele. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta, millele viitavad nii kannatanu poolt avalduse esitamine kui ka süüdistatava kinnipidamine turvatöötaja poolt. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus riietusesemete ja kosmeetikatarvete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt läks ta 03.01.2022 kauplusesse 4 eesmärgiga endale esmatarbe kaupu varastada, kuna tal raha ei olnud ja ilmad olid külmaks läinud, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistataval oli eesmärk pöörata võõrad vallasasjad enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Süüdistatav on oma süüd eeluurimisel antud ütlustes ja kohtulikul uurimisel täielikult tunnistanud. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega eeldab
lg 2 p 4 järgi süüteo kvalifitseerimine seda, et süüdistatav vastab erilisele isikutunnusele, s.t et ta on varem toime pannud
Seejuures ei ole tähtsust, kas sellise teo toimepanemine on varem sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud või on see asjaolu tuvastatud alles ühes menetluses. Kohtusse saadetud kriminaaltoimikust (tl 15-17, 49-50) nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega nr 1-08-1695
lg 2 p 7, 8,
lg 2 p 1,3 ja
lg 2 p 1,2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning talle mõisteti
MS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust 1/3 võrra, lõplikuks liitkaristuseks jäi 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 09.02.2007 otsusega mõistetud karistusega ja mõistetud karistusele liideti eelmise karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 6 aastat ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 aastat ja 6 kuud, millise karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise aeg 14.08.2007. Samuti on süüdistatavat karistatud Viru Maakohtu 02.11.2012 otsusega nr 1-12-10419
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristus suurendades mõistatatavat karistust 05.03.2008 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse 6 aastat ja 6 kuud võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat ja 7 kuud, millise karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.
lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kustunud ning süüdistatav on
Lisaks nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistataval ei õnnestunud vargust lõpule viia tema tahtest olenemata põhjustel, kuivõrd tema tegevust müügisaalis jälgiti ning varastatud kaubaga müügisaalist väljudes peeti ta kinni ning kaup võeti ära. Seega jäi süüdistatavale süüks arvatud vargus katse staadiumisse. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava Riccardo Lemvaldi käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 5 3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varavastase süüteo katse toimepanemist, millise toimepanemise eesmärk on saada varalist kasu kõrvaliste isikute vara arvelt. Süüdistatava enese selgituste kohaselt tal töine sissetulek puudub. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on Riccardo Lemvaldi 2020. aasta tulu pärast tulumaksu mahaarvamist olnud 2403 eurot (tl 31, 32-33). Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on juba niivõrd suured, et neile veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning viiest kehtivast väärteokaristusest on kolm mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Samuti on kõik väärteokorras mõistetud rahatrahvid käesolevaks ajaks täitmata. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on sellise karistusliigi täitmise võimatuse tõttu välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Riccardo Lemvaldi süü suurust
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samas on tegemist vargusega, mille summa on lähedane suurusele, millest algab kriminaalvastutus, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Lisaks sellele jäi vargus katse staadiumisse ja vargusega varalist kahju ei põhjustatud. Kohtu arvates vähendab seega süüd ka kuriteo katse staadiumisse jäämine. Süüdistatav on varguse katse toimepanemist kahetsenud, väites, et pani varguse toime oma esmatarbe vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu leiab kohus, et arvestades varguse jäämist katse staadiumisse, varastatu vähest väärtust ja varalise kahju puudumist ning ka kahetsust, võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, alammäära lähedases määras. Puutuvalt karistuse täitmisele pööramisse või täitmisele pööramata jätmisse peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust, samuti viis kehtivat väärteokaristust, milledest kolm on mõistetud varavastaste süütegude eest. Väärib märkimist asjaolu, et alates vangistuse ärakandmiselt vabastamist 14.03.2014 on süüdistatav enne käesolevat kuritegu suutnud elada üldiselt õiguskuulekat elu, kuid on toime pannud 5 väärtegu. Seejuures käesolev kriminaalasi lõpetati prokuratuuri 07.01.2022 määrusega (tl 37-39), millega määrati Riccardo Lemvaldile kohustus teha 60 tundi üldkaslikku tööd kahe kuu jooksul, kohustuse täitmise tähtajaks määrati 07.03.2022. Vastavalt aga kriminaalhooldaja 18.02.2022 erakorralisele ettekandele (tl 40-41) vaatamata ametniku korduvatele üritustele ja katsetele ei ilmunud Riccardo Lemvald kriminaalhooldusosakonda vastuvõttudele, telefoni teel on isikuga ühendust saadud ühel korral, pärast mida on isik telefonikõnesid ignoreerinud, üldkasuliku töö tundidest on sooritatud 0 tundi. Seega oli temale antud võimalus kriminaalkaristuse asemel sooritada üldkasuliku töö 6 tunde, millega ta algselt ka nõus oli, kuid hiljem teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidus. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal oli jalaluu murd, mis takistas tal üldkasuliku töö tegemist, kuid karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda 26.01.2022 koostatud kohtuvälise menetleja otsusega karistatud samal päeval toime pandud
Seega üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjendusena toodud jalavigastus ei takistanud süüdistatavat samal ajal varavastase väärteo toimepanemisel. Sellest saab järeldada, et isik ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele ega ole ka valmis üldkasulikku tööd tegema. Lisaks eeldaks kriminaalhooldus süüdistataval elukoha olemasolu, kuid süüdistataval püsiv elukoht puudub ning ainsaks ajutiseks asukoha aadressiks on süüdistataval olnud Tallinna xxx xxx aadress. Seetõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Lisaks sellele ei saa kohus
sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid
sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Eelmärgitust tulenevalt, lisaks muude karistuse kohaldamata jätmise tingimuste puudumisele ei saaks ka nende tingimuste olemasolul
Samas leiab kohus, et kuna tegemist on väikese süüga ning varalist kahju ei tekkinud, samuti arvestades viimase karistuse kandmiselt vabanemise ajast möödunud pikka ajavahemikku, süüdistatava terviseseisundit ja arusaamisvõime taset ning ilmselget vajadust pöörduda sotsiaahoolekande poole elu kordasaaamiseks edaspidi, mis annaks võimaluse ka leida sissetuleku saamiseks mõnda lihtsamat tööd, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning see võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et karistuse võib jätta
Seega oleks ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime panemata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.